PÄÄLEHT
UUDISSÕ
MÄRGOTUS
KAGAHIIQ
KERGÜSI
KIRÄQ


 




Kost kuusõloomakõisi ja pedäjäseemend saa?

Saarõ Evar

Ku vili üts`kõrd külvetüs saa, tulõ nii mynõlõgi talumehele miilde, et timahavva võinuq ka veidükese mõtsa istutaq. A tuu om võlss` arusaamine, õigõmb om iks inne suurõ likõga mõts är istutaq ja pääle tuud nurmõ külvitüüle minnäq. Vai tulõ tetäq mõlõmbat tüüd läbisegi, nii, nigu ilmaq lupassõq.

Taimi ja puuseemend Eestin jälleki liigus, ei olõq tuu asi inämb nii hull ku paar` aastakka tagasi. Kuusõtaimi – vanan võro keelen kuusõloomakõisi – kottalõ ütel` Sõmmõrpalo valla erämõtsanõunik Birnbaumi Artur, et Roodsi taimõq, midä Erametsakeskus tõist aastat Eesti sisse tuu, lätsiq mineväaasta häste kasuma külh. Hinna poolõst tullõv nuuq kygõ odavambaq, kuikina hind om kah nõsõnu, käibemassuga 2.77 tükü päält. Kynõldas kah, et Lätist saa viil odavampi kuusõtaimi, a kiäki säält viil toonuq ei olõq. Kygõ odavamb tulõ muiduki noil, kiä uma maa päält esikasunu parajan vannusõn kuusõluumõ vällä kaiba saavaq. Säändsit kotussit oll` hulga viis` aastat tagasi, ku massilidsest maa süütüjäämisest oll` viis aastat müüde, nüüd ommaq tuuaolidsõq puuq joba üle kasunuq. Erametsakeskuse päälik Krevaldi Toomas ütel`, et timahavva ommaq näil vahelaoq, kost taimõq kätte saa, Viljandin ja Põlvan.

Pedäjäkülvis sobilikku seemend saa Tartust Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusest. Tuu rõõmu iist tulõ massa mõtsast saadu siimne man 708-1132 kruuni siimnekilust. Kiä taht kimmäs ollaq, et seemeq om hää perilikkusõga, või ostaq plusspuiõ ossõga poogitu siimlapedäjide seemend 885-1298 kruuni kilu. Ynnõs ei kuluq pedäjäseemend pall`o. Harju Sirje säält keskusõst ütel`, et tä muiduki mõtsamehhi opata ei tiiäq, a ku raotu pääle lüvväs 2500-3000 lappi ja ega ümbrelüüdü turbalapi pääle külvetäs 5-6 seemend, tege tuu hektarikulus 75-110 grammi.

Kõoseemen` mass Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusen 354-590 kruuni kilu. Kimmämb ku ostõtu kõoseemen õkva mõtsa pillu, om külvä turbapindrele ja tuud suvi aigu häste kasta ja poputaq, ütel` Harju Sirje. Sys võivaq kõokõsõq sügüses poolõ meetri pikkudsõq ollaq ja tulõva keväje saa näid joba istutaq. A kõoloomakõsõq ei olõq ka eräpidäjide taimõaidust kalliq osta.



Mitmaq ikvaq umma kuuli takan

Allasõ Tiia 

tiia@polvakoit.ee

Harju Ülle
 

ylle@polvakoit.ee


«Ma ei tahaq tõistõ kuuli minnäq,» ütel` Veriora valla Varõstõ külä väiku tütärlats` Pendi Mari (10), kiä kirutas ilusit võrokiilist salmõ ja opp Leevi Põhikooli 4. klassin. Sügüsäst omgi Leevil ynnõq neli klassi. «Ku koolihäötämise lõplik otsus är tetti, sys tuu üü ma es makaq külh, oll` tunnõq, nigu olõs lähkü inemisega midägi püürdmäldäq halva juhtunuq,»tunnist` pia 30 aastat Leevil latsi opanu Liiva Aasa, Mari klassijuhataja.

Mõtõq Leevi kanti minnäq tull` Umal Lehel paar` kuud tagasi, ku saimiq väiku Mari käest armõdu ilusa kaardi latsimõistatusõ lahendusõga, kohe mano oll` nimmat ka tuud, et tä lugõ koolin hää meelega võrokiilsit raamatit. Õkva sys nakati ka kimmämbält kynõlama Leevi põhikooli algkoolis muutmisest. Või, või, jälki üts` kotusõ (vaimu) häömine, kynõlimiq toimõtusõn. Kas vai selle, et Leevi koolist tulnuq latsi kirätüüq umma läbi aastide väega loomuliguq ja maalähküdseq olnuq.

Kohalõ jõudsõmiq koolivaheaigu, 21. märdsil. Uma käe pääl es lövväq Mari elämist üles, sõidimi otsaga Süvähavvalõ vällä. Tii niguq keväjäne külätii iks, muanõ ja haudlikanõ, viiri pääl mi ao päämidseq elomärgiq – puu-uniguq. Syski jäi kurra kätt ilosit elämiisi, maas`kaistanduisiga ja vahtside plekk-katussidega.

Et miq – veidükese liinavurlõq – Pente elämist üles es lövväq, sõidimi Leevile tagasi ja võtimi koolimajast oppaja Liiva Aasa pääle. Timä, nigu mitmagiq tõsõq Leevi kandi inemiseq murõht` koolihäömise peräst väega. Õkva nii, kooli kinnipanõkist, mitte väikumbas tegemisest, kynõliva kyik inemiseq. Teedäq jo om, et sääne jupikaupa lugu om nigu kats` kõrd tsiatsuskamine. Üts`kõrd lätt iks hing` vällä, selle et väikumbaq latsõq pandas suurõmbidega üten tõistõ kuuli ja pall`o noid latsigi pääle kasuman.

Myni aasta olõssi latsi viil olnuq

«Saa arvu: ei olõq latsi, ei olõq ka kuuli. Selge. Ja meil tulõ sääne olukõrd. A põraq olõssi viil olnuq – edimäste klassi tulõ kuus` õpilast,» ütel` Liiva Aasa, kiä Leevin mitma koolimuutusõ üle elänü. Leevi 8-klassiline kuul` tetti algkoolis 1970. aastide lõpun, vahtsõl heränemisaol tetti põhikuul` tagasi. «Või jummal`, ku nuuq latsõki tulliva algul Vilustõst, sys nääq olliq nii ynnõliguq, et näil um uma kuul`. Ja kui nüüd kümne aastaga om elo muutunuq,» ohas` oppaja Aasa. Nii timä ku tõsõq inemiseq es ütleq midägi halva Vilustõ kooli kotsilõ. Väiku Marigi ei tahaq Vilustõlõ selle minnäq, et tuu om kavvõn. Varõstõlt Leevilegi tulõ uma viis` kilomeetrit ärq. Ku Mari sysar Katrin ja veli Kaarli lätvä sügüse edimeste klassi, siis noil algas kuul kell ütesä, Mari piat 7.25 kohal olõma.

«Kuis tinahavvagi talvõl kaibsõmi hummuku kellä kuvvõ aigu tiid valla, et latsõga kellä 9 kuuli jõudaq,» kynõl` Mari imä Heli. «A ku nüüd um vajja minnäq poolõ katsõs Leevile, sys ma ei tiiäq, mis kell kaibma tulõ nakata.» Vallal um 72 tunni pääle tuisku aigu tiisit valla ajja ja teedäki, et õkva ekkä mõtsaküllä ei jõudaq.

Ei lastaq maal elläq

Mari vanõmbaq Heli (44) ja Raimond (47) ummaq üteq noist Leevi kandi inemisisit, kiä perämästki maaelo häötämist väega süämele võtvaq. Naaq tahtnuq elläq maal, kasvataq väikult maasikit, kurõmarju, vabarnit ja tuust ärq elläq, a niguq ei lastaq.

«Noorõq tahassi uma vanõmbidekoton edesi elläq, a ei lastaq elläq! Egaq seo asi um egal puul nii,» tiid oppaja Aasa. Leevi keskusõn tutvustas tä meile, kon ommaq hooldõkodu, kon kultuurimaja. «Kyiki naid om remont`ma naatuq, a tüü om viil poolõldõ. «Rahha ei olõq (rõhutas eriliselt- T.A; H.Ü). A loodami, et ku nüüd kuul` ärq sai kaotõt, sys nüüd nakkas elo minemä. Vähämbält ehitüisi poolõ päält. Noh et jakkus rahha,» om Aasa irooniaga julgõ. Ja mi naarsõmi kyik – niimuudu läbi pisaride.

Pente elämise all oll` illos ürgne org, vesi kohisi Võhandun keväjädse julgusõga. Mari luulõt`: «Joba pall`o om keväjämärke/ puiõl ei olõq säläh viil lehesärke». Kuulimi, et Veriora vallast oll` lubat Mari kuuliviimises 500 kruuni massa kolmanda veerändi iist. Vast jääseq Pendiq iks umma Punni tallu Varõstõlõ pidämä. Ja algkoolist tetäs ütel hääl pääväl jälq põhikuul`. Mynikõrd kõrdus aolugu ka hään mõttõn.


Koolil lüüdi hingekellä,
ikk tull` pääle mul.
Mõtlõ iks, et latsõq olõ-i
tollõh süüdü küll.

Suurõ tuhinaga läämiq,
taadõ mi ei kaeq.
Küläpaiko maaha jätteh
unõhtamiq hää.

Nurmõq kasusõq kyik võssu,
maja upakil.
Susi hummõn` pesä tege
tarõ kõrvalõ.

Mägi Sirle

Harju Ülle pilt

Veriora vallavanõmb Sibula Piitre:

«Olõssi külh võinuq Leevil viil üte aasta põhikuuli hoitaq, sügüse tulõ myni lats` kuuli, a sis om kolm nulli, kolm aastat tulõ-i üttegi.

34 last koolin om iks väega veidüq, põhikooli kinnipandminõ olõssi tulnuq nigunii üts`kõrd äräq otsustaq. Saman tahetas, et vald teid remondis ja kultuurimaia kõrda tiissi. Põhikooli kinnipandminõ hoit aastan 300 000-400 000 krooni valla rahha kokko, tuu rahaga saa peris pall`o tetäq.

Leevi kooli hoolõkogo esiq oll` minevä sügüse põhikooli kinnipandmisõga nõun, üttegi tõist ettepanekit es tetäq. Parhillaq ommaq sis inemiseq heränüq, et miiq iks es tahaq nii.

Ku mynõl inemisel om probleem, et kuis timä lats` Vilustõlõ kuuli saa, sis tulõ tullaq vallavalitsustõ tuust kynõlõma. Olõmi alati nõun asja arotama ja kokko lep`mä.»