PÄÄLEHT
UUDISÕQ
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHIIQ
KIRÄQ


 




Tossu Tilda pajatusõq


Kuis Albert kallu püüdse


Vana koolipapa Ivaski Albert oll` väega kõva kalamiis`. Keväjä, ku iä joba väega nõrk, sattõ tä Tamulahe sisse. Ynnõs vetelpäästemeheq näiväq ja kisksõvaq hättäjäänü viist vällä. Albert läts` suurõ joosuga kodo, pandsõ kuivaq rõivaq sälgä, haardsõ votuaparaadi kätte ja tormas` tagasi. Tä hiil`se uma uppumiskotusõlõ nii lähküle, ku iä kandsõ. Võtsõ pildi pääle üles mulgu, kohe tä oll` sisse sadanu, kalakastiq ja püügiriista mulgu veere pääl viil inne, ku nuuq olliq igäveste järvepõhja ärq vaonuq. Albertit inämb ei olõ, a tuu pilt` om täämbädseni alalõ.


Kalamehejutt

Loodussõpru kokkotulõkil kandsõ Albert alati ette mynõ kalamehejutu. Muiduki võru keelen. Tal`na meheq ja naasõq naarsõq nii, et silmäq likõq. Midä nääq sääl man esiq mõtliq – jummal` tiid. Jutt käve nii. «Üts` lits iin, tõõnõ lits takan, tuuraq pistü peon. Ku mulgu mano sai, sys tsusas`, ku vällä tõmmas` – kos oll` purakas!»


Suur sissesadamine

Viiekümnendide aastide lõpun oll` Kasaritsan Haagivangu küläklubin pääle kinu näütämist tands. Sääl käve pall`o nuuri ka muialtpuult, päämiselt Võru liinast. Vähäldäst kasvu maapoiss` silmäs` ütte ilosat liinapreiligõist, kiä istsõ saina veeren tütrikide pingi pääl. Ja läts` ruttu tedä tands`ma võtma. Perän poiss` selet` sõbrulõ uma suurõst sissesadamisest: «Ma kumardi viisakalt. Sys tä nakas` kerkümä. Tä kerküsi, kerküsi, kerküsi... Tä oll` suur ku mägi! Ma haardsõ timä kindsu kandli alaq ja naksi tandsu keerutama.»



Tiitulp võlss`
Märksi Ilmar
 

Üts` kavvõmbalt-miis` sõitnu Vahtsõ-Kuustõst läbi ja kaenuq, et Ahja mõisa om lähiksen. "Tulõssi sääl kah ärq kävvä," märkse miis`. Külämiis` oll` joba tunnijao är astnu, a Ahja mõisat netu. Tulõ vanamemm vasta, selletäs: "Oi pujakõnõ, sul viil pikk` tii astu. Vahtsõ-Kuustõn pidänü tiiposti pääl iks 11 kilumeetrit olõma. Säält om tõnõ üts` ammuqaigu kaonu. Kiäki olõ-i tõist tagasi ka kirotanuq."



Kuis Põlvahe järve tetti

Kurvitsa Lembit

Tuu oll` sys, ku Oodsi Koidu oll` jo leerilats`kõnõ. Karsi pois`kõnõ oll` suur pujään. Esiq Jorh Aadniel Kiire muudu, a tei Toodsi tükke. Juusksõ paljide jalgoga Mammastõ koolimajast minemä, es tahaq koolin kävvä. Naas` poppi tegemä. Küll oll` pois`kõsõl süä seen – suur nigu sipul.

Tammi man, midä ehitediq, oll` sys sükäv turbamulk. Sääl kävemi tsuklõman. Vai kupsan. Üts`kõrd oll` Karsi pois`kõnõ saanuq koskilt pudeli Kagooti veini. Tuu jõimiq Kliimre mõtsan ärq ja lätsimi kupsa. Karsi pois`kõnõ tõugas` mu sisse, ma es mõistaq viil ujjoq. Tsipli kõvastõ pruumin turbaviin. Karsi pois`kõnõ naarsõ perve pääl.

Kiko pois`kõsõq teiväq kah egäsugumaidsi tükke. Punga Raima vidäsi näid põhukuhjõ piten. Raima om nüüd kah koolnuq. Üts` väikene pini hauk ynnõ, ku Raima puult Võidra tiid piten Taivaskualõ läät.

Krandsi August oll` postimiis`. Oll` Saksa syaväen ohvitsiir olnuq, tuuperäst kinniki pantu. Käve Künärpä Miia mano. Miia oll` sääne lahkõ naistõrahvas. Eläsi baraki man. August oll` üts`kõrd lasknu tuu lödi viinapitsi. Pits` oll` täüs saanuq.

Valli pois`kõsõq eläsiq veski man. Veski all võtsõ suur ahhun lepämaimõ. Hussiga sai kah. A vähä. Hussiga saimiq väiksembit. Jo sys juussõvaq turbaq jõkõ piten, mustaq hannaq ynnõ võngutivaq. Nigu naarsõvaq pois`kõstõ pääle. Et tulõq püvväq meid kinniq, ku mõistat. Hüürläsemunnõga saimiq külh Võlsimäe käärust veitse korgõmbalt suuri särgi. Üts` oll` piä puul` killo.

Valsi Huubert oll` külä pääl üts` suur latataramiis`. Es jätäq tä kellelegi hambit külge pandmadaq. Muguq latõrd`. Paks miis` oll`. Vast häste sei. Kost miq, pois`kõsõq, tuust midä tiisemi.

Kävemi savivabrikun tulõlae pääl, lassõmi mulgõst traadi otsan põrknit, kaalikit ahjo sisse. Küdsämä. Küll olliva hääq. Viil nüüdki nilpsa kiilt. Ku tamm Valli veski man valmis tetti, nakas` tuu korgõ liivaperve pääl võtma suur ahhun. Iks lepämaimõ.

Kokriga kävemi kah jyy pääl ja jo järve veeren. Kokri tõimiq Himmastõ järvest. Püüdsemi õngõga vai leeväkorviga. Nii kuis käeperäst oll`.

Järvetegemine oll` nii põnnõv, et olõ-õs aigu inämp Taivaskuangi kävvä. Muguq vahtsõmiq Valli veski man. Sis ma pruumsõ edimäst kõrda ka kadakast õngõlatti tetäq. Võlsimäe käärun oll` kadakast latt` havvõpüüdmises hää. Nigu haug` haardsõ, visassi tä õkva sälä taadõ lepä latva. Sääl ta sys tsipõl` ja laksut` lõugu. Es lasõq ma ütelgi havvõl süvväq. Tull` süküs, sis talv` ja meid, Kikopois`kõisi, viidi är Pärno liina.



Pistke uma kevväi hindile p...

Ruitlasõ Olavi, ilmaparandaja


ruitlane@hot.ee


Kellele kuradilõ seod keväjät vaia um. Pruuvgõ esiq nii tüüd tetäq - üts` ull` lask akna takan mootorsaega, kärbläisi ei jõvvaq inämp tarõst är tappa, rahha ei olõq, et õllõ perrä minnäq, rahasaamises piät kirotama, a pruuvgõ esiq kirota, ku säändse puulahkjast ts`urkaga üten paraadnan eläti. Piässi moll`u piten pandma ja tüüloa är võtma.

Nätäl` tagasi pedäsimiq volbriüüd, käve viil poolõ kümne paiku õdagu poodin viina perän. Näi, et naabrimuur` om luvva ussõ kõrvalõ unõtanuq, võti puuti üten ja lasi ilosalõ sisse pakki, lehviga lindi pandaq ja sys vei naasõlõ. A tuu pedi kolmandat päivä dieeti, oll` näläne niguq pini. Rüükse ku ratta pääl ja sys nakas` lõpus ikma, et ma tedä nõias kutsu. A ma olõ aokiränik, ma tiiä eetikast rohkõmb ku Laanaru, ma nii lihtsalõ võls`ma ei nakaq.

Vähämbtähtsist uudissist niipall`o, et Ameeriga rahamiis` Dennis Tito omgi vindläisiga kuun kosmosõlõ linnanu. Oll` ull` reisi iist kats`kümmend miljonit dollarit masnu. Napakas! Ma es linnanu esiki sys, ku mullõ kast` õlut olõs pääle mastu. Ja tõnõ uudis om seo, et "Miss Foto Baltiku" võitsõ leedulanna ja Kassi Karmen esiq istsõ süriin. Ma olõssi paremba meelega nännüq, et Dennis Tito olõssi süriin istnu ja Kass olõssi kosmosõlõ linnutõt, a sisulidselt suurt vahet ei olõq. Niipall`o, et ku tulnugaq olõssi Karmeni kintsu hindama tulnuq, es masnu naaq säändse lahja sita iist rohkõmb ku kats`kümmend viis senti. Ja Laanaru kintsu iist kah mitte, saadõtagu tä sys kosmosõlõ vai sitamaja taadõ palukit korjama.

Ei olõq midägi tetäq - pää tulõ õks är remonti. Nüüd ma lähä poodi manuq suurvii pääle västärt pesmä. Kuduaig jo - haug, keskeräkond ja presidendivalimiseq.