logo
logo

UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHIIQ
KERGÜSI
KIRÄQ
ARHIIV



Trükiq otsisõna ja pressiq ENTER




JUHTKIRI SEON LEHEN PÄHÄMÄÄRMINE


Kevväi om iks katõlinõ aig – sünnüs pall`o hääd ja halva. Inemiseq niguq looduski ommaq ütelt puult heränemisväke täüs, a tõsõlt puult tiiä ei, miä tegeväq, näites tegeväq pidolidsõ päägä laululava lähükeiste lõkkõ üles, nigu Põlva lähkün Indsikurmun juhtu. Tuli olõssi võinuq seo keväjä ka Paidra külä maha palotaq, nigu seost lehest lukõq.

Tunnus, et inemiseq ommaq seo ilma aigu vähä huul`maldaq külh. Nii hõelaq. «Ei olõq ma säänest hõelust viil nännüq, ku parhillaq om. Täitsä võimaldaq elu. Tynõ ei või nätäq, et sul leivätükkü om lavva pääl vast rohkõmb ku täl,» tunnistas tuntu Võromaa tiidjäinemine Kaika Laine. Saman ütles tä, et kyik`, miä tiit vai mõtlõt, tulõ sullõ hinele vai perrätulõjilõ tagasi. Taa as`a pääle pidänü inemiseq rohkõmb mõtlõma.

Syski om hääd kah, es`ki siin Võromaal, ku vallaliidsi silmigaq kaiaq. Egälpuul käü kõva võsaragomine. Näütes Rõugõ järvekaldit ei tunnõq ärkiq, Põlva liina um pall`o ilosambas tettüq, mitmal puul puhastõdas tiiviiri võsust. Niisamatõ kõpitsõdas egäl puul elämiisi man. Kynõldas tuustki, et käü kõva maakotusside ots`mine-ostmine. Maaelo um jälki muudu minemän. Uma Lehe väiku sõbõr Uurmani Liina ütel` puhtast süämest, et tä taht maal elläq. «Maal um rohkõmb ruumi ja õhku,» löüdse 10-aastanõ lats`kõnõ. Võrokõsõ hindäette hoitva vaim kõlbas iks inämb maalõ, umma elämiste.


Kirotamiq sõnaq üles!

Hääq võrokõsõq! Võro-eesti synaraamadu jakus pandas parhillaq kokko eesti-võro synaraamatut. Tuu tüü man om kygõ rassõmb eesti synolõ võro vastussidõ löüdmine. Eesti keelen om tuhandit synno, minkal olõ-i võrokeelist vastust. Eesti-võro synaraamatun piät vähämbält tähtsämbäq naist saama võro vastusõ. Tuuperäst kutsumiq üles kyiki võrokõisi kirotama üles vahtsit vai veidemb tunnõtuid võro keele synno ja ütlemiisi. Kygõ suurõmb puudus om vahtsõmba ao synost: ületsist abstraktsist synost, ütiskunna, õigusõ, kultuuri, äri, tekniga, tiide ja infoteknoloogia ala synavarast. Hüvvi võro vastussit ei olõq näütüses sääntsil synol niguq suhe, seos, isik, üritus, kohalik, käive, taotlema, salvestama, diskett. Üteliidsi oodamiq as`alikkõ arvamiisi, tävvendüisi ja paranduisi ka ilmunuq Võro-eesti synaraamadu kotsilõ.

Võro Instituut`
Tarto 48, Võro liin
tel: 219 60
e-post`: wi@wi.werro.ee




UMA LEHE
SÕBÕR!!


Kaika Laine: inemine koosnõski ynnõ roosist, taad om 300 liiki

Riitsaarõ Lainõ:Tuli olõssi Paidra külä häötänüq

Ruitlasõ Olavi: Eesti märk`

Fastrõ Mariko: Keelepesä päst keele


Innembi
Aholämmi!

 


ILM

Tuul` om kyikaig külm




Bergmanni Karl,
ilmaennustaja

Lehekuu alustus piässi olõma jahe, või ollaq sadõmiid ja üükülmi. Pääle kuu viimädse veerändi piässi minemä veidüq lämmämbäs. Nikagu kuu luumiseniq või tullaq üükülmi ja sadõmiid.

Pääle nuurt kuud piässi minemä kyik` aig lämmämbäs, üükülmi ei piässi olõma. Suvistõpühi aigu om peris lämmi ja sadõmiid väega veidüq. Täüskuust kuu lõpuniq või ollaq jahedavõitu ja mynõl puul pikset ja üükülmi. Suuri sadõmiid ei piässi tulõma, a tuul` om kyik` aig külm.


Soomõ võrosõprul om nüüd selts


Soomõn om mahlakuul asutõt Võrokõisi sõpru selts (Võrolaisten Ystävät). Selts pidä hindä ülesandõs edendäq võro keele ja kultuuri tundmist Soomõn. Seldsi esimiis` Oittise Hannu, kiä om tuntu ku võrokiilse kirändüse soomõ  kiilde ümbre pandja, ütel`, et parlaq om seldsin kümmekond osalist, a inemisi, kiä Soomõn võro kultuuriga kokko putussõ, om pall`o inämb ja timä meelest võinuq liikmide nummõr` kergele viiekümne pääle kasuda. Joba mynda aigu om Soomõn olõman ka Setokõisi sõpru selts.


...loeq edesi

 

Reklaamitelehvooniq

079 91 435
056 492 686

e-kiräq:
info@umaleht.ee

 

TOIMÕNDUS

KA KOS ÜTEl`


"
Võro kiilt saa intelligentne inemine lukõq sys kah, ku tä mõist ynnõ eesti kiräkiilt."

Kreemi Juhan Lennuki reisikiräraamatit arvustõn


Suvõülikuul` tulõ Miss`oh

Timahavanõ Kaika Suvõülikuul` peetäs 9.-11. põimukuul Miss`oh. Niguq suvõülikoolõh yks, saias ka sjookõrd lähembält tutvas kooli pidämise paigagaq, päält tuu kynõldas inämb naabridegaq läbikäümisest. Plaanih ommaq loenguq, matkaq ja iloõdaguq, latsilõ tetäs erälde latsikoolitust. Täpsembät tiidüst loengide ja kõrralduse kotsilõ või suvõ poolõq küssüq Võro Instituudist telehvoni (078) 219 60 päält.

UL

INFO!

Neläpäävä, lehekuu 9. pääväl kell 18 om Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõ külälises Kasagu Enn, kink jututeemä om «Egäpääväne maagia». Kyik` huvilidsõq ommaq oodõduq kullõma.

Keskusõ aadrõs` om Lossi 38 (vana anatoomikum` ), manoq saa küssüq: Triin Iva, tel 375 422.

Telliq Uma Leht hindäle kodo!

Umma Lehte saa telli egäst Eestimaa post`kontorist. Erälde tel`mine mass 5 krooni kuu, tel`misnummõr` om 00917

Kiä tell` Koidu saa Uma Lehe noidõga üten. Kiä tell` Valgamaalase Karula ja Taheva valda vai Kaagjärve sidepiirkonda, saa Uma Lehe ilma rahaldaq.