Vagula pääl pardsutaman
Kalkuni Ago
Tuul aastal tulle külm väega
äkki. Novvembri lõpun pitsit’ kogoni kats’ päivä kümme
kraati külmä vällä. Ilma lumõlda külm tekk’ Tamula järve
pääle kristalsõ ijäkaasõ.
Mu tehnikumi kursusõveli,
Võro poiss’ Koha Rein oll’ muutunu väega rahutus, juussõ
egäl võimalusõl järve viirde ja uursõ lehest ilmatiatit.
Ku ma küsse, mis asi sõbra rahutus tege, ütel’ Rein
mullõ: «Ago, hummõn’ tulõ pardsutama minnä!»
Mis asi om parts, tuud ma tiidse: puupakulõ puuritas
oherdiga mulk sisse ja pandas höörik vars’ taadõ. Tuuga
lahuti oslikkõ puuplukkõ, a midä tuuga liinan tetäs, es
jõvva ärä imehtä. «Tulõ kampa, sõs näet,» ütel’ sõbõr.
Kõgõpäält oll’ meile relvi
vajja. Paraja noti partsõ tegemises löüdsemi Lauluesä
muusõumi aiast. Nührä saega lõiksimi puu poolõs ja
naglutimi varrõ külge. Kost sa liinan oherdit võtat!
Hummuguhämäräga inne kikast
ja koitu ollimi Tamula veeren. Rein võtsõ kõrraga suuna
üle külmänü ijä Vagula poolõ. Aigumüüdä nakas’ valgõs
minemä.
Ma olli ettevõtmisõ
kõrdaminekin väega umbusklik, võta es kalakottigi üten.
Sõbral määnegi narmas olle. Jõudsõmi Vagula järve pääle.
Kods’oruu edimädsest
pilliruu seen olõvast lahesopikõsõst löüdsemi
muinasjutumaailma! Läbipaistva ijä all ohukõsõn liivadsõ
põhjaga viin olli kala selgele nätä: havvõ, ahvõna,
säre, lutsu!
Suurõ hasardiga naksimi
partsuga pääle põrutama. Egä löögiga käändse kala kõtu
üles. Kaimi, et löömi kõik’ maaha, sõs võtami vällä. A
kalakõsõ toibu ruttu ja saak’ jäie kehväpuulsõs.
Nigu üteldäs: har’otaminõ
tege meistris – nii opsõmi sõbraga õigõ taktika är.
Huup’ tulle anda sääntse jõuga, et parts ijäst läbi
lännü! Ja ku riista üles rabasit, hüpäs’ ka kala survõga
ijämulgust vällä.
Lõunas olle meil umbõs kümme
kalaunikut ijä pääl. Ma olli suurõn hasardin paar’ kõrda
läbi ijä vaonu ja jala är leotanu. Kuis kala kodo viiä?
Ajasi sõs rõiva säläst. Hammõst ja pikist aluspüksest
saiva kalakoti. Tullimi kodo suurõ nõstanguga.
Egä sügüse, ku järve pääle
ijä tulõ, omma mõttõ tuu ammudsõ kalapüügi ja sõbra Koha
Reinu pääle lännü.
Kondoomiautomaatõst
Ruitlasõ Olavi, konduumõ sõbõr
Aasta tagasi luhta lännü
projekti peräst saisva 15 kondoomiautomaati laon ja ei
lövvä kuigimuudu pruuk’mist. Kõik’ kondoomiautomaadi
masva noid Eesti toonu ettevõttõ jutu perrä kokko 300
000 kruuni.
«Kondoomiautomaadi kuuli!»
projektipäälik Kaljumäe Kaido saatsõ kirä egäle Tal’na
koolilõ, a rahalda kondoomiautomaatõ pakvalõ e-kiräle es
tulõ üttegi vastust. Kaljumäe pidä süüdläisis
koolidirektoriid, kiä inämbjaolt üle 40-aastadsõ ja
inämp seksiga ei tegele.
Külh võiva inemise õks ulli
olla, et saa-i arvo, et kondoomiautomaat’ üts’ hää ja
mõistusperäne leiutis om! Olõs Viioli Aavo
mänguautomaatõ asõmõl kondoomiautomaatõga mäng’nu, olõs
inämbüs kultuur’kapitaali rahast alalõ. A saa õs
Aavokõnõ tõistsugutsiid automaatõ ku mängu-ummi kätte –
hää automaadi tolmasõ seoniaoni kongi laon, ku inemise
halvu mänguautomaatõga hinnäst läbi palotasõ.
Tõsõs tekitäse mun vihha
impotentse koolidirektori! Üle nelläkümne aastadsõ ja
eunuhhi! Tulõ kipõstõ vahtsõnõ projekt’ vällä tüütä,
mille nimes olõssi «Koolidirektori seks’mä!» Ja ku mõni
seksi ei taha vai ei jõvva, sõs üle matemaatigaoppaja
kotussõ säändsele tõpralõ ei annas! Vai es’ki tiis egä
aasta säändse hindamisõ, et kammandas koolitirektori
kohegi saarõ pääle, kohe normaalsõ inemise silm ei küünü
ja sõs sõltumada kommisjon’ prakiir’ impotendi vällä.
Selle et mis iinkujo sa latsilõ olõt, ku iive miinussõn
ja sust määnestki tolku olõ-i!
Kondoomi ommava väega
kasuligu as’a! Mitmõsugudsõ otstarbõga pääleki! Naid saa
täüs puhku nigu õhupallõ ja noidõga paraadilõ minnä,
vett saa täüs valla ja sõs viisõta pitä. Mul läts’
üts’kõrd makil rihm purus, juussõ õkvalt seks’puuti,
ostsõ kondoomi ja tollõ veerest sai aparaadilõ hää
varuosa. Siiämaani pidä!
Automaat’ om egätepiten hää
värgeldüs. Panõt koolidirektori saina viirde, nõstat
toro üles ja sõs küsüt: kuis olõssi väikese seksiga? Ja
sõs näet, kuis impotendil veri vemmeldämä nakkas – sõs
ei olõs ütsäkümneaastadsõ direktorigi määndseski
haruldusõs. Ja ku direktori joba käümä saassi, olõssi
direktissel kah pall’o lõbusamb. Ja latsõ saassi koolin
rohkõmb nall’a: säändse tiiradsõ kelmika kõbi olõssi jo
umaette kaemist väärt!
Vas’t õks leüdäs noilõ
viietõiskümnele aparaadilõ määnegi mõistlik rakõndus?
Pankõ kasvai Luhamaa piiripunkti paar’ tükkü üles ja
andkõ kõva käsk, et egä non-europian-morda piät riiki
tullõn hindäle paar’ kummi otsa kiskma! Tiiä-i näid,
nakkasõ viil muido pall’onõma.
Tossu Tilda pajatusõ:
Poosõtütrik
maskipidol
Viiekümnendide aastidõ lõpun
oll’ Võron Kandlõn maskipido. Sinnä pidolõ ilmu ka üts’
poosõtütrik (vai lõngussõtütrik) ahta prundsi ja silmi
pääle kammit hiussidõga. A kõgõ uhkõmba olli iks timä
hussimustriga võrksuka!
Komsomolipäälik oll’ uma
pruudiga kah tulnu. Pruudil oll’ kõva himo tiidä saia,
kon säändsit sukkõ müvväs. Tä käsk’ peigmehel
lõngussõtütrik tands’ma võtta ja perrä küssü.
«Tädi Ameerikast pakiga
saat’!» kitt’ tütrik tandsu keerutõn komsomolipääligu
küsümüse pääle. Kost vaenõ tütrik julgu nii tähtsäle
tegeläsele tunnista, et tegeligult joonist’ tä
hussimustri musta tušiga jalgu pääle ja tõmmas’ suka
otsa!
Tüüriist virota kavvõlõ!
Rahvaspordipääväl tekk’
egäüts’ säänest sporti, miä kõgõ inämb meele perrä oll’.
Mustlanõ hiitse vasarat kõgõ kavvõmbahe.
Mitu kõrd prooviti, a
mustlasõ vasarahiitmine oll’ iks kõgõ parõmb. Tõõsõ
osavõtja küsse, kuis mustlasõl tuu spordiala nii häste
käpän om?
«A mul vanaesä joba ütel’,
et ku mõni tüüriist kätte om võet, sis tulõ tuu viruta
hindäst nii kavvõlõ, ku vähägi saat!» ütel’ mustlanõ
vasta.
Üts’ vana pulmanali
Simka Ludvi katsiksõsara
tütär’ Salmõ läts’ mehele peris sõa jalon. Es olõ inämb
aigu kerikun laulata, õnnõ Erästvere vallamajan kirotõdi
ala.
A ega tuuperäst pulma
pidämälda es jää! Pulmapido tetti Sulbin Kiitski talon.
Süüdi, juudi ja röögiti kipõt. Pillõr’kaar’ käve taivani
ja hummokuni.
Illos jaanipääva üü oll’ ja
kiä är vässü, tuu löüdse kotusõ, kon silm kinni laskõ.
Ludvi oll’ pidol kõgõ iistvidäjä olnu, a lõpus vässü
timägi är.
Säädse sis Ludvi hinnäst ku
antvärgimb miis’ magama hobõsõvankrihe var’o all, sääl
hää pehme põhk vankrin. Hainakoti säädse viil pää ala.
Uni oll’ väkev – nigu norskamisõ muusika, miä tuud
saatsõ.
A külä noorõ olli vigurit
täüs ja vidivä hummogupoolõ tuu vankri aisupite allamäke
kavvõdõ är. Tõiva Augusti vana hobõsõ koplist ja panniva
taasperilde ette, nii et hopõn’ nakas’ Ludvi pääalotsõst
kotist haino nosima. Ku inämb kätte es saa, sõs pruuvsõ
Ludvi plesspääd ummi pehmide mokkõga.
Tuu pääle heräsi Ludvi üles.
Mitte es saa arvu, kuis hobõnõ timäga tävveste võõrahe
kotussõhe oll’ saanu. Õnnõ sinine taivas pää kotsil ja
päiv paistsõ jo suurõn kõrgõn.
Tiiä-i, kas tä vihadsõs ka
sai, a nal’amiis’ nigu tä oll’, es jätä tä noilõ noorilõ
külh vimkat vasta tegemäldä.
Hirvlaane Milvi
Hüvä nõu:
Kibluk purki!
Keväjä, ku koton tüküs
kiblukit (juudisibulit, noblusit, tsisnakit, kuruslaukõ
vai kuis noid kongi kutsutas) üle jäämä ja nuu nakkasõ
käprä tõmbama, om hää perräjäänü purki tetä.
Marineerit kibluk
1 kg kiblukit
1 verrev paprika
1 liitri vett
4 tl suula
8 tl tsukurt
4 tl 30%-list ätikät
1 tl tšillipipard
1 tl pitsahaino (nt punõt)
Puhasta kiblukaküüdse (inne
tsuska kiivähe vette) ja lõigu piinüs paprika. Panõ
kiimä marinaat’ üten kõgõ muu kraamiga. Lasõ kuumas
piäaigu kiimiseni.
Panõ mano kibluk ja paprika.
Keedä umbõs 5 minotit (Kae, et kibluk pudrus ei
lähässi!) Panõ purki ja kaas’ õhukimmält pääle. Lasõ
inne süümist saista umbõs kats’ nädälit.
Kaasiku Maris |