PÄÄLEHT
UUDISÕQ
MÄRGOTUS
KAGAHIIQ
KERGÜSI
KIRÄQ
 


 




Rõugõ kandi rahvas tege edukalt umma tiatrit

Allasõ Tiia

 

tiia@polvakoit.ee



Rõugõ rahvamaja näüteringil oll`  edimält nal`akas, ku Pähnä Raimondi  võrokiilset tükkü «...nigu üts`  pööräne unõnägu» püüne pääle säeti. Nüüd tunnusõq kiräkiilseq näidendiq imeliguq.

«...nigu üts` pööräne unõnägu» um lugu elost hindäst, miä sünnüs üten Võromaa talun. Taa tuudi vällä Rõugõ rahvamajan timahavva 31. märtsil. «Rahvast oll` kaeman pall`o - koski 130 inemist. Tavalidselt tulõ kokku 20-30 inemist,» kynõl` Rõugõ kultuurijuht ja tükü lavastaja Köötsi Riina.

«Algul oll` võrokiilne tekst jube nal`akas, naarimi esihindit pruuvõ teten. A Raimond andsõ meile esietendüsel üle järgmidse näidendi, miä om kiräkiilne, ja ku ma tuud koton lugõsi, sõs tundu tuu hoobis võõras,» selleç lavastaja. Rõugõ näütemänguseltskonna siäh um nii säändsit, kiä kynõlõsõq ynnõ võro kiilt, ku noid, kinkäle kiräkiil egapääväne. «Üleaidsõt nuur`peremiist Almarit mängev Taivo ütles nüüd, et tiiät, ku ma sinnu näe, nakka õkva võro keelen kynõlama,» nimmas` Köötsi Riina üte noorõmba näütlejä kotsilõ.

Rõugõ näütering mängse taad tükkü säidse kõrda, väega häste läts` etendüs viil Tsoorun ja Karulan. Riina ütel, et ei olõq kerge inemiisi tiatrit tegemä saiaq. Inämbüste tuldas vasta põhimõttõl: kis tiid, kuna sinnu (kutsjat) vaia või tullaq.

Viitenä kirämehe Pähnä Raimondi 1998. aastal kirotõt tükün mängeq Pihu Alo, Kõo Viiu, Kanni Kuuno, Köötsi Riina, Tuusisõ Taivo ja Leppiku Aive. Tulõva keväjä plaan`va nääq jälki Pähnä Raimondi näidendiga püüne pääle nõsõda. Elo um näüdänü, et tiatrit tegevit uma kandi inemiisi tuldas iks kaema.

 


Reb
äste veretüül olõ-i otsa

Harju Ülle
 
 

ylle@polvakoit.ee

Rõugõ kandin ommaq rebäseq viimädse kuu aoga nii ülbes lännüq, et veeväq kannu kümnekaupa ja pelgä-i esikina pardsimurdmist.

«Mul olliq puul`tiukriq, säidse om viidü, kolm tükkü om jäänüki perrä,» kaivas` rebäste pääleq Endla (74) Rõugõ lähkült Mustahamba küläst Lustimäe talost. «Oi, siin om kyigil – Ainol vei pardsiq ärq, kats` ebapartsi. Randmaa Vallil vast om kah kanaq ärq veenüq, Leisi puul oll` lahknu aida ja tük`nü sisse, nail oll` kah kannu ärq veenüq. Asta kynõl` Rõugõ pääl, et esikina Soe Heljul ommaq kanaq ärq võetuq!»

«Minevä nätäl` miiq valvsõmi kolmõkeste ja yks taa tull`,» selet` Silvi, kiä eläs kah Rõugõ lähkül. Timäl om repäñ veenüq viis` kanna, kats` saadi koolult tii päält kätte, a kikas pässi poolõ hannaga.

«Oll` pikne ja ajasimiq kannu sisse,» jutust` Silvi. «Kikas es lähäq mitte sisse, maq meelüdi viil kohopiimäga. Ja mõtlõ, sys tull` repäñ õkvalt lauda ussõ ette, võtsõ kana, a lassõ lõpus valla. Tuulsamal aol läts` tõnõ repäñ kikkaga, kikas juusksõ esiq iist. Kolmõ-nellä tunni peräst tull` elosast pääst altpuult haina seest vällä,  hannast olliq ynnõ ütsikuq sulõq alalõ.»

Rebäseq ommaq rammun

«Miiq repän` lätt tast läbi Hintovi ja tulõ tast... Kül taa om pikk` ja suur, must jutt` üle sälä. Ja tuu nynaviss` ja...,» selet` Endla. «Tulli kao mant ja repän` oll` joba sääl. A nii kavval oll`, et ümbre es käänäq. Ynnõ pääd käänd` ja läts` Mürgü haina ärq. Piniq tedä ei putuq, selle et üts` om igävene vana, a ku tõsõ ketist valla lasõt, sys tuu veidükene juusk.»

Seo Silvi kikas pässi rebäse käest poolõ hannaga ja om põra laudan vangimajan.Endla ütel`, et rebäseq ommaq nii ülbes lännüq, et tiiä-i joht, mis naidõga saa. «Tä viil irvitäs pääleq!» kynõl` Endla. «Maq ajasi rebäst üts`kõrd lauda  iist minemä, rüükse ja ajasi takan. Sääl kiviuniku man kimbut` ja hauksõ mullõ vasta. Kätte es saaq! Tõnõkõrd maq rööge armõtulõ, piniq es lähäq ja... Perän kae – haina seen maka!»

«Innemb vei paar kanna ja ku püssäga lasti, pand` pelgämä, a nüüd ei pelgä sukugi,» ütel` Silvi. «Nüüd om paar-kolm kõrd lastu ja esikina uru man käütü, a yks tulõ tagasi.»

Endla selet`, et ümbretsyyri oll` ynnõ üts`ainus kitsõkõnõ, tuu võtti jahimeheq ärq, a rebäst ei putuq mitte kiäki. «Mineq kaivaq vai kaonu Kõva Edgar kalmust vällä. Tuu kor`as` kyik rebäseq, talvõl oll` rebäsenahk peris kallis. Urust kaibsõ rebäse vällä, tä pandsõ kinniq mitu käiku, kyik olliq järgi passituq,» jutust` Endla.

Vangin kanaq ei munõq

«Nüüd ommaq kanaq kinniq, mitu kõrda päävän käü naid vangimajan kaeman,» oll` Silvi ynnõtu. «Vii nailõ sinnäq piimä, muidu äkki munõ-i inämb üttegi munna. Kyik olliq hääq munõjaq kanaq... Ainukõnõ hää asi om tuu, et huuv om puhta.»

Ka Endla kanaq ommaq päivä kinniq, a tük`väq laudaaknast vällä. «Laudaussõ pant kinniq, a akõnd saa-i kinniq pandaq, pääsükene om laudan,» selet` Endla. «Kanaq lääväq vällä ja viimäte oll` üts` tansaman kuuri nuka man kinniq võetu. Nii kahju oll`, või kos ma iksõ!»

Rebäsepojaq opvaq vannu käest, kuis kannu murdaq. (Harju Ülle pilt) Silvi ütel`, et rebäseq ommaq nakanu murdma uma pesä mant, varõmb olõ-i joht säänest asja nättü. «Lätsi kasvuhuunõst müüdä ja sääl haina seen oll` sääne rebäsekusõ hais õkvalt et... Õudnõ-õudnõ!» kynõl` Silvi. «Ja surnuaia tii pääl tull` repäñ katõ pujaga vasta.»


Tsitaat:

Raudsepä Ülo, Rõugõ Jahimeeste Seldsi esimehe asetäütjä:

Jah, sääl Mustahamba kandin om rebäsepessi küländ...A kannu tohe-i ripäkile jättä! Mul om elämine kesk Rõugõ liina, säält veiväq rebäseq kah kannu. A maq tei võrkaia ümbre ja nüüd om rahu majan.

Põra om jah rebäsepoigõ oppamise aig, rebäseimäq võtva kannu elosast pääst ja oppasõq poigõ, kuis naid murdaq.

Egaq miiq, jahimeheq, rebäsit väegäde hellitä-i. Annami alati tallõ tinna, ku ette putus. Vähämbält üritämiq andaq.



Hainaniitmisõ võitvaq pääga meheq

Harju Ülle
ylle@polvakoit.ee

Jaanipäiv oll`  haanimiihile kõva tüüpäiv: tull` minnäq Plaanile hainaniitmisen rammu näütämä.

Harju Ülle pilt: Targõmbaq niitjaq olliq jaanipäävast vihmasatu ette nännuq ja panniq aiksahe seeriguq jalga.Plaani kerigu takan niitse säidse inemist egäüts` 6 x 25 meetrist hainamaatükkü. Kyik nääq olliq kohaliguq, maatüüga seotu meheq tastsamast Plaanilt vai kõrvaltküllist, üts` naanõgi lei üten. «Seo oll` joba viies üritüs ja meheq ommaq naanu asja tõsidsõlt võtma,» kynõl` üts` kõrraldaja, Haani Tandsu Mängu Laulu Seldsi juht` Kraami Sulev. «Põraq om joba niguq künnivõistlusõga: olõ-i kipõt, kygõpäält kaias maa üle, sys naatas niitmä.»

Minevädse päävä jaaniõdak oll` mynõlõ kangõlõ niitjäle syskina halvastõ mõonu: üts` miis` es püsüq vikat` käen kavva pistü ja sattõ sinnäsamma haina pääleq maaha.

Tõnõ miis` võtsõ vikatiluiskamist liig tõsitsõlt ja lõigas` vikatiteräga hindä käe katski. Veri juussõ ja sõbraq aivaq Plaani päält plaastrit takan.

Lõpus tull` vällä, et kygõ kangõmb niitjä oll` seokõrd Udumäe Valev, kiä om peri Paalimäelt, tõsõs tull` Villa külä miis` Soka Sulev, a kolmas oll` Luku Ülo, kiä om taad võistlust innembi mitu kõrd võitnu. Väega kangõ hainaniitjä oll` Kõokülä miis` Savi Valdeko, kiä om esiq 81 aastakka vana, a vikat` püssü peon niguq paarikümneaastadsõl.

Hainaniitmisvõistlus olõ-i haanimiihil vällä märgitü: Põhja-Lätin, 20 kilomeetrit Aluksnest, om taad võistlust joba inne peetü. Sääl om asi tsipa tõistmuudu, võistlõsõq võistkunnaq, kygõ parõmb sõit edesi Euroopa meistrivõistluisilõ.

«Läämiq uurimiq kah 16. juuli paiku, mis sääl toimus, a võistlõma saa-õi minnäq, ku tingimuisi tiiä-i. Või-ollaq järgmine aasta,» kynõl` Kraami Sulev.

Tõnõ üritüse kõrraldaja Hollo Agu ütel`, et rahva pääle tulõ rohkõmb mõtõlda. Seokõrd saivaq viinasõbraq puid lahku, avvuhinnas oll` viinaputel` – vinne-aigu tavaline puulahkmise taks`. Kygõ osavamb oll` seo tüü pääle Leoski Üllar Haani küläst. Viil oll` miihile ollõteatevõistlus, naasõq saivaq saapit pillu, avvuhinnas oll` rahvarõivavüü.

Rahmani Jani pilt: Poig ja esä kihotasõ ferraridega, võistlõsõq avvuhinnäleevä peräst.Ümbre Plaani kerigu aeti takan traadiga jalgrattavelgi. Taad asja nimetadoq ferraridõ võiduajamisõs. Avvuhinnäs oll` vällä pantu Hartsmäe talun tettü leib.

Hollo Agu ütel`, et taa üritüs tulõ ka järgmidsel jaanipääväl, ynnõ rohkõmb niitjit olõssi vaia kokko aiaq, tulku vai kavvõmbastki.