PÄÄLEHT
UUDISSÕQ
ELO
KAGAHIIQ
KERGÜSI
KIRÄQ


 



Palomaa keelest või saiaq Seto kuningriigi kiil`

Võromaa ja Valgõpalo



Kaplinski Jaan, kiränik

Ma üts`kõrd Toompääl näi, kuis Inglismaa saadik tull` uma tsiibist vällä ja läts` värtest sisse: täl oll` asja pääministri manu. Saadikuherräl olõ es pükse jalan, Šoti undruk inne oll`, tä oll` Šotimaa miis` ja niidagu diplomaatilisen protokollin sais, om rahvarõivas seo kygõ saksõp rõivas, saksõp viil ku sabakuub. Mulgikuub ja Muhu undruk ommavaq naaq kygõ õigõmbaq rõivaq, minka võit minnäq näitüses Inglismaa kuninganna vai Rooma paavsti manu. Miq kyik mõtlõmi, et tuu šoti undruk om sääne vana igipõlinõ šotlastõ rahvarõivas. Undruku rõiva pääl omma ka egätsugutsõq mustriq, egäl klannil, miiqmuudu üteldä hõimul om uma mustri. Ildaaigu ma kuuli BBC raadiost, kuis näide šoti undrukkõga ja mustridega õigõhe om. Olõ-õi tan midägi igivanna, šoti undruk pidi olõma ravvavabriku tüülisi rõivas: ravvasulatamise vabrikun om väegade lämmi ja tüümeheq löüseväq, et kygõ õigõp om, ku jätät püksiq kotta ja olõt tüü man undrukuga. Ja kyik kuulsaq Šoti mustriq ei olõ joht vanõmbaq ku paarsada aastakka. Neoq mõtõl` vällä kiäki vabrikant`, kiä taht` müvväq pall`o rõivast. Säält sys mustriq nigu täämbädsegiq inemisile kauba kaalamäärmise viguriq. Nii et Šoti kuulsaq undrukuq ja mustriq mõlõmbaq ommaq vabrikuao löüdüsseq.

Ku miq prõlla kynõlamiq Võromaast ja võro keelest, sys seogi om üts` parasjagu vahtsõnõ asi. Olõ es Võromaad inne, ku Vinne võim asut` Võro liina ja sündü Võro kreis. Ja ku es olõq Võromaad, es olõq võ­ro kiilt kah. Kiil` esiq mud`uki oll` olõman, a tä olõ es võro kiil`. Ma-i tiiäki, kas täl nimme oll` vai es olõq, peräkõrd es olõki: egä kihelkund ja kant` kutsõ umma kiilt ummamuudu. Olliq vahtsõliina kiil` ja põlva kiil` ja urvastõ kiil` ja mynistõ kiil`...

No Võromaaga om ka sääne lugu, et maa esiq oll` iks olõman, mukuq inne tä olõ es Võromaa. Mis sys oll` innevanast? Kygõ vanõmbaq kirätüküq nimetäseq Ugandit ja Valgatabalvet, näide vannu maakondõ piirest ei olõq pall`o teedäq. Kygõ õigõp om arvata, et Ugandi oll` kyik seo maa, kon kynõldi näid murdõkiili, midä prõlla kutsutas tarto ja võro keeles. Tükükene nüüdse ao Lätimaad Aluliina puul oll` ka ugalaisi maa ja setokõisi maa es olõq viil umaette.

Kon oll` Läti Henriku Valgatabalve? Edimält mõtlivaq keelemeheq, et seol nimetüsel piät olõma midägi tegemist miq ao Valga ja Põlvaga. Sys nakse keelemiis` Julius Mägiste asja uur`ma ja muq meelest selet` ärq, mis Valgatabalve tähendäs. Täl ei olõq Valga vai Põlvaga midägi tegemist. Põlva nimi om Mägiste per­rä tulnuq Ora vai Põlva jyykõsõ põlvõst – käänükotussõst. Valgatabalve om ladina keelen vana ugandi keele syna, mis innevanast oll` vast Valgõdapalvo. Miq aigu olõssi sama syna Valgõpalo ja eesti keeli Valgepalu, Palumaa. Valgõpalo om loodusõ perrä seo osa Ugandit, kon maa om liivanõ ja kasusõq pääasjalikult pedäjäq ja pedäjide all palokobrik, eesti keelen põdrasamblik. Valgõpalo om sys Ugandi, miq ao Kagu-Eesti kygõ kaguviirsemb kant`, Palomaa, prõlla om üts` osa timäst Võromaa – Vahtsõliina, Räpinä ja Põlva kihelkunnaq, üts` osa om Setomaa Verska nulk, seo kant`, millest om uma Palomaa pedäjide luulõtusõq kirotanuq Paul Haavaoks. Palomaal om uma keelemurrõq kah, Palomaal üteldäs mõtsah, tarõh  ja kavvõh, muial Ugandin (vai Võromaal, ku tahat) üteldäs mõtsan, tarõn ja kavvõn. Seo om muq uma esivanõmbide kiil`, seon keelen ma olõ pruumnu ka luulõtuisi kirota. Palomaa keelest piässi saama Seto Kuningriigi riigikiil`. Luuta om, et niimuudu as`aq ka arõnõsõq.




Sepä Elvi: Võromaa vallajuhiq ommaq leplikumbaq

Elvi Sepp om sündünü küündlekuu 25-ndal pääväl 1946. Koolin käünüq Navil, Võrol, Tartu Ülikoolin (geograafia), Leningradi Ülikoolin (aspirantuur). Ammõtin olnuq Tiidüste Akadeemia Majandusõ Instituudin (aastil 1976-1990), pääle tuud Riigikantselein. Nüüd Siseministeeriumi kohaliku umavalitsusõ osakonna nõunik, kinka tüükohustuisi sisse kuulus ka haldusreformi ettevalmistamine ja kotussõnimmitemaatika.

 

Olt siseministeeriumin üts`  haldusreformi vidäjit, esiq peri Võromaalt Navi küläst. Kas mõistat üldäq, midä tulõ Võromaa inemisele taast reformist hääd?

Tõsi, et peri olõ Navi küläst, a haldusreformi vidäjäs tituliirmine om kindlalõ liialdus.

Võromaalõ välläpakut reformivariandist arva, et taa om peris normaalnõ, selle et vastas häste inemiste tegelikõlõ sõidutsihtele, arvõstas nii tõmbõkeskuisi ku ka aoluulist tausta, kon vähägi võimalik. Seo man tahassi syski rõhuta, et taa om ettepanõk` takasttulõvas arutamises ja kohapääl arvamuisi avaldamises.

Et Eestimaa liinu-valdu reformi tulõ, om külh mu veendumus, miä põhinõs umbõs kümne aasta pikkudsõl umavalitsuisiga suhtlõmise kogõmusõl.

Ku Eesti parhilladsilõ umavalitsuisilõ esitä ütesugumanõ palvõq midägi tetäq, sys um­bõs 1/3 umavalitsusist saa asjast õigõlõ aru ja tege, midä pallõldu. Tõnõ kolmandik uut tävvendävät selgestegemist ja avitamist ja tege sys as`a inämb-vähämb ärq. Kolmas kolmandik ummaq säändseq, kellega asjaajamine om nii lootusõldaq, et lihtsamb ku naidõ käest rahuldavat vastust saiaq, om tuu asi hindäl ärq tetäq. Inämbüste om asjaajamine keeruline just väikeisi valduga.

Arva, et ümbrekõrraldusõq loovaq eeldusõq hoobis kavvõmbide ja kaudsembide tsihte saavutamises. Et edespiten om umavalitsuisi tüükõrraldus otstarbõkamb, ammõtnikuq ja poliitikuq ommaq asjatundlikumbaq, pakutavaq teenussõq kvaliteetsembäq jne. Oluline om, et eläniku jaos egapäävädse asjaajamise mõttõn midägi halvõmbas es lännüq.

Pall`oq väikeseq vallaq Võromaal avitasõq ummi elänikkõ ka sääl, kon näil õkva kohustust tuu jaos ei olõq. Kas sa ei pelgä, et suurõl vallal jakku eiq inämb hallõt süänd talvõl kodoväretini tiid vallalõ aiaq vai latsõkõisi bussiga latsiaida vidädä?

Ma ei tahaq sukugi usku, et suuri valdu juhiq ja ammõtnikuq ommaq inemisivaenulikumbaq ja huul`va uma valla rahvast veidemb. Olõmanolõvide suuri valdu praktika põhjal taad külh üteldä ei saaq. Innemb vastapiten. Looda väega, et ka tulõvaisin reformit valdun saias õigõhe aru umavalitsusõ olõmusõst ja seost tulõvist kohustuisist, ja et nail jakkus ka hallõt süänd inemisi avita.

Om olnuq kõva jutt, et vahtsõq vallaq tetäs vannu kihlkunnapiire piten, a tuu om jo võlss. Siiäni Põlva ja Rõugõ kihlkunna maiõ pääl olnuq Võro vallalõ pandas manuq viil juppõ Urvastõ ja Vahtsõliina kihlkundõst, Vahtsõliina vallalõ pandas jäl manuq jupp Setomaad. Äkki olnuq võimalik tuust kihlkunnaprintsiibist parõmbide kinniq pitäq?

Jutt kihlkunnapiire perrä tettävist vahtsist valdust om mu meelest veidüq ülevõimõndõt. Tegelikult püüdäs vallaq moodusta võimalikult nii, et näil olõssi muuhulgan ka mitmakülgselt välläarõnu keskus, midä pall`oq aoluulidsõq kihlkunnakeskusõq reeglina ommaq. A näütüses Põlva kihlkund ulatas Võro liinast Moostõni vällä, a säändse valla tegemine ei olõssi jo mõistlik. Asustus, tiidevõrk ja majanduselo ommaq liiga pall`o muutunuq, et kunagi olnut täpselt kopiiri masnu.

Mille ei tetäq iks tagasi vanna Võromaad? Kas süüdü om maakunnajuhtõ vastasais vai om rajoon-maakundõ alalõhoitmisel ka määnegi sisuline põhjõndus?

Õigus om tuu, et maakundõ küsümüse otsustamine om vallareformist mõnõvõrra mahaq jäänüq. Nii ei mõistaq ma viil parhillaq üldäq, kas aoluuline Võromaa tetäs tagasi vai mitte. Püvvetäs selgüsele jõudaq, midä üts` maakund tulõvikun hindäst ülepää piässi kujutama, määndsit ülesandit maavalitsus ja maavanõmb pidänü täütmä jne. Maakunnajuhtõ om kah mitmasugumaidsi ja agarambaq naist olõssi aoluulidseq maakunnaq Eestin joba taastanuq. Ku taa näide tetäq olnuq.

Olõt aastit suhelnu umavalitsusjuhtega üle Eesti. Mille poolõst erines üts`  keskmine Võro vai Põlva vallajuht` ülejäänü Eesti ummist?

Julgu Võro- ja Põlvamaa vallajuhtõ üldistedült iseloomusta ku sõbralikumbit, avalampi, otsekohetsembit ja vast esiki leplikkõmpi inemisi ku näütüses Harju- vai Järvamaa umaq. Viimädseq tundusõq rohkõmb hindäkindlambaq, ei jätäq nall`alt umast ja tõnõkõrd ommaq naaq ka syakambaq.