PÄÄLEHT
UUDISÕQ
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHIIQ
KIRÄQ


 



Tossu Tilda pajatusõq


Tavaari külajutuvõistlusõlt

Pereh süü, laud laul

Raidaru Voll` e

Maq sai keväjä koolist suvõtüü. Oppaja ütel`, et ku maq tuu ilosahe kirota, sys saa järgmisehe klassi. A millest kirotaq? Tulõ-õs midägi päähä. Imä ütel`, et kirota üts` nall`akas lugu, sys om oppajal kah hüä miil ni lask su läbi. Mõtli hindäette, et mäherdäne tuu nall`akas lugu piässi olõma, miä naarma aja. Näet, Meelikul oll` sann ärq palanuq, Mäetarõ Eedilt varastõdi auto äräq. Alatarõ Jaan om rindtõppõ jäänüq, nigu vanaimä tiidse kynõlda. Esä selet` imäle, et elomajalõ tulõs` uus katus panda, a rahha ei olõq. No midä tan naardaq vai nall`akat om? Innegi miiq kuuli tahetas kinniq panda, latsi ollõv eiq. Mõista es ma midägi lustilikku kirotaq, ku elo kõrd säändene om. Lätsi uibuaida. Ütel vanal uibul oll` oss ärq murdunuq. Tuu kah viil!

Näi, et tütrik lätt tsikolõ süvväq viimä. Maq lätsi kah tsiapaha poolõ ummi mõttit mõlgutõn.

Tsiaq olliq pahaeditse üles ts`ungnuq. Vana immis oll` pori veeren pikäle ni põrsakõ sõq otsõvaq umavaihõl rüselden ni üts`tõsõ sällän sõkkõn nissa, et süvväq saiaq. Mynõl oll` jo nisa suun ni tuu ts`urmsõ uma väiku kärsäga immisse kõttu, et iks rohkõmb piimä tulõssi.

 Kaeq tuud oll` mul nii hüä, nii nall`akas kaiaq, kuis põrsakõsõq hindä elo iist vällän ommaq. Es annaq ütski inne perrä, ku uma nisa käen oll`. A immis ynnõgi ruihkõ hilläkeste, silmälauq pilukil. Timä laul, pereh süü. Om näilgi uma õnnis aig.

 

Nõukogudõ naasõ elo

Ziugovi Koidu

Ma olli joba tüülkäüjä. Üts`kõrd oll` väega nilbõ ja ma sattõ maaha. Läts` mul jalg katski. A säändse hädäga tulõ pikembät aigo arsti man kävvä.

Noil ajol ollivaq tohtre uutmisruumiq väikeseq ja inemisi pall`o ja naisi kah hulga (meil tüü man naisi nigu inemiste kirja es nimetädäq, ommaq külh olõman, a iks nigu kaasvälläandõs). Ja sääl uutmisruumin koh oll` sys hulga naisi, ma pand`egi paika, kuis naastõ elo nõukogudõ aigu oll`e. Õkva punkte kaupa ja kirja ka panni:

1.         Läät tüüle nigu pini (Tihti oll` jo viil leevätükk peon, ku tüüle lätsit.)

2.         Tiit tüüd nigu hobõnõ (Meestega olliq jo võrdsõq õigusõq ja kohustusõq.)

3.         Tull` kuunolõk. Lintsit kuunolõkile nigu lind.

4.         Kuunolõkilt tullit vällä nigu oinas.

5.         Sait kodo. Miis` küsüs: «Kos sa lehm nii kavva ollit?»

Näet sis, es olõq nuuq naasõq ka nii kehväq midägi. Loomariigih ollivaq iks ammuq seeh joba!

Todaaigu sai taad tüüd nii pall`o ette tettü, et näet, nüüd om vähäs jäänüq, kyygilõ ei haaruki. Ja nüüd ommaq naasõq kah korgõ järje pääl, üts`kyik kohe läät, iks olõt puha provva ja provva.


Lehelugõjaq

Kats` miist loivaq pargin pingi pääl Võrumaa Teatajat. Leht` kirot`, kuis Vahtsõliinan märäts` tuulispask, nii et vei kasvuhoonõl katussõ minemä.

«Tohoh hullu, siin Võrol olõ-õs õigõlõ tuultki,» imest`  üts` meestest.

«Jah, ja paska näe-es kah!» kitt` tõõnõ lehelugõja umalt puult perrä.

 

Targaq olõmi mõlõmbaq

Umal aol saadõti erikuuli vai ull`e-kuuli nuuq latsõq, kiä koolin kuigimuudu edesi es jõvvaq. Mynõq oppajaq tahtsõvagiq noist latsist vallalõ saiaq, et klass` parembide hulgan olõssi. A tuu vallasaamine väega kergelt es lähäq, inne tull` latsiga kommisjonin kävvü. Võrol tuukõrd säänest kommisjoni es olõq, tull` Tartolõ sõita. Läts` oppaja Vallerinimelidse poiskõsõga kommisjoni, kon tohtriq küsseq egasugumadsi asju. Koolin tahvli man oll` Valler inämbüste vakka, vahts`e ynnõ ummi suuri silmiga oppajalõ otsa. Tohtri küsse Valleri käest, kas tuu mõist ärq seletäq, midä tähendäs: pada sõimas katõld.

Seokõrd oll` Valleril vastus õkva valmis. «Tuu om nii, et ma olõ pada, sa olõt katõl, a üte targaq olõmi mõlõmbaq,» selet` poiskõnõ.

Tohtri jätç poiskõsõ vanna kuuli edesi. Ütel`, et päänupp jaga, a laiskusõst om vaia valla saiaq.

Mõttusõ Kalev

 

Tsirk situs ja – jälki Müürsepä Martin!

Ruitlasõ Olavi, ilmaparandaja


ruitlane@hot.ee

Vot Müürsepä Martin om õigõ miis`. Niguq maqki. Tõmmassimi üttemuudu jaanipääväl nynaq umbõ ja hummugu istsõmi mõlõmba auturuuli. Maq sõidi Laevalõ vällä magama, Martin-poiss` Pärnun jõudsõ viil võtind kah käändäq ja sõitma minnäq. Nüüd sõimatas roolijoodigus. Raisaq ei tiiäq, et Martinilõ om 2,27 promilli nigu tõsõlõ lonks keefiri. Ulliq – ei saaq arvo, et Martin ei saaq inne laulugi vallalõ ku säidse promilli seen om. Mille tä muiduq Kreekast är piät tulõma. Helleenel olõ-i inämp varumängjit – Martin-poiss` om nääq inämbält jaolt kyik surnus joonuq. A nüüd tahetas Martin syaväkke võtta. Laidoner, hää miis`, käänd hinnäst mullan tõistpiten, ku nii piässi minemä. Parõmb olõssi Benton ja Padar syaväkke võtta. Syavägi om sääne asi, et sinnäq pallimeheq ei sobiki, sinnäq satassõq inämbjaolt pallinäpjäq.

Egas sporti saaki eiq kõrraligult kainõ pääga tetäq. Mul om siin Laeval naabrimiis`, lakk hinnäst nii täüs, et jalgu pääl ei saisaq, pruuv kyndi – yks satas ümbre. Sys vaene mehekene juusk, hirmsalõ juusk, lask traktoriussõst vallalõ ja juusk poodiussõ manuq. Puhkas veidükene ja sys juusk trepist üles. Ja tege uma ostu ärq ja jõud traktori manuq tagasi kah. Egas tuu Sei Indrek tõistmuudu ei saaq, tollõl piät kah nynaesine kyik aig likõ olõma. Ah, mis ma yks seledä, ma esiq kah är ei ütle, ku andas ja üts`kyik ku pall`o ja midä andas. A ma olõ tugitoolisportlanõ – tuu om tsipa nõrgõmb asi ku näütüses Noolõ Erki kuuli all.

Ja nüüd om hädä, et Martin-poiss` politseinikõlõ sitastõ ütel`. Kuradi raisaq, püüdku pätte, mitte sportlaisi. Kats` tükkü lasksõva jälki vangimajast jalga, a kes kinniq võeti – Müürsepä Martin! Tütrikit vägistedäs maanteie pääl, a kes kyik aig kinniq võetas – Müürsepä Martin! Tsirk situs ja jälki Müürsepä Martin!

A mullõ Martin miildüs, hirmsalõ miildüs. Tõsinõ miis`, ei olõq sääne kuradi lehva nigu Tulviste, Savi ja Pornokunn`. A nüüd ma piät lõpõtama – naanõ tõi poodist kats` Sarvikut, ma lää kae, kas saa täämbä massina käümä.

 

 

Ynnitlõmiq Fastrõ Marikot ja Saarõ Evarit, kinkäl  sündü 22. piimäkuu  pääväl (22.06. 2001) tütär Hipp!

***

Tervitämiq

Kabuni Kailet
ja Lööpre Priitu poja (27.06.2001) sündümise puhul.