Kost
kuusõloomakõisi ja pedäjäseemend saa?
Saarõ Evar
Ku
vili üts`kõrd külvetüs saa, tulõ nii mynõlõgi
talumehele miilde, et timahavva võinuq ka veidükese mõtsa
istutaq. A tuu om võlss` arusaamine, õigõmb om iks
inne suurõ likõga mõts är istutaq ja pääle tuud
nurmõ külvitüüle minnäq. Vai tulõ tetäq mõlõmbat
tüüd läbisegi, nii, nigu ilmaq lupassõq.
Taimi
ja puuseemend Eestin jälleki liigus, ei olõq tuu asi
inämb nii hull ku paar` aastakka tagasi. Kuusõtaimi
– vanan võro keelen kuusõloomakõisi – kottalõ ütel`
Sõmmõrpalo valla erämõtsanõunik Birnbaumi Artur, et
Roodsi taimõq, midä Erametsakeskus tõist aastat Eesti
sisse tuu, lätsiq mineväaasta häste kasuma külh.
Hinna poolõst tullõv nuuq kygõ odavambaq, kuikina
hind om kah nõsõnu, käibemassuga 2.77 tükü päält.
Kynõldas kah, et Lätist saa viil odavampi kuusõtaimi,
a kiäki säält viil toonuq ei olõq. Kygõ odavamb tulõ
muiduki noil, kiä uma maa päält esikasunu parajan
vannusõn kuusõluumõ vällä kaiba saavaq. Säändsit
kotussit oll` hulga viis` aastat tagasi, ku massilidsest
maa süütüjäämisest oll` viis aastat müüde, nüüd
ommaq tuuaolidsõq puuq joba üle kasunuq.
Erametsakeskuse päälik Krevaldi Toomas ütel`, et
timahavva ommaq näil vahelaoq, kost taimõq kätte saa,
Viljandin ja Põlvan.
Pedäjäkülvis
sobilikku seemend saa Tartust Metsakaitse- ja
Metsauuenduskeskusest. Tuu rõõmu iist tulõ massa mõtsast
saadu siimne man 708-1132 kruuni siimnekilust. Kiä taht
kimmäs ollaq, et seemeq om hää perilikkusõga, või
ostaq plusspuiõ ossõga poogitu siimlapedäjide seemend
885-1298 kruuni kilu. Ynnõs ei kuluq pedäjäseemend
pall`o. Harju Sirje säält keskusõst ütel`, et tä
muiduki mõtsamehhi opata ei tiiäq, a ku raotu pääle
lüvväs 2500-3000 lappi ja ega ümbrelüüdü turbalapi
pääle külvetäs 5-6 seemend, tege tuu hektarikulus
75-110 grammi.
Kõoseemen`
mass Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusen 354-590 kruuni
kilu. Kimmämb ku ostõtu kõoseemen õkva mõtsa pillu,
om külvä turbapindrele ja tuud suvi aigu häste kasta
ja poputaq, ütel` Harju Sirje. Sys võivaq kõokõsõq
sügüses poolõ meetri pikkudsõq ollaq ja tulõva keväje
saa näid joba istutaq. A kõoloomakõsõq ei olõq ka
eräpidäjide taimõaidust kalliq osta.
Mitmaq
ikvaq umma kuuli takan
«Ma
ei tahaq tõistõ kuuli minnäq,» ütel` Veriora valla
Varõstõ külä väiku tütärlats` Pendi Mari (10),
kiä kirutas ilusit võrokiilist salmõ ja opp Leevi
Põhikooli 4. klassin. Sügüsäst omgi Leevil ynnõq
neli klassi. «Ku koolihäötämise lõplik otsus är
tetti, sys tuu üü ma es makaq külh, oll` tunnõq,
nigu olõs lähkü inemisega midägi püürdmäldäq
halva juhtunuq,»tunnist` pia 30 aastat Leevil latsi
opanu Liiva Aasa, Mari klassijuhataja.
Mõtõq
Leevi kanti minnäq tull` Umal Lehel paar` kuud tagasi,
ku saimiq väiku Mari käest armõdu ilusa kaardi
latsimõistatusõ lahendusõga, kohe mano oll` nimmat ka
tuud, et tä lugõ koolin hää meelega võrokiilsit
raamatit. Õkva sys nakati ka kimmämbält kynõlama
Leevi põhikooli algkoolis muutmisest. Või, või,
jälki üts` kotusõ (vaimu) häömine, kynõlimiq
toimõtusõn. Kas vai selle, et Leevi koolist tulnuq
latsi kirätüüq umma läbi aastide väega loomuliguq
ja maalähküdseq olnuq.
Kohalõ
jõudsõmiq koolivaheaigu, 21. märdsil. Uma käe pääl
es lövväq Mari elämist üles, sõidimi otsaga
Süvähavvalõ vällä. Tii niguq keväjäne külätii
iks, muanõ ja haudlikanõ, viiri pääl mi ao
päämidseq elomärgiq – puu-uniguq. Syski jäi kurra
kätt ilosit elämiisi, maas`kaistanduisiga ja vahtside
plekk-katussidega.
Et
miq – veidükese liinavurlõq – Pente elämist üles
es lövväq, sõidimi Leevile tagasi ja võtimi
koolimajast oppaja Liiva Aasa pääle. Timä, nigu
mitmagiq tõsõq Leevi kandi inemiseq murõht`
koolihäömise peräst väega. Õkva nii, kooli
kinnipanõkist, mitte väikumbas tegemisest, kynõliva
kyik inemiseq. Teedäq jo om, et sääne jupikaupa lugu
om nigu kats` kõrd tsiatsuskamine. Üts`kõrd lätt iks
hing` vällä, selle et väikumbaq latsõq pandas
suurõmbidega üten tõistõ kuuli ja pall`o noid
latsigi pääle kasuman.
Myni
aasta olõssi latsi viil olnuq
«Saa
arvu: ei olõq latsi, ei olõq ka kuuli. Selge. Ja meil
tulõ sääne olukõrd. A põraq olõssi viil olnuq –
edimäste klassi tulõ kuus` õpilast,» ütel` Liiva
Aasa, kiä Leevin mitma koolimuutusõ üle elänü.
Leevi 8-klassiline kuul` tetti algkoolis 1970. aastide
lõpun, vahtsõl heränemisaol tetti põhikuul` tagasi.
«Või jummal`, ku nuuq latsõki tulliva algul
Vilustõst, sys nääq olliq nii ynnõliguq, et näil um
uma kuul`. Ja kui nüüd kümne aastaga om elo
muutunuq,» ohas` oppaja Aasa. Nii timä ku tõsõq
inemiseq es ütleq midägi halva Vilustõ kooli
kotsilõ. Väiku Marigi ei tahaq Vilustõlõ selle
minnäq, et tuu om kavvõn. Varõstõlt Leevilegi tulõ
uma viis` kilomeetrit ärq. Ku Mari sysar Katrin ja veli
Kaarli lätvä sügüse edimeste klassi, siis noil algas
kuul kell ütesä, Mari piat 7.25 kohal olõma.
«Kuis
tinahavvagi talvõl kaibsõmi hummuku kellä kuvvõ aigu
tiid valla, et latsõga kellä 9 kuuli jõudaq,»
kynõl` Mari imä Heli. «A ku nüüd um vajja minnäq
poolõ katsõs Leevile, sys ma ei tiiäq, mis kell
kaibma tulõ nakata.» Vallal um 72 tunni pääle tuisku
aigu tiisit valla ajja ja teedäki, et õkva ekkä
mõtsaküllä ei jõudaq.
Ei
lastaq maal elläq
Mari
vanõmbaq Heli (44) ja Raimond (47) ummaq üteq noist
Leevi kandi inemisisit, kiä perämästki maaelo
häötämist väega süämele võtvaq. Naaq tahtnuq
elläq maal, kasvataq väikult maasikit, kurõmarju,
vabarnit ja tuust ärq elläq, a niguq ei lastaq.
«Noorõq
tahassi uma vanõmbidekoton edesi elläq, a ei lastaq
elläq! Egaq seo asi um egal puul nii,» tiid oppaja
Aasa. Leevi keskusõn tutvustas tä meile, kon ommaq
hooldõkodu, kon kultuurimaja. «Kyiki naid om remont`ma
naatuq, a tüü om viil poolõldõ. «Rahha ei olõq (rõhutas
eriliselt- T.A; H.Ü). A loodami, et ku nüüd kuul`
ärq sai kaotõt, sys nüüd nakkas elo minemä.
Vähämbält ehitüisi poolõ päält. Noh et jakkus
rahha,» om Aasa irooniaga julgõ. Ja mi naarsõmi kyik
– niimuudu läbi pisaride.
Pente
elämise all oll` illos ürgne org, vesi kohisi
Võhandun keväjädse julgusõga. Mari luulõt`: «Joba
pall`o om keväjämärke/ puiõl ei olõq säläh viil
lehesärke». Kuulimi, et Veriora vallast oll` lubat
Mari kuuliviimises 500 kruuni massa kolmanda veerändi
iist. Vast jääseq Pendiq iks umma Punni tallu
Varõstõlõ pidämä. Ja algkoolist tetäs ütel hääl
pääväl jälq põhikuul`. Mynikõrd kõrdus aolugu ka
hään mõttõn.
Koolil
lüüdi hingekellä,
ikk tull` pääle mul.
Mõtlõ iks, et latsõq olõ-i
tollõh süüdü küll.
Suurõ tuhinaga läämiq,
taadõ mi ei kaeq.
Küläpaiko maaha jätteh
unõhtamiq hää.
Nurmõq kasusõq kyik võssu,
maja upakil.
Susi hummõn` pesä tege
tarõ kõrvalõ.
Mägi
Sirle
Harju
Ülle pilt
|
Veriora
vallavanõmb Sibula Piitre:
«Olõssi
külh võinuq Leevil viil üte aasta põhikuuli
hoitaq, sügüse tulõ myni lats` kuuli, a sis om
kolm nulli, kolm aastat tulõ-i üttegi.
34
last koolin om iks väega veidüq, põhikooli
kinnipandminõ olõssi tulnuq nigunii üts`kõrd
äräq otsustaq. Saman tahetas, et vald teid
remondis ja kultuurimaia kõrda tiissi. Põhikooli
kinnipandminõ hoit aastan 300 000-400 000 krooni
valla rahha kokko, tuu rahaga saa peris pall`o
tetäq.
Leevi
kooli hoolõkogo esiq oll` minevä sügüse
põhikooli kinnipandmisõga nõun, üttegi tõist
ettepanekit es tetäq. Parhillaq ommaq sis
inemiseq heränüq, et miiq iks es tahaq nii.
Ku
mynõl inemisel om probleem, et kuis timä lats`
Vilustõlõ kuuli saa, sis tulõ tullaq
vallavalitsustõ tuust kynõlõma. Olõmi alati
nõun asja arotama ja kokko lep`mä.»
|
|