PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
KERGÜSI
KIRÄQ

 
       




Kagahiiq


Kagahiiq prügükasti!


Mynistõn Mendise poodi iin om prügükast`, miä om tettü mõsumassina tsentrifuugist. Tuu prügükasti om leiutanuq kohalik miis` Möllitsä Mati. «Mul veli remontsõ mõsumassiniid ja taal jäi naid tsentrifuugõ üle, ma kai, et taa om õkva hää kujuga,» kynõl` Mati. Prügükast` käü tell`e pääl ringi ja niimuudu om tuud hää pappkasti vai kilekotti tühäs kukataq. Et täüs prügükast` hinnäst esiq käändmä es nakanuq, om põhjalõ raskust manuq pantuq, sellät` meistrimiis`.

Saarõ Evar

 

Aholämmi

«Mino Võromaa» om miiq elu latsi silmigaq nättült

Edimäne raamat, midä vahtsõ võru heränemisao algusõn nakati vällä andma, oll` latsi kirutõt võrukiilsiide juttõ kogumik «Mino Võromaa». Tuu raamat om täämbädses pääväs ilmunuq joq 15 kõrda. Võru haridusosakonna käümä kukatu võistlusõst om parhillaskidsõs saanuq Võru Instituudi iistvõtmine ja edimäidsist «Mino Võromaalõ» juttõ kirutajiist ommaq saanuq Umalõ Lehele kirutajaq.

Kreutzwaldi muuseumi direktriprovva Hollo Aimi om aastit «Mino Võromaa» konkursilõ saadõtuid töid lugõnuq ja tä nimmas`, et noin kogumikõn om seen terveq Võrumaa lähemb aolugu.

Timavaestadsõn raamatun om 96 lehekülge parhillaskiidsi koolilatsi juttõ, laulõ ja näütemängõ, myni lustlik, myni ummamuudu, myni tõssinõ. Väega pall`u om sääntsiid juttõ, miä üles kirutõduq vanaimä-vanaesä vai esä-imä käest. Tuu oll` konkursi kõrraldajiide tahtmine, et latsõq kasvai midägigiq op`nuq uma kodupaiga ja lähembä aoluu kottalõ. Oppajaq ommaq latsi kõvastõ avitanuq (näide stiiliq ommaq jo ammuq tundaq), a no tuu käü yks as`a manuq. Kyik` tüüq päse es raamatulõ, a tuuperäst massa-i väega kurvastaq, selle et raamadu saavaq kyik`, kiä konkursilõ tüüq saatiq. Ja tulõvaesta om jälq vahtsõnõ konkurss` platsin!

Maq ku kogumigu toimõndaja või üldäq, et mu meelest lätt latsi võru keele mõistmine egä aastagaq järjest halvõmbas. Kah`us külh. Konkursilõ saadõtas eesti keelest halvastõ ümbrepantuid juttõ (saa eiq võru keeli üldäq nii, niguq eesti keeli), sääntsiid juttõ, kon üts` syna eesti, tynõ syna võru keeli, ja muid ts`opõruisi. Myni mõtlõs, et midä rohkõmb võlssi tä eesti kiilt kangutas, tuud õigõmb võru kiil` om. Käü eiq naaq as`aq nii lihtsäle! Ekä kiilt om vaia oppiq. Nika ku ti vanaimäq ja vanaesäq viil elässeq, minke kullõlgõq, määntsiid juttõ ja määnest võru kiilt nääq kynõlasõq. Maq tii külh nii.

Fastrõ Mariko