PÄÄLEHT
ELO
MÄRGOTUS
INNEMBI
PERÄMÄNE KÜLG
KIRÄ
 


 

 

Mõtsa istutõdas süämega

Harju Ülle
ylle@umaleht.ee 

Edimädsest nika ku 15. lehekuu pääväni istutas 20 000 inemist Eesti riigimõtsa miljon puud. A lakõ raotu jürävä süänd ka erämõtsaumanigõl ja nii mõnigi tege nii ku Liimõtsa Lauri (29), kiä nädälivaihtusõl alust’ uman mõtsan Karulan 10 000 kuusõ istutamist.

«Ma tiidse, et nakka puid istutama, joba sis, ku mõtsa raguma naksi,» kõnõlõs Liimõtsa Lauri, kelle vanaesä oll’ mõtsavaht’ ja esägi eluaignõ mõtsamiis’. «Lakõsragumist tetä om maru julm värk’, a mõts oll’ joba kümme aastat tagasi täüs kasunu,» seletäs Lauri ja näütäs tüvejuppõ muru pääl, minkist om katõl mehel paras ümbre kinni võtta.

Lauri ragusi minevaasta pall’as neli hektärri mõtsa, seo keväjä ostsõ tä puukõsõ ni nakas’ minevädsel nädälivahjõl sõpru ja tutvidõ abiga lanki istutama.




















 

Erämõtsa nõvvuandja Jürise Tiina (kural) opas Liimõtsa Laurilõ, kuis kuusõloomakõisi kõgõ õigõmbalt maaha panda

Edimädse pääväga sai istutõdus 600-700 loomakõist, nädälivahjõga tull’ üle tuhandõ kokku. Lauri olõs tsipakõsõ inämb luutnu, a 10 000 puu istutaminõ olõ-i nall’ategemine.

Ja loomakõsõ olõ-i kah odava, üts’ nelä-aastanõ kuus’ mass 2.70. Õnnõs om luuta, et riik’ mass egä kuusõ päält 1.50 toetusõs tagasi, ku puu omma kasuma lännü.

Liimõtsa Lauri sai vana-vanaesä nellähobõsõtalu tagasi viil ilda aigu. Talul om 36,6 hektärri mõtsa, millega tegelemisele mõtlõminõ pand Lauri peris ohkama. Lauri om jo tõsõ

eluala miis’ – lõpõtas ülikoolin usutiidüse tudiir’mist. Timä naanõ om Rõugõn keriguopõtaja.

A siski taht Lauri süämest umma esivanõmbidõ tallu kõrran hoita. Täl om plaanin hindä maa pääle jäävä Jänesjärve viir’ kõrda tetä.

Lauril olõssi väega hää miil’, ku kiäki tahtnu tälle viil mõtsaistutamisõ manu abis tulla. Kõik omma oodõtu ja võiva Laurilõ kõlista.


Oll’ illos kuuvar’otus

Nelländä lehekuu õdagu näkk’ Võromaal väega ilosat kuuvar’otust.

Nii ku täüskuu oll’ üles tulnu, nakas’ tä õkva Maa var’o taadõ minemä. Kümme minutit inne üttetõiskümmend oll’ Kuu tävvelikult var’on. Vällä nakas’ tä säält päsemä kümme minotit pääle kattõtõiskümmend.

Pääväpiltnik Jaasoni Maidu (50) istsõ taburetiga vällän muro pääl ja uut’ Kuu var’ost välläpäsemise kah är. Sõbra olli tä käest kuuvar’otusõ pilte tel’nü.

Talomiis’ Saarõ Evar oll’ nurmõn ja täüt’ var’otusõ algusõ aigu viimäst kõrda külvimassinat. Ku külvik tühäs sai, oll’ ka Kuu taivan üleni nigu verrev tont’. Vällätulõmist Saarõ Evar es näe, hiidäs’ inne är magama.

Järgmäne tävvelik kuuvar’otus tulõ 28. oktoobril ja piässi Võromaal olõma jäl piä tävveligult nätä.

Katsõnda lehekuu Eesti Päevaleht kirotas, et 8. juunikuu pääväl tulõ väega haroldanõ var’otus – Veenus lätt Päävä iist läbi. Viimäte om säänest asja mi maal nätä saanu 1882. aastagal. Ku päivä läbi keevitüsemaski kaia vai päävä peegeldüst valgõ paprõ pääle näüdädä, piässi olõma nätä must täpp’, miä hummugu katsõst lõuna katõni päävä iist läbi liigus. Määndselgi juhul ei tohe päivä pall’a silmäga vaht’ma naada.

UL

 

Istanbul om nigu Võõpsu!

Istanbulin om väega illos. Minarette otsast tulõ kõgõ mulladõ läminät, a pääkotiga lats’kõisi olõ-õi liina pääl väega pall’o.

Üte päävä videlimi Bosporusõ pääl ja sõidimi läbi silla alt, midä müüdä üte kontinõndi päält tõõsõ pääle saa. Istanbul om nigu Võõpsu - ütel puul lahtõ om Aasia, tõsõl puul Õuruupa. Õnnõ inemiisi om umbõs kats’tõist miljonni.

Mi olõ siin kõik’ miljonääri: nail Türgi liirel om umbõlõ pall’o nullõ ja üte pääväga paar’sada milli är kuluta olõ-õi murõ. Olu mass 3,5 milli, kõrraligu söögikõrra iist lätt 20 ärä. Üts’päiv pruuvsõ ruuga, mille nimi oll’ pasa kebab. Es olõ hätä midägi, esiki hummogu oll’ kõik’ kõrran.

Mi olõmi Jõgioja Petsiga umbõlõ rokkstaari ja piä-i turu pääl es’ki ting’mä, türkläse tahtva kõgõ vällä tetä. Turo päält ma osti Kauksi Ülle tütrile tands’misõ aos kanni ümbre riputamisõ kulinit, nii et näil tulõ tüüle minnä, et naa miljoni mullõ är massa.

Kävemi viil Pühä Sohvi kerkon ja helesinitsen mošeen, a tuud tõõlist Türgi ello olõ-õi pall’o nännü, hotellil om ülearvo pall’o tärne ja turvamehe omma meil kõgõ ümbre, eskort iin, takan ja pää kotsil. Õurovis’oonil lätt iks ilosahe, kõgõ omma pressikonvõrendsi ja intervjuu.

Türgin mullõ miildüs, ma tahas siiä joba tagasi, kukki esi olõ-õi ärki lännü. Sõs tulõ mul kittä mi giidi Zeynapit. Zeynap om väega hää, illos ja tark lats’kõnõ ja ma võta ta hindäle naasõs, ku Paadam vai Jõgioja ette ei jõvva.

Ilvese Aapo Istanbulist

 

Silmä piät valla hoitma

Keväjä piät pätte iist kimmäbähe ku muido kaitsma jalgrattit, automakkõ ja moroniitjit, hoiatas politsei.

Eriti piät ette kaema muroniitjidõga, selle et päti nägevä õkvalt moro perrä är, kas majapidämisen om moroniitja olõman vai ei. «Ku om sääne maakotus, kon kõik’ aig ei elä, piässi moroniitjä kas naabri kätte andma vai esihindäga üten võtma,» karist’ Põlva konstaablijaoskunna juhtivkonstaabli Rebäse Toomas. «Vai ku kuigi ei saa, sis piässi massina vähäbäste häste är käk’mä.»

Jalgrattit om ilosidõ ilmuga kõgõ varastõt, tuu vasta või avita õnnõ kõrralik U-lukk ni uma oid, määnegi prosta trossilukk pätti piä-i.

Automakkõ vargusõ läävä keväjä sagõhõdsõs, selle et sis nakatas rohkõmb autit ostma ja lätt vaia ka inämb makkõ. Automüüjide müüginumbri näütäse selgehe, et ku talvõl om näil rassõ umma kraami müvvä, sis keväjä ja suvõl ostõtas massinit pall’o rohkõmb. Nii nakkas inämb vajja minemä ka egäsugumaidsi massina küllen olõvid vidinid. Är põlõta-i ka varastõduid asjo. «Ku om iks vähägi vahtsõmb makk’ autohe ostõt, sis võinu iks as’a vargalõ rassõmbas tetä ja tuu paneeli vähämbäste esihindäga üten võtta,» manits’ Rebane. Automakkõ varastõdas esiki väega tsillokõisin küllin.

Niisamatõ nakkas keväjä suurõmba huuga pääle ka vanno maio pul’st’minõ ja lahkminõ. Otsitas kõkkõ, miä vähägi müvvä kõlbas, kõgõ edimädses sis metalli: är veedäs vana lehmänüssigu, viitünnü ni kõik’ muu, kost alumiini, vaskõ vai malmi löüdä om.

Kõrrakaitsjilõ tege pääle pättüisi üts’jago murõht ka niisama laabõrdaminõ. «Avalik kõrd om iks murrõs, ku mättä kuioma nakkasõ,» ütel’ Rebane. «Noorõ inemise tulõva kohegi kokko, bussipiätüiste vai poodi mano, ja midägi «huvitavat» sääl iks vällä märgitäs, ku viil kangõmb kraam’ kah mängun om.»

Linnamäe Lauri