PÄÄLEHT
UUDISÕQ
MÄRGOTUS
KAGAHIIQ
KERGÜSI
KIRÄQ
 


 




Postijaamast saa muuseum


Allasõ Tiia


tiia@polvakoit.ee


Varbusõ kunagistõ postijaama tulõ Eesti edimäne maantiimuuseum, miä suurõst luust saa valmis jo sjoo aasta lõpus.

Vana Tarto-Võro tii pääl Tilleoru veeren um Varbusõ külä, kohe postijaam tetti 1865. aastagal. Jaam tüüt` nii edimädse ilmasyani, pääle tuud läts` inämbüs postijaama huunit tiimeistride kätte. Nuuq kammandiq ni eläsiq sääl es`ki vinne aol, parhillaq um aoluulidselt kuldaväärt kotusõ
omanik riigi maantiiammõt` ja valdaja Põlva tiidevalitsus.

Perämädsel aol käü vanan postijaaman õigõ kipõ tüü. «Arva, et sjoo
aasta seen muuseum viil ussi valla ei tiiq, a ehitüstüüq lõpõsõq joq sügüse,» ütles Põlva tiidevalitsusõ insener, maantiimuuseumi nõunik Agu Sirk. Põhiekspositsiooniq tulõva päämajja, kompleksi kuulusõq viil tall`, tõllakuur`, sepikoda ni postipoissõ maja.


«Päämaja alumidse kõrra pääle tulõva ekspositsiooniruumiq, üles vast muuseumi kontor`, külälisimajutus ja eksponaatõ kõrrastamise tüütarõq,» tutvust` Sirk. «Postipoissõmajja, koh innembi olnuq ka midägi sadulsepä ruumi taolist, passisõq tüütäjide kortinaq.»

Vana Tarto-Võro tii väärtus nõsõs

Muuseumi direktor` astus ammõtilõ edimädsest juulist. «Kyigin tiidevalitsuisin

tegutsõsõq volinikuq, kelle tüü um otsi vannu asju, midä muuseumi pandaq,» kynõl` Sirk. Muuseummi piässi nii 5-6 inemist paiksõlt ammõtilõ saama. Tõsõlõ poolõ tiid plaanitas puuti, söögi- ja üümajakotussit, midä ehitäma-pidämä nätäs eräettevõtjit. «Kanepi vald um kah tuun mõttõn huvvi tundnu,» nimmas` Sirk.

Ao- nin
k kultuuriluu ja loodusõ mõttõn lõpmaldaq ilosat vanna Tarto-Võro tiid piässi Eesti ainumb maantiimuuseum kõvastõ elävämbäs tegemä. Kyiki inemiste abi nii ekspunaatõ löüdmisel ku Varbusõ aoluu uurmisel um väega oodõt, häästüses piässi myni kruun` rahhagi jaguma.

Postijaama kõrdategemise projektiirse Restauraator Projekt, tüüd tege Põlva firma OÜ Bauvel. Muuseumi sünnü iist um pall`o hää saisnu inneskine maantiiammõti pääinsener Lassi Adu, niisamatõ Põlva tiidevalitsusõ juhataja Uibo Elmo ja insener Sirgu Agu.

Plaki Aare pildiq:

1. Vahtsõ maantiimuuseumi värtist piässi huvilidseq inneskidse Varbusõ postijaama huuvi päsemä jo tulõva aasta.
2. Päämaja trepi all um kemmerg, kost selletämäldäq põhjuisil seenimaani sipi veetü ei olõq. Kraam` kaos niguq põhjamaldaq mulku.


Saksamaa mahetalu säidse aastat pääle üleminekit

Saarõ Evar

Schelphofi nurmi pääle nakas` kuvvõndal aastal pääle mahepõllundusõ pääle üleminekit äkki ei-tiiäq-kost hirmsa hulga ohtjit tulõma. Ku siiämaani oll` põld lihtsalt hainanõ olnuq, sys nüüd tahtsõvaq ohtjaq vilä peris är lämmätäq. Peremiis` lugi vannu käsiraamatit, kon saisõ kirän, et ohtjit häötedäs ravvaga noid juurõ päält vällä tsuskin. Sys kaibsõ tä mynõ ohtjajuurõ päävävalgõlõ ja näkk`, et nuuq nakkasõ pääle vähämbält 25 cm sügäväst, künnikihi põhjast. Järgmine käük` oll` traktoriga veetäv ohtjaraud (vana tiihüüvli terä kultivaatori raami külen), mis lõigas` kyik juurõq 15 cm sügävüsest läbi ja õhut` maad kah, a noorõlõ viläorassõlõ erilist hätä es tiiq.

Ku ohtjaq pääle altlõikamist pääq longu laskiq, a nisu kohrutõt mullan kasuma püürdse, tull` peremehel plaan` timahavva tõuvili hoobis virksõlõ külvä, et saanuq parembide alt lõigata, vahelt äestäq ja väetüst panda. Ku mahetalun eläjit veidüq ja sitast puudus om, võedas säälkandin viimädsel aol väetüses purustõt rapsikuuki, miä om kül kallis, a mille seen om 5% puhast lämmästikku. Orgaaniline väetüs syski ka tuu. Ku rapsikoogipuru virkse keskele matta ja vili pääle külvä, juusk ülearunõ vihmavesi külgi müüde virkside vahele ja säältkaudu maa sisse. Nii ei uhaq vihm kallist väetüst vällä.

Ökomaat` külv rapsikoogipurru ja tege tõuvillä virksõlõ


Tull` vällä, et ka tõsõq mahepõllumeheq ommaq säändsit virksekaupa külvimassinit joba ehitänüq. Nii võtt`ki Schelphofi peremiis` uma vana Rabe hanijalgkultivaatori, nõstsõ sinnäq pääle uma vana Amazone tuulõpassiga väetüsekülvimassina, tõi

Lemkeni käest seemendiq, vanaravvaplatsi päält rauda, Bauhausist elektruutõ ja nakas` ehitämä.

Valmis külvimassinal, mille talu põllutüütütrik ristse ökomaadis, puistas kygõpääst üts` puul` rapsikoogipuru tuulõga nellä virkse keskkottilõ mahaq. Kündäq vaia ei olõq, edimädseq käpäq ajavaq põhudsõ mulla kokku ja tagumadsõq toovaq põh`ast peenembät maad pääle. Hindäehitet trull` sõkkas neli virgõst kõvõmbas ja laembas, takan juusk egä virkse pääl neli seemendit, kohe vili tulõ tuulõga külviku tõsõst poolõst. Külvetäs 200 killu villä ja 500 killu rapsikuuki hektari pääle.

Uma külä lihuniguq saavaq jälleki tüüd

Schelphofi pernanõ pidä mahetoodangupuuti. Tsiku ja eläjit peedäski talun ynnõ niipall`u, ku uma puut` lihakraami är müvväq jõud, parlaq viil veidembki, ku küstäs, selle et tsialauta olõ-i, tsiaq elässe vanan hobõsõtallin, mis pääle kygõ muu om muinsuskaitsõ all. A tsialiha perrä tulõvaq inemiseq tõtõst kavvõst, kõlistasõq inne ja sõitva vai kuvvõkümne kilomeetri takast kohalõ. Ökoliha maik ollõv iks hoobis tõnõ.

Parajalõ kaalu kasunu tsiaq viiäs tapalõ katõ- vai koguni ütekaupa ja kyik, mis sakslasõ meelest süvväq sünnüs, tuust tsiast ka kõrraga valmis tetäs: värskiq singiq, fileeq, suidsuvorst, verivorst, massavorst, sült`. Muiduki ei tetäq tuud suurõn tapamajan, a katõ-kolmõ ruumiga väikesen lihunigutüükuan, määndsit om alalõ püsünü egan külän ja mis nüüd ökoliha päält jäl rohkõmb tüüd saavaq. Olkõ, et sortiment om väikene ja vorsti sisse ei pandaq paprikat ja oliive - kliendiq ommaq nakanu hindama tuud lihha, midä naaq nädäli iist viil tsiaaian ringi juuskman näiq. Uma talu ökolihast küstäs parlaq keskeltläbi kolmõkõrdsõt kaubamajaliha hinda ja kyik naaq viimädse aasta taudihirmuq toovaq ostjit järjest manuq. Muiduki vali pernanõ väega, määndse lihunikuga asju aiaq: kes iks väega hää maiguga vorstiq tege, tuu manuq või ka kavvõmbalõ sõita.

Murrõq turu peräst kasussõq

Ku mahetalu tege sadat ja nelläkümmend hektarit, piät tuud villä ka muialõ pandaq olõma ku uma tsia magu. Schelphofi peremiis` pidä üten tõisi villäkasvatajidõga plaani, kuis Poolast ja Rumeeniast sisse tuudu odavambalõ ökoterävilläle vasta saassi. Söödävilläturu pääl ei saaki, arvatas. Tulõ iks jäl leeväsüüjäle kõrva ts`oskataq, et hääkene külh, Rumeenia, khm, khm..., a om üts` leeväkombinaat, mis tarvitas ynnõ Vestfaalin kasvatõt maherükä ja -nissu ja Vestfaali inemisel om kygõ julgõmb iks tuud leibä süvväq. Sääne njuueidsilik märgotus, et uma maal kasunu süük` sobis organismilõ kygõ parembide, liigus jo ammuq ökosakslaisi pääkeisin, mille sys mitte tuud turu hoitmisel tarvita.

Hullõmb om toimõ saiaq tuuga, et poliitikuq Nordrhein-Westfaleni liidumaal tahtva mahepõllundusõlõ ülemineki hektaritoetust nõsta 300 margalt 600 marga pääle. Ku olt kats` aastat toetust saanuq, piät viil kolm aastat ilma kunstväetise ja mürgildä majandama, sys tiiq, mis esiq tahat. Põhimõttõlidseq mahepõllumeheq pelgäseq, et riigi raha meelütäs suurõ osa harilikkõ tallõ öko pääle üle tulõma. A et mahetoodangu tahtjide protsent` ütiskonnan ei kasuq, lüvväs hinnaq alla ja kokku viie aasta peräst lätt suur osa vahtsist mahetallõst jäl kunstväetisi ja mürke manuq tagasi. Inne alustamist tetäs roundup, lõpõtõn tetäs roundup ja jääklämmästik and hinnäst mullan kah vähämbält neli aastat tundaq. A kuis üts`kõrd allalüüdü mahetoodangu hindu jäl tasuvusõ piirist ülespoolõ nõsta, tuu kottalõ paku-i poliitikuq määnestki plaani vällä. 



Jalgrattaga raudtii pääl!

Saarõ Evar

Saksamaal Bielefeldi ülikoolin om vällä tüütet vahtsõt tüüpi dresiin`. Häste kerget jalgrattatsyyrõga sõiduriista hoitva relsse pääl plast`mass`rullikuq iin ja takan. Ülekannõq, käügivahetus ja piduriq ommaq jalgratta umaq. Edimäne variants` oll`gi sisulidselt tettü katõst jalgrattast, mis umavahel katamaraanis kokku olliq ühendet. Pildi pääl nätäq olõv dresiin om joba kuvvõ tsõõriga, kotust om nellä inemise ja ollõkasti jaos, raam om tettü tävvelikult alumiinist ja massin kaal 80 killu. Taa varjants` om täämbädses pääväs joba Patria jalgrattavabrikun Leopoldshöhen tuutmiste antu.

Edimädseq kümme dresiini ommaq tellitüq turismiprojekti jaos Barntrupist Rintelnile minevä raudtii pääle. Raudtii lätt sääl mägidse maa vahel jyyorgu müüde alla, nii et niigi kerget dresiini om viil keremb sõkku. 23 km pikä sõidu iist tulõ seltskonnal massa 40-90 marka, aigu või tuu pääle kuluta kasvai terve päävä. Ku tahat, võit dresiini raudtii päält kõrvalõ nõsta ja ilusat vällävaadõt nautin puhma all olt juvvaq. Tagasi tuvvas bussiga.

Miiq maal olõssi sääne dresiin` asjalik asi kasvai näütüses Kurõnurmõst Võrulõ käümises. Petseri-Valga raudtii pääl sõit väega veidüq rongõ ja dresiin` tulõssi tetäq nii kerge, et kasvai ütsindä tuu alati kõrvalõ nõsta jõvvat, ku myni rong` tulõgi. Tõnõ võimalus olõssi tetäq veidikese suurõmba mootoriga dresiiniq, mis sõidassiq kimmä sõiduplaani järgi ja viissiq nuuq neli-viis` egäpääväst liinatahtjat õkva peräle, tuu asõmal, et näid bussõga ütest raudtiijaamast tõistõ loksuta.



Esiqmuudu

Tiatritegijide nynanips

25. aprillil tull` Võru parki Kreutzwaldi kujo mano raamatuaastat lõpõtama pall`o inemisi. Üts` punkar` oll` kah. Ja Jansonsi Silvi kultuurimajast oll` tulnuq Eesti lipukõsõga. Osa naisi kahetsiq, et nä es olõq taibanu lippu üten võtta - olõs illos olnuq. A punkar` miildü-es ütelegi. Kuljusõ Inga raamatukogost murõht`, et mineq tiiäq, äkki tulõ tõisi karvatsit kah viil ja tiiä-eiq, miä näil pähäq või tullaq.

Peränpoolõ minti ütenkuun pargist Kreutzwaldi muuseumi poolõ. Kyik tuu rahvas läts`. Silvi vehkse uma lipukõist koskil iinpuul, a punkar` lonksõ kygõ lõpun... Korgõ külaläine Runneli Hando oll` kah takanpuul ja visas` mynõ pilgu silmänukast punkari poolõ.

Muuseumi hoovimajja oll` üles säetü näitüs, miä kynõlõs, kuis Eesti vahtsõ esiolõmise aol kiräniguq, kunstniguq ja muuq loominguedendäjaq ommaq Kalevipoiga kirutanuq. Näütüse nimi om ""Kalevipoeg" - 140". Selle et 140 aastat tagasi Lauluesä sulõ all "Kalevipoig" sündü. Illos ja vahva näütüs, terves suvõs jääs valla. 

A inne ku majamuuseumi pernaanõ ja näütüse kokkosäädjä Hollo Aimi kutsõ inemiseq sisse näitüst kaema, astsõvaq rahva ette Jansonsi Silvi ja tuu punkar`. Mis vällä tull`! Silvi olõki-es Silvi, hoobis üts` Eesti mammi. Ja punkar` oll` Valgu Jaanis, kiä eräelon om piirivalvur` ja valv suurõ hoolõga Eesti piiri. A tiatrit tege tä uma huvist. 

Nääq kandsõq ette Nõu Helga kirotõt katõkynnõ "Kalevite vesivõsu", miä häste passõ säänse näitüse mano. Ja mi elo mano kah. Mammi oll` väega eestimiilne, a punkar ai umma eurojorru, arvas` kogoni, et Eestile tõi iseseisvusõ laulu Eurovisioon.

Säändse nynanipso tegiväq Võru tiätritegijäq. Miä tuust, et es olõq ei edimäne egaq ka viimäne aprillipäiv. Tuugiperäst aituma neile!

Valpri Liina





Varga väits verist` suurõ tsia 


Harju Ülle 
 

ylle@polvakoit.ee

Myni nätäl` tagasi neläpäävä üüse veiväq vargaq Verska vallan Nedsäjä külän vanapaari laudast minemä ainumadsõ perädü tsia. Kuri tüü tetti ärq mynõ minutigaq.

«Kyik oll` vargil teedäq, viie minuti joosul oll` tsiga minemä viidü,» kynõl` pernaanõ Mändoja Kati (76), kiä üten peremehe Mihkliga tsika takan ikma jäi. Kati ütel`, et vargit oll` väega häste kuuldaq, a pererahvas es julguq pümmen asja uur`ma minnäq. «Piniq niivõrd hauksõq, väiku must pini küsse niguq api kyik aig,» selet` Kati. «Tiiä-i, kas olõssiq sys kuuli tõmmanu sisse, ku miiq vällä olõssi tulnuq?»

Kati kynõl`, et tsika oll` joba laudan veristedüq ja tii pääl mikrobussi pääle pantu. «Sääl oll` tsial viil kuigipall`o elo seeh, oll` kõvastõ tsipõlnu, maantii pääl oll` suur vererada maah,» ohas` Kati. «Või-või, oll` hirmsa pilt.»

Vanapaar` kahtlustas tutvat miist

«Eks tuu inämb-vähämb teedäq om, kiä tsia vei,» selet` Mändoja Mihkli. «Varas kavvõlt tulõ-õs vast.»

Kati ütel`, et vargusõ võisõq plaani näide tutva nuur miis`, kiä eläs Verskan ja aja muidoq ärri Petseri vahet. «Tä käve kyik aig miiq puul, näi ärq, et tukõv tsiga oll`,» selet` Kati. «Ütel` viil, et seol tsial olõ-õi inämb muud vajja ku väist».

Kati kynõl`, et miis` om ka pääle tsiavargust näide puul käünüq. «Aru saiaq joba jutast, õt timä. Njaost oll` väega kohkunu, väegä herevällä oll`,» selet` Kati. «A nii salgas ja püüd hää ollaq, vei miiq käest viil piimä. Kaeq määndseq tüküga sai hakkama, nail es olõq teno, tsiavõrra kah es olõq teno! Taivaesä nuhõlgu, ku lihha sööse, jäägu näil kurku kinniq!»

Politsei mõista õs varga kotsilõ viil midägi kimmäst üteldä. «Tsiga om jah laudast viidü, a varast kiäki joht näe õs,» kommentiirsõ asja Verska valla konstaabli Sillari Heil.

Kati võtt` põrssa Põlva miihi käest 350 krooniga, politseipapõrdõl hinnati kahjo 13 500 krooni pääleq. «Tsiga oll` väegadõ suur, kolmõsaakilolinõ vast,» ütel` Kati. «Väega hää tsiga oll`, sei häste, pikk`, madalide jalguga, paks. Pää oll` nii paks, et jõvva-õs käega ümbre võtta. Lihaunik, ku magasi.»

Katil jäiväq lauta lehm, mullikas ja pull`, naid vargaq es putuq. Eloaig eläjit pidänü naasõl oll` 15 aastakka tagasi proomit ka mullikat varstaq, a sys olõ-õs vargal tapamajan taudivaba tõendit ette näüdätä ja hää süämega varas vei eläjäkese vanapaarilõ tii viirde tagasi.

Allasõ Tiia pilt