PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
KAGAHIIQ
KERGÜSI
KIRÄQ


 




Mõttit mõtsa poolõ



Kõivu Madis

Sai ütepäävä sõidõtus Kanepi, Erästvere ja Hurmi kandin, sõidu pääl kuuli, ku inemiseq umavaihhõl kynõlivaq ja kuis ütú liinainemine ütel`, et ilosaq mõtsaq teil tan (sõit lätú läbi oro ja üle Ahja jyy). Hurmi inemine kost` tuupääle, et ilosaq jah, a hirmus om tuu, et muguq võetas maahha ynnõ, mis lõpus nii perrä jääs. Liinainiemine kitse takast, et hirmus jah. Hurmi inemine märkse ja ütel`: «A mis sa tetäq saat, rahvas om vaene ja raha om vaja. Kuis sa muiduq elämist ja olõmist säet.»

Maq kullõlsi päält, ütle-s midägi, mõttõq naassiq mõtsa poolõ juuskma. Miilde tulliq nuuq aoq, ku ma viil poiúkõnõ olli ja mu vanaesä viil elli – sääl Tännäsilmä ja Kiuma piiri pääl suurõn rihetarõ ja rihealotsõga korgõ sindlikatosõga palùmajan. Tuu aig, mis ma mäletämä nakka, oll` tõsõlpuul kraavi naabrirahval jo vahtnõ ja uhkõ kõlladsõs värvitü elämine üles lüüdü ja uibuaid maja takan – vana rihealotsõga maja oll` jätetü niisama tüükambris. Tuu oll` küürä vaonu, hallikadsõnõ ja ahtakõnõ, nii et tuud ma lautu, aitu, kuurõ ja keldre vaihhõl nigu es panõq õigõst tähelegi. Mu meelest oll` tõsõrahva maja väega illos (om täämbägi viil alalõ ja illos kah) ja esiq nä väega rikkaq inemiseq. Nii ma märkse ja seleti kah ja sis mullõ kostõti vasta, et olõ-s nä edimält rikkaq midägi ja eläminegi oll` näil olnuq pall`o ahtamb ja maja vähämb ku meil. Maad olnuq näil umajago, a mõtsa pall`ovõitu pääl. Noh, ja sis lännüq mõts kõrraga hinda, olliq naanu mõtsa müümä ja raha naanu tulõma, nii pall`o, et saanuq vahtsõ tarõ üles lüvväq ja maad kõppi ja karja manu osta ja saanuki jõukas rahvas.

Tuu om mullõ väega miilde jäänüq, kuis üteldi: möiväq mõtsa ja saivaq rikkas. Edimält ma saa-s arvu, mida taa tähendäs – möiväq mõtsa. Kas mõtsa kygõ maa ja mustikuvarsiga tükün. Sis mullõ jälq seletediq, et mustikuvarrõq ja puugiq (es olõ tuukõrd viil näid kygõ hullõmbit) jääväq õks tahaq, kos näide kotus – naabrirahva umas. Kyik oll` illos ja ausa ja hää asi tuu mõtsa müümine. Niguq midägi es saaq arvu, et halva olõs olnuq vai ollit ull` ynnõ ja arvu es saaq. Ja vargust kah niguq suurt es kuulõq.

Tegelikult oll` mõtsa müümisest juttu pall`o, Eesti-aigu, ma mõtlõ, nakas nüüt miilde tulõma. Ku päält Vabadussõta Valga liina peräst lätläisiga kaubõldi ja üle poolõ liina kätte saadi, sis jäi kättesaadu liin ummõt ilma maakunnalda. Ja ilma mõtsalda. Tsaariaignõ Valgamaa lätú üten tükün lätläisile ja Valga liin jäi Eestimaa poolõ pääl ütsikus liinas Võromaa ja Tartomaa veere pääl. Ja liin mõtsakaupmehhi täüs. No tetti sis Valgalõ kah maakund, Võromaa ja Tartomaa ja Viljändimaa tükest kokko, ja mõtsa sai tahaq kah peris umajagu – Harglõ kanti. Pahanduisi oll` vast niipall`o, ku ütú noist vägevist Valga mõtsakaupmehist ost` Sangastõ Bergi mõisapargi ärq ja naaú vanno tammõjurakit ja tõisi maahha võtma. Sis külh tull` pahandus ja rahvas naaú hellü tegemä, ja näet, löütigi ummõt sääne säädüs, et parki pall`as tetäq ei võiq ja jäi kaupmeheherräl nuuq puuq võtmaldaq. Park` jäi alalõ, om viil põrõhõllaki alalõ. Kas nüüdsel aol kah Võromaa miheq ja naisõq säändsel kõrral vaihhõlõ sekäse, tuud mõista-i üteldä. Kas om viil tuujaos vanna kuraasi jäänüq vai um kuraaú muu pääle maaha joosnuq? Kuraasi iks piäs olõma, mis na tseitungiq muidoq kynõlõsõq, et mõtsavargust tulõ ette kygõ inämp Võromaa kandin. Õgas tuudki ilma kuraasita ei tiiq vai liinivargust vai katosõvargust. Sääne kunstkopp om kah olõman. Tõsiõigõ – mu uma vanaesä tarõ päält võtõti eterniiç maahha ja viidi minemä.

Tan ma nüüt märgi, kas piäs mõtsavargusõ hääs kitmä vai halvas laitma? Rassõ asi, ku üteldäs: «Mis sa iks tetäq saat, rahvas om vaene ja rahha om vaja». Ku kuraasi jagus, lääväq kyik kunstiq mängu. Tuud olõ-i joht kuulnuq, et koskilpuul myni park` olõs üüse maaha saetu ja är viidü. A võiollaq ei olõq tammõq ja vahtrapuuq hinnan. Üteltpuult olõs niguq hää, et ku muud tüüd tan Taïna liinast nii kavvõn paigan löüdü-i, et sis mehhil vähämbäst tuu aúa pääle pää lõikas ja vanna võro kuraasi kah jagus. Tõsõltpuult jälq, õgas Võromaa taaga rikkambas külh joht saa-i, ku uma rahvast ja uma rahva mõtsa ja muud kraami är tõmbas, vaesõmbast vast viil lätt, et külh kuraasimeheq esiq vähä rikkambas vast saavaki. Võiollaq om võtjameheq esiq Tal`na puult peri, sis kulusi kuraaú är hoobis noidõ kinnivõtmises. Tiiä-i joht. Pääasi om, et kuraaú õks viil alalõ ja pää lõikas, sis om nii, et ku võimalusi tulõ, võit taad parõmba ja selgembä aúa pääle käümä pandaq.




Milleenium* ja mõõdilint`


Pulga Jaan

Kasagu Enn om kavval` miis`. Kirutas läbisegi sendimiitre ehitüsest, vällämõtõld Manni talje ümbremõõdust ja jummal`-tiid-millest, a lõpun nimmas yks milleeniumi* ka ärq. Hindä pääle tä määnestki vastutust uma jutu iist ei võtaq, kyik vöörütäs Manni pääle. Mis tost, et Mann om vällä mõtõld; pää-asi, et laja ahtriga. Tuust ei saaq jo kuigimuudu järeldä, et Mannil ülemidsen myni putahus olluq. Nii et las aga vastutas, opiski naistõrahvas esiqsaisvas. Mis tost, et vällämõtõld naistõrahvas.

Minnu nakas` Ennu jutun kygõpäält huvitama tuu sendimeetri-jutt. Tuu asi oll` nii keerulidses aet, et rätsep ka es saanuq inämb arru. Lätsi ma sys Tartun Tähe uulidsa kaldsupuuti ja uurõ näide sendimiitret. Tõtõ mis tõtõ: nummõr` om kirotõt katõ kriipsu vahepääleq. Kohegi muialõ tedä sääl mahuta es andnu, sendimeetri om jo nii väikukõnõ myyt. Intelligent` inemine saa esiqki aru, et tuu nummõr` käü järgmidse kriipsu kotsilõ. Ku muiduq ei saaq, sys kaes alustusõst perrä. Ja ku sys ka viil ei saaq, sys käänd sendimiitrel tõsõ poolõ. Sääl ommaq tolliq ja sääl sais nummõr` joba selgelt (järgmidse) tolli kriipsu man. Tuu om selle, et toll` om piaaigu kats` kõrda sendimeetrist pikemb ja lindi pääl om numbriide jaos inämb ruumi. Mu vanaimäl oll` sendimeetril millimeetri ka pääl ja nummõr` sais` ilusalõ üte kriipsu man. A tuu nummõr` oll` nii väikugõnõ, et vanaimä pidi ütteluku mu käest üle küsümä, mis numbrõga tegemist.

Nii et tuu jutt järgarvõst om tävveste ülearu. 21 tolli om nullist nika 21 tolli kriipsuni. Vahepääl omma nelländikuq ja kuuvõtõistkümnendikuq tolliq. Niguq aastiide vahel omma kuuq ja nädaliq, päivist kynõlõmadaq. Ja sendimeetriide vahel millimeetriq. Järgarvõ perrä ei olõq sääl määnestki tarvidust, nuuq nakkasõq myytmist segämä.

Ku nüüd milleenium* ka kergelt ärq nimmada, sys Kasak ku astronoom piäsi väega häste tiidmä, et 2000 aastat tagasi es sünnüq määnestki Kristust. Kristus (maq usu, et tä om aoluuline isik) oll` 2000 aastat tagasi vähembält 4-aastanõ, niguq timä katsikveli Juudas Thomaski. Võisõq jo ollaq, et 2000 aastat tagasi sündü myni Kristusõ noorõmb veli – kas Josias, Siimeon vaiq Jaakob. Nii et ku jõulupuulbä kiäki ütläs, et Mariial* (tegelikult Mirjamil) olli 2000 aastat tagasi selaigu joba valuq sisen, ja tuu pääleq võtami, sys või tuul ütlejäl jo jumala õigus ollaq. Ja Mirjam võisõq igävädse kangõ mehe ilma sünnütä, a tuu es olõq joht Kristus. Egaq tuu olõqki-õiq väega tähtsä, pääasi, et oll` kimmäs miis` – puusepp vaiq muiduq hää inemine. A ku timä sünnüpäivä om jo naatu tähistämä, sys es masnu ärq unõta ka Muhamedi, prints Siddharthat, Zarathustrat, Lao Zhe-d ja viil nii myntki esändät. Kyik nimäq olli vähämbält Kristusõga võrdsõ pühämeheq. Küll mitte eurooplasõq, aga egaq Kristuski eurooplanõ es olõq. Tõtõ tä jo om, et egaq nuuq hummugupuulsõ pühämeheq meil siin kuigi pall`u perräkäüjiid ei olõq löüdnü, aga egaq Kristusõga ka asi pall`u targõmb ei olõq.

Ku aga võrdlus käü Kristusõ velliga, sys tulõ mängu võtta kyik katoliku pühäkuq, imä Theresat ei saaq kuigi ärq unõta. Eestläseq piäsi pääleq pas`ma, et Pallasjalgnõ Tõnisson vällä es jäänüq. Õigõq mitusada milleeniumi* uut meid iin lähembä tuhandõ aasta sisen, ku pühämehi sünnipäivi perrä aigu nakkamiq arvõstama. Ja noidõ pühämehiga om viil tuu hädä kah, et kiäki ei mõistaq näid umavahel võrrõlda, kiä tuu kygõ pühämb om. Võtami vaiq vinne usu pühäk Aleksander Nevski, kiä sai pühäkus tuu iist, et poi üles hulga vadjalaisi vanõmbiid. Issändä tiiq omma mynõn kotussõn yks pall`u imelikuq.

Mullõ isiklikult oll` herr Kasagu jutust kõvastõ kassu. Ma sai Tähe uulidsa kaldsupoodin sendimeetrit uurõn säältsamast poodist hindäle puul`muidu kõrraliguq teksaspüksiq. Taljest omma nimäq 96. sendimeetri lõpujoonõst myni millimeetri üle. Musugunõ ull` inemine ütläski, et nääq omma 96 cm ümbremõõdun. Ilusa püksiq. Mineq vaiq Kristusõ velle sünnipääväle, kiäki ei kahtlusta, et kaldsupoodi püksiq.

Mis putus aoarvamiste ülepää, sys meile siin Läänemere lähkün piäsi hoobis inämb kõrda minemä Eesti vii alt vällätulõki aasta. Sinnäq om jo 10 214 aastat tagasi, ku Billingeni maakonna kotsil liustiku sulaviiq suurdõ merde murriva ja Eesti vii alt pässi. Kõrraga ilmuq siiäq ka inemiseq ja ei olõq määnestki põhjust näid mitte miiq esivanõmbiis pitäq. Kasvai vaimlisen mõttõn. Tuud sünnipäivä olõs tasunu meil tähistä. Tuu om kygõ miiq maa sünnipäiv. Kyik muu om miiq jaos tühipall`as soolapuhumine. Ja viil. Tõtõ ütläs ollõv üts`. Võlssi võit mitund muudu. Ku miiq (Euroopa) aoarvamine om Kristusõ sünnüst alustanuq, sys piäsi tuu sündümise aiq väega kimmäle paigan olõma. Aga ei olõq. Tuuperäst om jumala üts`kyik, määndse (võlss) varjandi perrä milleeniumi* tähistät. Pääasi, et sendimeetrit vussi ei ajaq.

* autori kiräviis`