PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHIIQ
KIRÄQ


 




Tossu Tilda pajatusõq



Mustlaisi ümbrekasvatamine

Nikiita valitsõmisaol naati kommunismi ehitämä. Ja anti käsk ka inemiseq ümbre kasvataq. Sovhoosidirektor` üten partorgigaq tulliq liinast kuunolõkilt ja arotiq, et näil sovhoosin külh säänest ei olõq, kedä piässi nakkama ümbre kasvatama.

A kon hädä kygõ suurõmb, sääl abi õkva man. Paar` päivä perän tuud kuunolõkit astsõ direktori ussõst sisse mustlanõ, kiä küsse tüüd ja leibä. Ja perrele eluasõnd. Direktoril tull` miilde tuu jutt, et ümbrekasvatamise man om kygõ tähtsämp tingimüisi luuminõ. Päälegi oll` süküs käen – kohe sa iks mustlasõ uma latsikar`aga ajat.

Mustlasõlõ anti korter sovhoosi vahtsõlõ majja mõtsa viirde. Ammõdiühingu esimiis` arvas`, et mustlasõ kultuuritasõt ja tiidlikkust olõssi sammamuudu vaia nõstaq. Sovhoosi puult tuudi televiisur`, mille mustlasõq suurõ tenoga vasta võtiq. Naid tingimüisi luumisi oll` viil, a kiä tuu kykkõ inäp mäletäs.

Egaq tüütegemisega olõ-õs mustlaisil kipõ, ellivä tassakõistõ ja aivaq ummi asju. Nika ku ütel pääväl oll` mustlaisil tarõuss vallalõ ja tarõ tühi. Mustlasõq olliq kaonu ja televiisuri kah üten võtnu. Inämb es näeq sääl sovhoosin naid kiäki.


Sõbrakõsõsq

Kooli kokkutulõkul nägi üts` kooliveli tõist, umma vanna latsõpõlvõ sõbrakõist, and tälle käe ja ütel`: «Tereq kutt! Sa iks viil pätt? Ma olõ joba ammuq politseinik.»


Kattõ hääd ei saaq

Latsõvanõmbaq arotivaq tütre koolinkäümist. Tütrik oll` kuvvõtõiskuaastanõ, a op`minõ es lähäq täl kuigimuudu. Olõ-õs aigu oppiq.

Imä ütel` esäle: «Kattõ hääd ei saaq: koolin kävvü ja litsi lüvväq.» Esä märkse kipõn` aigu ja ütel` peräkõrd uma kimmä mehesyna: «Ei saaq midägi, lats` tulõ koolist ärq võtta!»

__________________________________


Ülembüse odöör

Olõ ilman trehvänüq nii saksu ku santõgaq, a säänest värki, miä nüüd kynõla, olõ eiq inne ei peräst trehvänüq. Kävi üten Võro ammõdiasutusõn aastakümniid. Vahepääl olle vaia tuud keisrikota vai nigu nüüd kutsutas – mosambiigi kaubakontorit – külästäq. A sääl olle sääne hais, et pedi ossõndõn vällä pagõma. Küsse, et mia vallalõ. Ammõtniguq seletiq, et ilm muutus, tuuperäst haisas. A tuu hais käve yks edesi ka sys, ku asutus kolisi tuud kolm kõrda. Ygal puul ütesugumanõ jälle hais.

Nüüd olõ-i tuud asutust inämp, noid provvisiid kah mitte ja hais kah noin kotussin kaonuq. Mul sõbõr ütel`, et mia tuu yks muud olle ku ülembüse odöör.

Mõttusõ Kalev

 
Eesti märk`

Ruitlasõ Olavi, vällämärkjä


ruitlane@hot.ee

Parhillaskidsõst om kyik` häste. Kyik` om kõrran, selle, et Eesti tunnuslause Welcome to Estonia (‘olkõq terveq Eestimaalõ tulõmast’) om vällä valitu ja meil, massumasjil hää miil`, et mi miljoniide iist jälki määnestki sitta es ostõta, a midägi säänest, miä meile egäpäävädselt vaia om!

Viil olnuq vähämbält ütte tunnuslausõt vaia! Ku ütlet määntselegi vällämaalt peri inemesele Welcome to Estonia ja tä siiäq tulõ ja paar` nädälit teretulnuq om, tulõ aig, ku vaja täst vallalõ saiaq. Sys olõssi vaia tunnuslausõt go to hell, idiot! (‘keriq põrgulõ, ull`!’) Ma annassi säändse lausõ piaaigu aituma iist vabariigi kasutustõ. Tuu pääle kaemaldaq olõ-i määntsegi märgi vällämõtlõminõ kerge tüü!

Mul olõssi naid tunnuslausit rohkõmbki! Võtassi tükü päält kats`kümmend viis` kruuni ja tiissi egäle inemisele uma tunnuslausõ, näütüses I am stupid (‘ma olõ ull`’), I am an asshole (‘ma olõ persemulk’), I am just an ugly niger (‘ma olõ õkva hirmsa neegri’) ja niimuudu edesi. Vot sys lähässi elo kõrraligult käümä!

Ega liin piässi kah mu käest hindäle uma tunnuslausõ ostma! Ma tiiä, mink perrä ja kuimuudu naid tegemä piät! Näütüses Põlvan, õigõdõ Indsikurmun piässi nakkama maailma latsilõ hüdsejoonistusvõistluisi kõrraldama. Selle, et hüst om sääl nüüt tõtõstõ kõvastõ. A hüdsi om säänesama maavara niguq navhta vai maagaas`! Hüdsi om Põlva maakunna jaos parhillaq tyylinõ turismimagnet`! Egaq tuu laululava es olõki taalõ kandilõ kultuurilidselt nii tähtsä! Latsi pääle piät mõtlõma, naaq saavaq nüüd talvõl lumõmehile nöpse pandaq ja...

Maavarasid tulõ mitte ynnõ kasutaq, a manuq kah tetäq! Ku kolm synna Welcome to Estonia mass miljoniid, sys mu soovitavat laadi tasuldaq tunnuslausõq seo aúa vällämõtlõjidõ kottalõ olõssi: «Pankõ hindid palama!» Saassi egästütest ütúkõrd umõta peotävve midägi aúalikku! Näütüses hüdsetablette! Hää sisse võtta, ku määntsegi vahtsõ eesti märgi pääle pussama aja!