PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
INNEMBI
KIRÄ


 

 


 

Vagula pääl pardsutaman

Kalkuni Ago

Tuul aastal tulle külm väega äkki. Novvembri lõpun pitsit’ kogoni kats’ päivä kümme kraati külmä vällä. Ilma lumõlda külm tekk’ Tamula järve pääle kristalsõ ijäkaasõ.

Mu tehnikumi kursusõveli, Võro poiss’ Koha Rein oll’ muutunu väega rahutus, juussõ egäl võimalusõl järve viirde ja uursõ lehest ilmatiatit. Ku ma küsse, mis asi sõbra rahutus tege, ütel’ Rein mullõ: «Ago, hummõn’ tulõ pardsutama minnä!»



Mis asi om parts, tuud ma tiidse: puupakulõ puuritas oherdiga mulk sisse ja pandas höörik vars’ taadõ. Tuuga lahuti oslikkõ puuplukkõ, a midä tuuga liinan tetäs, es jõvva ärä imehtä. «Tulõ kampa, sõs näet,» ütel’ sõbõr.

Kõgõpäält oll’ meile relvi vajja. Paraja noti partsõ tegemises löüdsemi Lauluesä muusõumi aiast. Nührä saega lõiksimi puu poolõs ja naglutimi varrõ külge. Kost sa liinan oherdit võtat!

Hummuguhämäräga inne kikast ja koitu ollimi Tamula veeren. Rein võtsõ kõrraga suuna üle külmänü ijä Vagula poolõ. Aigumüüdä nakas’ valgõs minemä.

Ma olli ettevõtmisõ kõrdaminekin väega umbusklik, võta es kalakottigi üten. Sõbral määnegi narmas olle. Jõudsõmi Vagula järve pääle.

Kods’oruu edimädsest pilliruu seen olõvast lahesopikõsõst löüdsemi muinasjutumaailma! Läbipaistva ijä all ohukõsõn liivadsõ põhjaga viin olli kala selgele nätä: havvõ, ahvõna, säre, lutsu!

Suurõ hasardiga naksimi partsuga pääle põrutama. Egä löögiga käändse kala kõtu üles. Kaimi, et löömi kõik’ maaha, sõs võtami vällä. A kalakõsõ toibu ruttu ja saak’ jäie kehväpuulsõs.

Nigu üteldäs: har’otaminõ tege meistris – nii opsõmi sõbraga õigõ taktika är. Huup’ tulle anda sääntse jõuga, et parts ijäst läbi lännü! Ja ku riista üles rabasit, hüpäs’ ka kala survõga ijämulgust vällä.

Lõunas olle meil umbõs kümme kalaunikut ijä pääl. Ma olli suurõn hasardin paar’ kõrda läbi ijä vaonu ja jala är leotanu. Kuis kala kodo viiä? Ajasi sõs rõiva säläst. Hammõst ja pikist aluspüksest saiva kalakoti. Tullimi kodo suurõ nõstanguga.

Egä sügüse, ku järve pääle ijä tulõ, omma mõttõ tuu ammudsõ kalapüügi ja sõbra Koha Reinu pääle lännü.

 

Kondoomiautomaatõst



Ruitlasõ Olavi,
konduumõ sõbõr 

Aasta tagasi luhta lännü projekti peräst saisva 15 kondoomiautomaati laon ja ei lövvä kuigimuudu pruuk’mist. Kõik’ kondoomiautomaadi masva noid Eesti toonu ettevõttõ jutu perrä kokko 300 000 kruuni.

«Kondoomiautomaadi kuuli!» projektipäälik Kaljumäe Kaido saatsõ kirä egäle Tal’na koolilõ, a rahalda kondoomiautomaatõ pakvalõ e-kiräle es tulõ üttegi vastust. Kaljumäe pidä süüdläisis koolidirektoriid, kiä inämbjaolt üle 40-aastadsõ ja inämp seksiga ei tegele.

Külh võiva inemise õks ulli olla, et saa-i arvo, et kondoomiautomaat’ üts’ hää ja mõistusperäne leiutis om! Olõs Viioli Aavo mänguautomaatõ asõmõl kondoomiautomaatõga mäng’nu, olõs inämbüs kultuur’kapitaali rahast alalõ. A saa õs Aavokõnõ tõistsugutsiid automaatõ ku mängu-ummi kätte – hää automaadi tolmasõ seoniaoni kongi laon, ku inemise halvu mänguautomaatõga hinnäst läbi palotasõ.

Tõsõs tekitäse mun vihha impotentse koolidirektori! Üle nelläkümne aastadsõ ja eunuhhi! Tulõ kipõstõ vahtsõnõ projekt’ vällä tüütä, mille nimes olõssi «Koolidirektori seks’mä!» Ja ku mõni seksi ei taha vai ei jõvva, sõs üle matemaatigaoppaja kotussõ säändsele tõpralõ ei annas! Vai es’ki tiis egä aasta säändse hindamisõ, et kammandas koolitirektori kohegi saarõ pääle, kohe normaalsõ inemise silm ei küünü ja sõs sõltumada kommisjon’ prakiir’ impotendi vällä. Selle et mis iinkujo sa latsilõ olõt, ku iive miinussõn ja sust määnestki tolku olõ-i!

Kondoomi ommava väega kasuligu as’a! Mitmõsugudsõ otstarbõga pääleki! Naid saa täüs puhku nigu õhupallõ ja noidõga paraadilõ minnä, vett saa täüs valla ja sõs viisõta pitä. Mul läts’ üts’kõrd makil rihm purus, juussõ õkvalt seks’puuti, ostsõ kondoomi ja tollõ veerest sai aparaadilõ hää varuosa. Siiämaani pidä!

 Automaat’ om egätepiten hää värgeldüs. Panõt koolidirektori saina viirde, nõstat toro üles ja sõs küsüt: kuis olõssi väikese seksiga? Ja sõs näet, kuis impotendil veri vemmeldämä nakkas – sõs ei olõs ütsäkümneaastadsõ direktorigi määndseski haruldusõs. Ja ku direktori joba käümä saassi, olõssi direktissel kah pall’o lõbusamb. Ja latsõ saassi koolin rohkõmb nall’a: säändse tiiradsõ kelmika kõbi olõssi jo umaette kaemist väärt!

Vas’t õks leüdäs noilõ viietõiskümnele aparaadilõ määnegi mõistlik rakõndus? Pankõ kasvai Luhamaa piiripunkti paar’ tükkü üles ja andkõ kõva käsk, et egä non-europian-morda piät riiki tullõn hindäle paar’ kummi otsa kiskma! Tiiä-i näid, nakkasõ viil muido pall’onõma.

 

Tossu Tilda pajatusõ:


Poosõtütrik maskipidol

Viiekümnendide aastidõ lõpun oll’ Võron Kandlõn maskipido. Sinnä pidolõ ilmu ka üts’ poosõtütrik (vai lõngussõtütrik) ahta prundsi ja silmi pääle kammit hiussidõga. A kõgõ uhkõmba olli iks timä hussimustriga võrksuka!

Komsomolipäälik oll’ uma pruudiga kah tulnu. Pruudil oll’ kõva himo tiidä saia, kon säändsit sukkõ müvväs. Tä käsk’ peigmehel lõngussõtütrik tands’ma võtta ja perrä küssü.

«Tädi Ameerikast pakiga saat’!» kitt’ tütrik tandsu keerutõn komsomolipääligu küsümüse pääle. Kost vaenõ tütrik julgu nii tähtsäle tegeläsele tunnista, et tegeligult joonist’ tä hussimustri musta tušiga jalgu pääle ja tõmmas’ suka otsa!

 

Tüüriist virota kavvõlõ!

Rahvaspordipääväl tekk’ egäüts’ säänest sporti, miä kõgõ inämb meele perrä oll’. Mustlanõ hiitse vasarat kõgõ kavvõmbahe.

Mitu kõrd prooviti, a mustlasõ vasarahiitmine oll’ iks kõgõ parõmb. Tõõsõ osavõtja küsse, kuis mustlasõl tuu spordiala nii häste käpän om?

«A mul vanaesä joba ütel’, et ku mõni tüüriist kätte om võet, sis tulõ tuu viruta hindäst nii kavvõlõ, ku vähägi saat!» ütel’ mustlanõ vasta.

 

Üts’ vana pulmanali

Simka Ludvi katsiksõsara tütär’ Salmõ läts’ mehele peris sõa jalon. Es olõ inämb aigu kerikun laulata, õnnõ Erästvere vallamajan kirotõdi ala.

A ega tuuperäst pulma pidämälda es jää! Pulmapido tetti Sulbin Kiitski talon. Süüdi, juudi ja röögiti kipõt. Pillõr’kaar’ käve taivani ja hummokuni.

Illos jaanipääva üü oll’ ja kiä är vässü, tuu löüdse kotusõ, kon silm kinni laskõ. Ludvi oll’ pidol kõgõ iistvidäjä olnu, a lõpus vässü timägi är.

Säädse sis Ludvi hinnäst ku antvärgimb miis’ magama hobõsõvankrihe var’o all, sääl hää pehme põhk vankrin. Hainakoti säädse viil pää ala. Uni oll’ väkev – nigu  norskamisõ muusika, miä tuud saatsõ.

A külä noorõ olli vigurit täüs ja vidivä hummogupoolõ tuu vankri aisupite allamäke kavvõdõ är. Tõiva Augusti vana hobõsõ koplist ja panniva taasperilde ette, nii et hopõn’ nakas’ Ludvi pääalotsõst kotist haino nosima. Ku inämb kätte es saa, sõs pruuvsõ Ludvi plesspääd ummi pehmide mokkõga.

Tuu pääle heräsi Ludvi üles. Mitte es saa arvu, kuis hobõnõ timäga tävveste võõrahe kotussõhe oll’ saanu. Õnnõ sinine taivas pää kotsil ja päiv paistsõ jo suurõn kõrgõn.

Tiiä-i, kas tä vihadsõs ka sai, a nal’amiis’ nigu tä oll’, es jätä tä noilõ noorilõ külh vimkat vasta tegemäldä.

Hirvlaane Milvi
 


Hüvä nõu:

Kibluk purki!

Keväjä, ku koton tüküs kiblukit (juudisibulit, noblusit, tsisnakit, kuruslaukõ vai kuis noid kongi kutsutas) üle jäämä ja nuu nakkasõ käprä tõmbama, om hää perräjäänü purki tetä.

 

Marineerit kibluk

1 kg kiblukit
1 verrev paprika
1 liitri vett
4 tl suula
8 tl tsukurt
4 tl 30%-list ätikät
1 tl tšillipipard
1 tl pitsahaino (nt punõt)

Puhasta kiblukaküüdse (inne tsuska kiivähe vette) ja lõigu piinüs paprika. Panõ kiimä marinaat’ üten kõgõ muu kraamiga. Lasõ kuumas piäaigu kiimiseni.

Panõ mano kibluk ja paprika. Keedä umbõs 5 minotit (Kae, et kibluk pudrus ei lähässi!) Panõ purki ja kaas’ õhukimmält pääle. Lasõ inne süümist saista umbõs kats’ nädälit.

Kaasiku Maris