Võro
keelest
Lugõsi viimädsest Umast
Lehest keeletoimõndaja luku («Kas kotun vai kotoh?»,
27.04 Uma Leht – UL) ja tahassi kah ütte-tõist võro
keele kotsilõ üteldä.
Mullõ tundus keele
tsolk’misõ muudu, ku võro keelen pruugitas seto keele
sõnnu. Näütüses omma nulga säältkandist peri, meil omma
iks nuka. Ma olõ Varstun koolin käünü ja elä parhilla
Võrol, Võromaal iks nulk ei üteldä.
Tahassi ka teedä, mille
kirotadas Uman Lehen õurotaminõ, ma ütlesi iks
eurotaminõ. Saman om pudsunudsija väega häste mõistõtav
sõna, tuun mõttõn olõ-i tuu määnegi vahtsõnõ sõna.
Hüvato Tõnu Võrolt
Uma Lehe
keeletoimõndajalt: Nulk om jah sõna, miä võõras
jäänü, a vanal aol omma tuud tiidnü egä Võrumaa
kihlkunna inemise. Seol aol om tavalidsõmb tõtõstõ nukk.
A nulga sõnna lövvüs kotussõnimmin näütüses Vahtsõliina
kandin. Vanast aost om teedä ka ütelüs: lugõ üle nulkõ
ja kolkõ. Tuud üteldi latsõlõ, kiä es mõista viil häste
lukõ. Kirändüsmuusõumilõ om kiäki herrä Jänes Tsolgo
küläst kõnõlnu, et Tsolgo nulk um vanajuuda luudu.
|