PÄÄLEHT
UUDISSÕQ
ELO
KAGAHIIQ
KERGÜSI
KIRÄQ


 



Väega pall`o om meil mõtsaomanikkõ, kes ei tiiäq, kuis mõtsaga ringi kävvä

Mõtsa perseq om imäne  


Rainer Kuuba, mõtsamiis`,
ELF

Päälkiri tundus kül jälle, a meelega pantu. Ma olõ kuulnuq, et nii kynõldi jo aastasatu, a inämbält jaolt arvadi seod õks nall`aga poolõs. A seo, miä täämbä mõtsan toimus, om joba tõsinõ.

Ütelt puult kynõldas, et looduskaitsjidõ arvatõn omma Eesti mõtsaq jo tsurgituq. Maq nii ei arva, selle et ku olõs, sis olõ-õiq mõtõt seost ämp kynõldaq. Egaq tettüt olõmatus ei tiiq. Viil kynõldas, et olõ-õi hätä, mõtsu om viil küländ ja et miä ti larmat. Ütest külest õigõ, mõtsu viil om, a jo iinpuul sai märgitüs, et ku mõtsu ämp olõ-õiq, sis om jo ilda rüüki vai larmada. Põraq om agaq sais sääne, et ku midägi ei muutu, sis inne taa lagastamine ei lõpõq, ku suurõmb osa mõtsust ommagi tsurgituq.

Kimmäle om suur osa lugõjist viimätsil aastil, kes inämb, kes vähämb, ja kas sis asja peräst vai niisama, mõtsu piten käünüq. Ja kimmäle om lugõjil ette tulnuq kotussid, kon mõtsaq omma lihtsalt ärq tsurgitu. Kost om raotu liiga hulga, kost ynnõ parembid puid, kost om ku sõda üle käünüq…

A mynikõrd trehvät nägemä ka häste majandõt mõtsa. Noil juhtõl om tavaline, et peremiis` eläs esiq mõtsa lähksen. Üts` osa om ka kavvõn elävid peremehhi, kes mõistva uma mõtsaga tõsidsõlt ringi kävvä. A olõssi kyik mõtsaomanikuq säändseq.

Tast tulõvagi edimidseq hädäq. Väega pall`o om meil mõtsaomanikkõ, kes ei tiiäq vai ei tahaki teedäq, kuis mõtsaga ringi kävvä. Ja pall`o om ka säändsid, kel olõ-õiq muud mõttõn, ku ruttu rikkas saiaq. Ja tuust tulõgi, et mõtsan kävven tundus, niguq olõssi kiäki võtnu mõtsa ku vainlast vai arvanu, et maailma lõpp om lähksen.

Kas sigaduisi tetäs pall`o vai vähä? Paar mõtsakõrraldajidõ tettü uurimustüüd näutäseq, et mõtsaomanikuq, kes esiq elässe uma mõtsa lähksen, raguva ynnõ üte kümnendigu tervest puidust, miä erämõtsust raotas. Ja et kolmveeränd puidust tulõ mõtsust, kon kävväs kinnistü veerest veereni läbi ja kost raotas kyik, miä müvväq kannatas. Ja neoq, kes majandasõq mõtsu kinnistuidõ viisi üte võttõga, lätvä uusi mõtsu kallalõ. Ja just nimäq omma mõtsaomanigu mainõ nii mahaq tennüq. Eesti erämõtsu om viimädse 10 aasta joosul raotu egäl aastal keskmidselt 10 tm/ha, midä om kolm kõrd rohkõmp, ku manu kasus. Ja ku võtta, et üts` osa mõtsaomanikõst, tõsidsõq peremeheq, mõistva mõõtu pitäq, sis võivaq kyik esiq arvadaq, kuis raguva ülejäänüq.

Minevä aasta raoti Eesti mõtsust 11 miljonit tihumeetrit. Seod om 3,4 mln/tm inämb ku kasutatavat puitu manuq kasvi, selle et egaq teoreetilidsest manukasvust saa-i kykõ kasutaq. Ja seod viil olukõrran, kon üts` kolmandik mõtsu om ilma omanikuldaq, miä tähendäs, et noin mõtsun ei saaq tetäq hooldusragumisi nii tihti, ku vaia olõs. Eri puuliike viisi om asi viil hullõmb. Kuusi raoti kolm kõrd rohkõmp ja pedäid poolõ rohkõmp kui manu kasvi. Tuuiist haaba olõs võinuq raguda poolõ rohkõmp ja halli leppä kolm kõrda rohkõmp, ilma et naidõ tagavara olõs vähenemä nakanu.

Kygõ hullõmb om, et sääne rüüstämine om säädüisiga võimalikus tettü. Selle et mõtsasäädüsen olõ-õiq synnagi sjoost, ku pall`o võit rakuq. Kyik peremeheq tiidvä, et ku mõistlikult majandaq, saat mõtsast kyik aig kassu. A tsurgiq mõts üts` kõrd ärq, ei saaq säält ämp esiq midägi ja olõ-õiq latsil, ei latsõlatsil kah midägi saiaq. Ja tõnõ asi, puid müvven olõ-õiq vaia näüdädä, et raieq oll` säädüslik. Seo om kasulik nii mõtsarüüstäjilõ ku mõtsavargilõ. Ka muq mõtsast om varastõt. Vargaq omma käen, puid ja rahha ei olõq. Ynnõs varastõdiq mult viil vähä.

A olõ-õiq ynnõ puuq mõtsan olulisõq. Mõtsast võit väega mitund muudu kassu saiaq, millest ossa saat rahan mõõta, ossa ei saaq. Ma ei nakka tan mainmagi, ku pall`o eläjid mõtsun eläs vai kuis mõtsaq maad ja vett kaitsvaq. Om leütü, et siinist-marjust võit pikä ao joosul saiaq suurõmbat kassu, ku puiõ müügist. A ku mõts raotas võlss` aol vai halvastõ, ei saaq säält ämp aastakümnid ka siini, ei marju. Siist tulõgi, et ku mõtsa majanda mõistlikult, saat säät kyik aig kassu.

Peremehe jaos, kes tiid, kuis mõtsa majanda, olõ-õiq säädüisi vaia, kül agaq laastajidõ vaonhoitmises. Täämbäne mõtsasäädüs lask agaq mõtsalt säidse nahka kuuri. Ja huul`mada tuust, et meil om hulga tõsitsid peremehhi, jõudva neoq, kes ei mõistaq vai ei tahaq peremiis` ollaq, õks hulga kahju tetäq. Ja tuuperäst olõski hädäste vaia mõtsasäädüst muuta, et lagastamisi vähämbäs jäässi ja et varastõt vai muud muudu ebasäädüsligult raotuid puid müvväq ei saassi.


Kreegipuu Kalev: mi kandin om päämine iks põllumajandus

Kreegipuu Kalev ütel`, et tel um kõrras pääst läbi käünüq ka poliitikus nakkamine, a parhillaq kül määnestki tahtmist ei olõq.  Põlva inneskine maavanõmb Kreegipuu Kalev (48) juht nüüd Põlva Põllumajanduslist Osaühistüt nink um ammõtiga peris rahul: maavalitsusõn, Põlva Piimän ja ministeeriumin es saaq esiq suurt midägi otsusta ega ärq tetäq. «Põllumajandusõl iks om Lõuna-Eestin kygõ inämb perspektiivi,» löüd tä.






Määne juhiammõt` paistus kygõ etemb?


Põllumajandusõn piät vähämbält üte aastaringi seen olõma, et midägi kimmält üldäq. A tunnus külh, et siin om tuun mõttõn kygõ huvitavamp ja parõmp, et saamiq esiq otsusta. Otsusõl um õigõ piä ka konkreetne tagajärg. Maavalitsusõst ärmineki üts` põhjus ollgi, et käeq jäiväq lühküs. Näi häti, a midägi tetäq es olõq võimalik. Egaq maavanõmba käeq parhilladsõs pikembäs ei olõq lännü. Põllumajandusministeeriumin võisõ osakonnajuhataja midägi ostusta, a kunagi es tiiäq, määndse nuka takast tettü kolakana tagasi võisõ tullaq.


Kohepoolõ maaelo liigus?

Viimätsil kuiõl syski ülespoolõ, a muiduki om lähiaastil tegünü mulk nii suur ja taad rassõ täütä. Inemisile omgi või-ollaq arusaamalda, et piimä hind om nõsõnu, a mille sis palk ei nõsõq. Mulguq ommaq nii suurõq: ku ma puul` aastat tagasi siiäq tulli, oll` peris pall`o masmaldaq arvit. Parhilladsõs ommaq võlamulguq lapituq, a nüüd ommaq investeeringite mulguq nii suurõq – pääväpäält parembasminekit ei sünnüq. Põllumajandusõn ei saaq jo hääd tulõmust aasta vai katõga, taa tulõ pikä ja järjepannudsõ tüüga.


Mitmalõ inemisele Põlva POÜ tüüd and?

Nimekirän um 92 tüütäjät, a taad om pall`o. Um peris ütedselt selge, et egaq tüühõivõt põllumajandusõga võimalik suurõnda ei olõq. Noid inemiisi, kiä põllumajandusõn tüütäseq, jääs ilmselt viil vähämbäs. Et nuuq, kiä tahaq jääseq, saanuq naada parembide elämä. Iks peris pall`o om inemiisi, kel om vaia kyik aig hannankäümist, näpoganäütämist ja takasttsuskmist. Mis tan salata: ka meil om mynõl säändsit tüüpäivi, mis haigõ pää vai viinavõtmise peräst vahele jääseq.


Ku pall`osit pudulojussit sõrataud teil ähvärdäs?

Meil om 1800 veist ja 910 nüssülehma, Põlva POÜ tütarettevõttõl omma tsiaq. Taudi oht om alati olõman, a ma arva, et taa ei olõq suur. Esiq piämi huulsaq olõma. Isiklikult arva, hullulehmä tõvõ aktiivne afisiirmine om inämbüste majanduspoliitiline ku veterinaarnõ küsümüs. Ku taud tulõ, um taa muiduki suur ynnõtus.


Mille om Põlva maakunnan rohkõmp küntüt maad ja korgõhinnalitsi karju ku muijal?


Kimmäle om üts` asi traditsioon. Põllumajandus om siinkandin olnuq rohkõmp põhitegevusala ku mynõn tõsõn maakunnan. Kon suurõmpaq maakonnakeskusõq, sinnäq minti maalt rohkõmp ärq. Siiäkanti ommaq asja ajama jäänüq targaq ja patriootilidseq inemiseq. Nä ommaq rassõ ao üle elänü lootusõn, et lätt parõmbas.


Kas võrokõisi umaperrä Paidest peri inemisenä mõistati?

Iks. Ku 25 aastat tagasi siiäkanti tulli, sys kynnõpruuk` üllät` külh. Ülikoolin kynõliq siist kandist peri inemiseq võru kiilt ja tuu paistu vähä eputamisena. Ku siiäq jõusõ, selgu, et nii kynõldaski.


Miä arvasõq siistkandi elost latsõq?

Poig um 24-aastanõ ja opis ülikoolin informaatikat nink tüütäs uma eriala pääl Tarton jo mitmõndat aastat. Jah, vast suvilat taht, a vaivalt et tälle paslikkõ tüükotussit siiäkanti niipiä tegünes. Tütär Liis um 14 ja opis Moostõ koolin. Arva, et Moostõ kuul` ei olõq kehv: poig läts` pääle taad Nõkku ja tel es olõq sissesaamisega määntsidki probleeme.


Kuis näeti haldusreformi?

Viimädsel aol ma taa as`a pääle sügävält mõtõlnu ei olõq. Mu meelest Võro maakonna taastamine säändsin piiren nigu tä oll` 60 aastagat tagasi, ei olõq otstarbõkas. Vahepäälse aoga om nii mynigi liikmisetsihiq ja keskusõq muutunuq. Muiduki, Võro om suurõmb keskus ja taad näütäseq ka perämädse ao riiklikkõ asutuisi paikapandmine. Maavanõmba ammõti lõpun kogõsi – ku riigiammõtid taheti Põlvast ärq viiäq – et väega rassõ oll` põhjõnda, mille eiq. Põlvamaa ku säändse nimetämine om (naaratas) määntsengi mõttõn filoloogiline probleem.

Egaq tegeligun elon suurt ei loeq, kas administratiivkeskus om Põlvast 48 km kaugusõl Tarton vai 25 km Võrol. Vast kuun kats`-kolm kõrda om sinnäq näütüses ettevõttõjuhinagi asja. Kahtlõmaldaq om haldusreform Põlva elolõ pärss`vält mõonu – ammõtiasutuisi viiäs äq jms. A haldusreformi tsihin um mul silmi iin vinneaignõ väikside rajoonõ kaart`, kon Räpinä, Otepää, Põlva, Tõrva vald jt – nii naaq suurõmbaq keskusõq jagunõsõki.


Midä and andsamblin Julgur mängmine?

Taa olõ-ei niivõrd andsambli, ku punt mehi, kiä kääväq nädälin kõrd kuun ilma asjo arotaman ja sis mäng`vä pilli kah. Ja olõs ka veidükene kurb, ku ega päiv lähät kodo ja istut teleka ette (muigas). Renomee kotsilõ ei mõistaq üldäq... Vast nii mynõki tulõva Julgurit kullõma selle, et näeq! vallavanõmb (Needo Ülo - Toim.) mäng` pilli. Ütest küllest and taa määnestki inimlikku dimensiooni mano, a tõsõst küllest võtt vast autoriteedist ja soliidsusõst maaha kah.


Miä andnu mi kandilõ ello?

Mu meelest om iks päämäne põllumajandusõ arõndamine, kukki taa tüühõivõt pall`o ei paranda. A ku nätäs, et siin põlluq, farmiq ja mõtsaq kõrran nink tuutmine käü, sis tahtva siiäq tullaa nii turistiq ku investiirjäq. Põllumajandusõ ümbre and nii turismi ku teenindävät ja tüütlevat ello edendä.


Kreegipuu Kalev eläs Moostõn. Tä oll` Põlva maavalitsusõ maanõunik, asõmaavanõmb ja maavanõmb aastil 1990-1998. 1998. oll` mynt aigu AS-i Põlva Piim päädirektor, pääle tuud läts` põllumajandusministeeriummi, kon oll` edimält ministri nõunik ja päält tuud põllumajandussaadusi tüütlevä tüüstüse ja kaubandusõ osakonna juhataja. Minevä aasta oktoobrist um tä Põlva Põllumajanduslitse Osaühistü (POÜ) juhatusõ esimiis`. Timä naanõ tüütäs Moostõ põhikoolin algklassõ oppajana.

Plaki Aare pilt
Küsse Allasõ Tiia