PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
KAGAHIIQ
KERGÜSI
KIRÄQ


 



Kaika Laine: inemine koosnõski ynnõ roosist, taad om 300 liiki

Kiä ei usuq ravitaimõ ja loodusõ sisse, tuul ei massaki mu manuq tullaq, ütles Kaika Laine (75) kimmält. Timä arvatõn või stress ollaq tõsõ inemise halv mõtõq ja tä teedäq om meil roosihaigit 300 liiki.

Um võrukõnõ kuigi esimuudu?

No tuu olõnõs inemise iseloomust, tuud ei saaq kiäki üteldä, et kas ta om nii vai naa. Inemine iks inemine. Ma olõ võrukõnõ ja mulk` – kats` kokku. Ma ei olõq puhtvõrukõnõ – imä oll` mulk` ja esä võrukõnõ.

Kas inemine saa tõist vai eläjät ärq kaetaq?

Olõvat kuuldaq jah, ma ei tiiäq sääntsid asju. Ma ei tiiäq noist midägi. Myni inemine mõtlõs jah: oi tuu kai minnu ärq. No kuimuudu tä tedä kai?! Mis tuu tähendäs sääne?!

Et tuust nigu hätä ei saaq manuq tullaq?

No kes es` süvendäs hindäle, või saiaq ka tõsõst inemisest hädä, egaq ma tuud ei tiiäq. Egä ma myni tohtri ei olõq. Tuu olõnõs iks inemistest es`, et kuis kiäki võtt ja om. Vanast, ku maq nuur olli ja lats`, sys säänest es kuulõq, miä tänäpääväl. Hädäq ja tõnõ asi, et inemiseq ommaq väega kurjaq ja hõelaq üts`tõsõ vasta. Ei olõq ma säänest hõelust viil nännüq, ku põraq om. Täitsä võimaldaq elu. Tä ei või nätäq, et sul leevätükkü om lavva pääl vast rohkõmb ku täl.

Tege taa hõelus näid es` haigõs kah?

Vanasyna ütles, et tiiq hääd vai halva, kyik saat esiq tagasi, egaq taa kohegilõ ei jääq. Ku tä es` ei saaq, sis või-ollaq myni tä põlv`kunnast saa tuu.

Kas stress om haigus?

Ma ei tiiäq kah. Ma ei mõistaq ka teile üteldä, kas taa om tõsõ inemise halv mõtõq vai miä taa stress om. Taa om mul edimäne, vanast es tiiäq tast midägi, ku ma nuur olli. A nüüd jah noorõq muguq helistäseq, et või mul om tress pääl. Noh tress pääl – ma ütli et, võtaq taa sys es` ärq, ku taa pääle tull`.

Määndseq ommaq seo ilma hädäq?

Nailõ ei mõistaq nimmegi andaq, mis haigusõq naaq ommaq. Aidsihaigõq saatsõ kurkõ müümä ärq kuu pääle. Säändsiga ma ei tegele. Ma ei tegele muud ku roosihaigidõ ja sääntsidega, kedä arstiq jälq ei saaq avitaq. Kykkõ kaivatas jah. Egaq makkiq jummal` ei olõq. Maq ka inemine. Taimiga iks ravi, tuujaos vanajummal` um jätnü naaq siiaq.

Miä om roosi põhjus?

Meil om 300 liiki roosihaigit. Inemine koosnõski ynnõ roosist, ku ti õigõlõ teedäq tahati saiaq. Ja ja sys roosihaigusõq tulõvaq hiitümisest, põrutusõst, külmetämisest, vihastamisest ja kui inimene om avarii läbi elänü. Roosil om väega pall`u põhjusi, om ka põlv`kunna põhjus. Mynõl põlv`kunnal lätväq kolmandast-nelländäst põlvõst kogo aig roosiq edesi.

Kost taimi kotsilõ opsõti, kas uma imä käest?

Naaq ommavaq kyik raamatust opituq, kyiksugudsõq raamaduq ommaq jo müügil. Tuulaiga, ku ma nuur olli, vanainemiseq ellivägiq ynnõ ravitaimigaq. Antsla alevi ja valla pääle oll` ütsainukõnõ arst. Imä es tiiäq, es tunnõq mul mitte ku tuhkagi. Külä pääl vanamemmekeseq näütsiväq ja ütliväq, et tuu taim om nii ja tuud korja nii, a no es` ka pidit iks raamatit uur`ma. Eesti-aigu ollivaq Kaika kooli raamadukogun kyiksugumadsõq taimõstiguraamaduq. Esiq yks piät hinnäst arõndama, egaq tynõ ei saaq sinnu avitaq.

Om loodus seo ilma aigu nii puhas, et võit võtta ja korjata?

Üts`vahe oll` iks peris hukan – pidit nii kavvõlõ mõtsa minemä, kos es olõq väetist. Vanast olliq kolhoosi mäeq siin kyik väetet. Nüüd iks joba nakkas niguq puhast taimõ saama, inämb ei väetedäq.

Et rohi mõonu, kas tulõ usku kah?

No loomulikult. Kiä ei usuq, tuul ei massakiq mu manuq siiäq tullaq. Mis taa tulõ minnu nar`ma. Sys, ku tä ei usuq ravitaimõ sisse ja loodusõ sisse, tä muiduki api ei saaq – käügü vai põrgu läbi. Muq ravileotisõq ja ravitaimõq ei võtaq noid inemisi vasta, kiä ommaq ristmädäq.

Millest tull` tuu põhimõtõq?

Tuu om mukka joba üten sündünüq, ega tuud ma ei saaq muutaq. Ma näe tuu ärq, et inemine om ristmäldäq. Ku ma siiäq ilma tulli, sis olliq joba mul säändseq anniq man ja tuuga olõ elänü. Tuud ei saaq kiäki võtta ja ei saaq ma kellelegi tedä andaq. Tuu om mul joba imäihust üten.

Kuvõrd tege inemise haigõs tuu, ku tel om väega halv ja võlss` elo?

Tuu om tä hindä tettü, egaq tuud tõnõ tennüq ei olõq. Et ku tä hinnäst ei muudaq, ega tuud ei saaq kiäki muuta. Inemine piät esiq hinnäst muutma ja hindä elujärje säädmä nii, et tä om inemine.

Kas Vinne aol oll` peris takankiusamist vai ähvärdämist?

Muiduki, kyik om üle eletü. Mis mi tuust inämb kynõlamiq, tuu om müüdä ja lasõq ollaq nii, niguq taa oll`.

Miä soovitad keväjäväsümise vasta?

Seo talv` vinüsi väega pikäs. Väega külm ja ja tõnõ asi – ega tunn` oll` esimuudu ilm. Ja nüüd sjoo maa kostumine ja puu lehteminek` tuu iks muudatuisi pall`u. Mynõlõ mõosõq kuufaasiq, myni ei saaq täüskuuga maadaq, ommaq närvilidseq ja kärkväq ja paukvaq nigu pikne. Piparmünt ja paldõrjaan ommaq naaq eesti rahva kygõ edimädseq ja viimädseq tiiq, midä iks juvvas.

Olti mõtõlnu tuu ao pääle, ku üttegi võõrast ei võtaq inämb vasta?

No tuu olõnõs tuust, kui hendä tervüs om. Ma olõ tedä ammuq tahtnu mahaq jättä, aga kos sa saat, ku inemiseq sul kallal ommaq. Ja tynõ asi, taa om üten sündünüq, taad piät seenini pedämä, ku käeq risti rinna pääl.

Säänest inemist olti ärq tundnuq, kellele võinuq ummi tiidmisi edesi andaq?

No tänäpääväl sääntsid inemiisi inämb ei liiguq. Ma ei olõq külh üttegi löüdünü, sääntsid inemiisi om ilma vähä tettü. Neid ei olõq saa seen, neid tuhandide seen üts` lövvüs.
 

5. mail sai Võromaa tuntu tiidjänaanõ Kaika Laine (Laine Roht) 75. aastadõs. «Kyik` tüküq olõ ma siin läbi tennüq,» ütles tä uma Kaika külä Püssi talu kotsilõ. «Sündünü, karjan käünüq – katõssa suvvõ kandsõ karjavitsa. Siin ma käve kuus` aastat Kaika koolin, põllutüüd tei... Rohkõmb haridust ma saanuq ei olõq, sõda tull` pääle. Syaq ja kyik` olõmi siin üle elänüq, küüditämiseq ja kygõ. Ka kulak olnuq ja kyik kolhoosi põlluq läbi käünüq,» kynõl` Laine jüriõdagu uma muru pääl ummi mäki vahel.

45 aastakka um tä inemiisi häti vasta avitanuq, 30 aastat tennüq postõljoni tüüd. «Pall`uq saavaq nii must aru, et ma ei olõki riigitüüd tennüq, et ma olõ rahvast petnü. Ei tiiäq kuimuudu?! Es` tulõvaq api ots`ma ja sys ütleseq, et näet, tuu sääl pett,» kost Laine. A ammõtit tä peris jättä ei saaq, kuiki um mõtõlnu. «Taa om üten sündünüq, tedä piät seenini pedämä, ku käeq risti rinna pääl.»

Küsse Allasõ Tiia

Harju Ülle pilt


Imäde kaitsõs

 
 

 
Harju Ülle
, katõ latsõ imä

Seod juttu pand` inne riiklikku imädepäivä kirja pandma isikligu tädi käest kuulduq, mille pääle hing` riigiherri pääle peris kur`as läts`.

Tädi sai ildaaigu 40-aastadsõlt kuvvõnda latsõ, es tahaq külh väega, a no tull`. Et latsõ asju jaos rahha saiaq, läts` tä latsõuutmisõ aigu pagaritüükotta tüüle. Üütüü 12-13 tunni, 2000 krooni palk. Hää, et mehest lahku es lähäq.

Tädi kynõl`, et õkva ikk tulõ pääle, ku jälq kuulõt poliitikite ilkmist, et Järvesoo Aino mõtõq 1000-kroonidsõst latsitoetusõst om ilmvõimalda asi (nüüd inne sügüseidsi valimisi muiduki säänest juttu ei kuulõq, a no ku kavvas!) ja suurõmb jagu rahast lähässi joodikide kaalast alla. Niguq olnuq pall`o latsi ynnõ tüüldäq joodikite perrin.

Tuust as`ast saa-i naaq lämmide kotusside pääl olõvaq meheq aru, et ku imä om latsigaq koton, om tuu sammamuudu tüü ku egä muu tüügiq. Ku lugupeetüq poliitiguq kutsvaq naisi sünnütämä, et miiq eesti riigil ollõv latsi vaia, sis pidänü yks ka immi rohkõmb hindama.

Imä, kiä saa uma latsõgaq koton kyik ilma as`aq ärq arotaq, või kimmäs ollaq, et timä latsõq pätis saa-iq, laululavva palotama vai narkootikit täüs päägaq tütärlatsi sõidutama ei lähäq.

Maq esiq lätsi tagasi tüüle, ku vähämb lats` oll` kolmõkuunõ. Ynnõs elli latsõhoitja õkvalt tüükotussõ kõrval ja maq saiõ pois`kõist kolm kõrd päävän süütmän kävvü. A süä tsilku iks verd.

Myni imeq sis, et latsi nii veidüq sünnüs! Mynõq miiq kandin tuntu naasõq ommaq peris vällä ütelnüq, et tahassi (viil) latsi, a tuugaq kaotat maru pall`o: tüükotussõ võtt äräq tynõ, kiä säält ildampa inämb ärq minnä ei tahaq, rahha saat mitu tuhat krooni veidemb, kortin jääs kitsas...

Maainemiisil om ruumi küländ, a maal om perrel joba piä võimalda elläq. Ku autut olõ-i, istut nigu kägo pesän ja hää, ku koolibussitsyyr suq küllä küünüs. Latsõq mõtsa seest latsiaida nigunii päse-i inne ku kuvvõaastadsõlt ja perän om hädä, et kõlba-i kuuli, tulõ viil üts` aasta latsiaian hoitaq. Tõsijutt, tuud kynõl` Sabõrna latsiaia oppaja.

Ja mis sis saa, ku sul om neli-viis last, olt 10-15 aastakka «tüüldäq» olnuq ja miis` ütel hääl pääval lihtsalt minemä kynd, mõtsan tüüten puu alaq jääs vai viil midägi hullõmbat?

Ynnõs ommaq miiq kandi naasõq nii kangõq, et tulõvaq viil toimõ. Seo kotusõ pääl tulõ miilde üts` ütsä latsõgaq pere Räpinä vallast, kiä esiq leevä-saia küdsäs, kodo om nigu aoluumuuseum ja latsõq ütleseq: ütsät last hindäle ei tahassi, a viis` külh pidänü olõma!

A korgõq ammõtniguq tahtvaq iks haiglaq kinniq pandaq, et latsõq suurõs kasudõn sünnütämä ei päsessi; sammamuudu ka latsiaiaq ja kooliq, et olõssi õiq kohegi last pandaq. Valdu elo om nii rassõs tettüq, et tapõlus tuu peräst, kas massa muus`kakooli raha kinniq vai eiq, olõ-i inämb määnegi uudis.

Või-ollaq olõki-i hää, ku latsitoetuisi lihtsalt nõsta. Inne võinuq taasama raha andaq tuu hääs, et inemiseq saanuq maal elläq ja hulga latsi automürä asõmal tsirgulaulugaq üles kasvataq. Võinuq hoita väikuid maakuulõ, bussõ käügin, andaq valdulõ rohkõmb rahha ku liinulõ. Olõ-i suur liin latsi jaos õigõ kotus. Ku nuur` naanõ mõtlõs kasvai tuu pääleq, ku pall`o latsi om 1. septembril kuuli minnen autu alaq jäänüq, sis kaos sünnütämise isu külh jupis aos, ku mitte egävedses ärq.