PÄÄLEHT
ELO
MÄRGOTUS
INNEMBI
KERGÜSI
KIRÄQ
 


 



Keelepesä päst keele


Fastrõ Mariko



fasaar@kiirtee.ee
 


Kar´alalõ Uhtua küllä om tettü väikene latsiaid, kon latsigaq kynõldas terveq päiv ynnõ kar´ala kiilt, mängitäs ummi mängõ ja lauldas ummi laulõ. Võro Instituudi inemiseq ja paar´ uma keele oppajat Võro- ja Setomaalt kävveq asja lähkümbält uur´man.

Uhtua om u 5000 inemisegaq vinne muudu vällänägemisegaq Kar´ala külä, kon om mitu puuti, kuuli ja latsiaida, uma Lenini kuju ja turg, kats´ kerikut ja hotell´, vana haigõmaja ja vahtsõnõ sünnütüsmaja ja pall´u muud. Soomõ rahhu iist om Uhtua Selts´ küllä ehitänüq mitmiid vahtsiid huuniid, keelepesä latsiaid tetti 2000. aastal.

Sya aigu palutõdiq külä maani mahaq ja tuuperäst ommaq ynnõ ütsiguq vanaq Kar´ala muudu huunõq alalõ. Inemiseq külän ommaq sõbraliguq, a uulidsa pääl ei kuulõq inämb näide umma kiilt. Karjala kiilt kynõlasõq inemiseq sääl umavaihõl veidüq, latsigaq inämb pia mitte sukugiq.

Uma kiil´ latsiaian

2000. aastal löüti, et keele kaitsmises ja alalõ hoitmises piät midägiq ette võtma ja nii tettigiq küllä väikene latsiaid, kon kasvatajaq kynõlasõq latsilõ ynnõ umma kiilt. Hillä-tassa nakkasõq latsõkiq näile vasta kynõlama karjala keelen. Säänest asja kutsutas keelepesäs. Keelepesä projekti vidäjäs om Helsingi ülikooli tudõng´ Pasaneni Annika, kinka synnu perrä tahtvaq vanõmbaq Uhtual väega, et latsõq op´nuq kiilt, midä nimäq inämb ei mõistaq.

Latsiaida valitiq 14 katõ-nellä-aastast last, kinkal vähämbält üts´ vanõmbiist kotun mõist karjala kiilt, tuuperäst, et sys om, kiä latsõgaq saa ka kotun kynõldaq. Tuud hirmu, et latsõq vinne kiilt ärq ei opiq, ei olõq, selle et kyik´ elu ümbretsyyri käü vinne keelen. Umavaihõl mängen kynõlasõq latsõq ka muiduki vinne kiilt, a latsiaian ommaq nääq joba op´nuq karjala keelest arru saama.

Keelepesä egäpäävätüün om pall´u kõrdamist. Egä päiv küüstäs, määne päiv om, määne ilm om vai midä muud säänest. Tuu avitas latsil kiilt oppiq. Kykkõ parõmbalõ jääseq latsil miilde ütlämiseq vai terveq lausõq.

Kasvatajaq ommaq ekstraklassist

Latsiaida võetiq kasvatajaq tüüle konkursigaq. Oll´ peris rassõ olnuq löüdäq sääntsiid inemiisi, kiä egäl elujuhtumisel kynõlasõq umma kiilt, kiä mõistvaq lauldaq ja mängõ mängiq ja kiä saavaq arru keelepesä tegemise mõttõst. A hääq inemiseq löütiq ja asi paistu kõrvaltkaejalõ väega hää.

Keelepesä kasvataja piät olõma väikut viisi näütlejä. Tä ei toheq kynõldaq vinne kiilt, minkast latsõq arru saavaq, a piät ettenäütämisegaq as´a selges tegema, nt läämiq kässi mõskma. A ku latsõkõnõ väega ikma nakkas ja tedä om vaia mahaq rahustaq, sys või vinne kiilt kynõldaq, a ynnõ nuka takan vai tõsõn tarõn, et tõsõq latsõq es kuuldnuq.

Kasvataja piät pall´u ka esiq vällä märk´mä, selle et umakiilsiid opimatõrjaalõ olõ-i koskilt võttaq.

Keelepesäq muial ilman

Uhtua keelepesä iinkujus olliq inarisaami ja maoori keelepesäq. Kummagiq keelegaq ei olõq ilman midägiq pääle naadaq, selle et kiäkiq noid ei mõistaq. A nuuq ommaq inemiisile umaq keeleq ja noid tahetas oppiq. Mauurõ man alustõdiq keeleop´mist pia nullist, a nüüd om niikavvõdalõ jout, et terveq elu käü näil maoori keelen. Mauurõ keelepesä herät´ maoori keele ellu.

Inarisaamlaisi om perrä jäänüq ynnõ 300, a uma keele kaitsmisõs tetäs kyik´. Kiä sinnäqkanti tüüle lätt, piät rehkendämä tuugaq, et ku om kats´ konkurenti ja üts´ noist mõist inarisaami kiilt ja tynõ mõista-i, valitas tuu, kiä paigapäälset kiilt mõist.

Kas võrokiilne latsiaid om võimalik?

Võro Instituudi direktor ja riikligu programmi «Lõuna Eesti keel ja kultuur» nõvvukogo esimiis´ Kama Kaido:

«Kimmäle om programmin ka sääne asi ette nättü nigu lõunaeesti keele oppamine inne latsi kuuliminekit. Seoniaoni ei ollõv ütegi keelepesä muudu projektiga programmi nõvvukogo jutulõ tultu, a ku kiäki as´a ette võtt, sys programm saa tuud tukõq, muiduki juhul, ku plaaniq ommaq realistliguq.»

Haridusministeeriumi alus- ja põhiharidusõ talitusõ juhataja
Võlli Kai:

«Võrokiilse latsiaia või tetäq külh, a tuu piät täütmä alusharidusõ õppõkavva, miä om kinnitet valitsusõ määrüsega. Tuu õppõkava om küländ ütsikas´aligult ette nännüq, midä latsiaialats´ piät opma.»

Niimuudu tulõ vällä, et köögitädi või külh hõigata «Tulkõ süümä!», a laulutunnin piät latsõq opma õppõkavan ettekirotõt eestikiilsit laulõ.


Palang tõi inemiseq Indsikurmu

Edimädse mai üüse palli Põlva Intsikurmun maaha laululava. Inemise ommaq pääle tuud Indsikurmu vuur`nuq, et uma silmägaq jället pilti nätäq - õkva nigu Kaubanduskeskusõ varõmit New Yorgin.

Harju Ülle pilt«Ma olõ esiq siin laulnuq ja tands`nuq, niisamatõ olli latsõna siin vanõmbidega kygõ üten,» kynõl` Põlva inemine Helen (28), kiä, lats` vankrikõsõn, minevä neläpäävä  laululava tuhaunigu man istsõ. Heleni meelest või kuriteku ülekant tähendüsen pitäq ka nuuri kättemassus, selle et perämädsel aol ei olõq noorilõ Indsikurmun suurt midägi toimunuq - selle hol`otasõkiq ja tegeväq pättüisi. «Makarovi kaudu pidi siin timahavva midägi tulõma nakkama, a nüüd olõ eiq, kohe tullaq. Loodami muiduki, et seo aoluulinõ kotus ehitedäs vahtsõlt üles,» ütel` nuur Põlva inemine. Tälle ei miildüsiq sukugi, ku kolmõ põlvõ rahvapidu mai lõpun varõmidõ man peetäsiq. «Tuu olõssi niguq pido katsku aol. Memmeq-taadiq ommaq siin kõrduvalt esinenüq, nailõ või suur ahastus pääle tullaq. Pido tulnuq tetäq muial,» arvas` Helen.

UL



Sõmmõrpalo ja Urvastõ saivaq vahtsõ autupoodi

Ku pätiq Sõmmõrpalo moto- ja ärimehe Leoki Aivari kaubabussi tühäs teiväq ja miis` poodipidämise nukka visas`, pelksiväq Sõmmõrpalo ja Urvaste valla väikuidõ külli inemiseq, et jääväkiq poodildaq. Ynnõs ostsõ kaubabussi ärq Võro Tarbijate Ühistü ja edimädseq vahtsõq pooditsõõrikiq ommaq sõidõtuq.

«Pätiq teiväq otsutamise kipõmbas, tuu autupuut` es tasuq ärq ja Aivaril es olõq aigu tuuga inämb tegeldäq, väiku poiss` naas` kah rohkõmb krossi sõitma,» põhjõnd` autupoodi müüki Leoki Aivari abilinõ Müürsepä Mauno.

«Tsyyr` tulõ täpselt sama, ynnõ miiq piät Võrolt alustama,» seletäs Võro Tarbijate Ühistu müügijuht Kõivu Eda. Tä ütel`, et edimäst kõrda käve vahtsõnõ bussijuht` tsõõri pääl nätäl` tagasi ja edimädse huuga essü eski ärq, selle et tii oll` võõras.

«Tuu autupooodi pidäminõ üts` hääetegevüs om, a maapuute pandas muguq kinniq ja tulõ iks autupuute hoita,» põhjõnd` ühistü kaubandusjuht` Horni Taivo.



Soomõ võrosõprul om nüüd selts


Soomõn om mahlakuul asutõt Võrokõisi sõpru selts (Võrolaisten Ystävät). Selts pidä hindä ülesandõs edendäq võro keele ja kultuuri tundmist Soomõn. Seldsi esimiis` Oittise Hannu, kiä om tuntu ku võrokiilse kirändüse soomõ  kiilde ümbre pandja, ütel`, et parlaq om seldsin kümmekond osalist, a inemisi, kiä Soomõn võro kultuuriga kokko putussõ, om pall`o inämb ja timä meelest võinuq liikmide nummõr` kergele viiekümne pääle kasuda. Joba mynda aigu om Soomõn olõman ka Setokõisi sõpru selts.

Võrokõisi sõpru seldsi üts` edimäidsi tegemiisi om internetiaoleht "Võron Teataja". Periselt om taa meililist, kohe kyik seldsi tegemiisi ja võro kultuuri pututavaq uudissõq kokko kogutas ja sys internetin seldsi liikmilõ ja muilõ arvatavilõ lugõjilõ lakja saadõtas. "Võron Teataja" edimäne nummõr` and teedäq seo keväje ja suvõ võrokõisi ja suumlaisi ütitsist ettevõtmisist ja oppas ütsipulgi, kuis suumlanõ ilma turismibüroo abilda Võromaa-reisi ette saa võtta. Kirotadas ja lubatas ka edespiten kirotaq kaemistväärt kotustõst Võromaal. Viil andas ülekaetus värskimbäst kiräsynast võro keelen ja Võromaa kottalõ.

Saarõ Evar