PÄÄLEHT
UUDISSÕ
MÄRGOTUS
INNEMBI
KERGÜSI
KIRÄQ


 




Vana ahi iih nigu konspekt

 Allasõ Tiia 


tiia@polvakoit.ee

Verska kandih mõist vähämbält üts` miis` vannamuudu ahjõ tetäq – tuu um Zaitsevi Raivo, kiä parhillaq tüüh Seto Talomuuseumih.

Zaitsevi Raivo tett talo ahju saa varsti tasaligult kütma naada. (Plaki Aarõ pilt)Raivo (36) eläs Eesti-Vinne kontrolļjoonõ lähküh Säpinä küläh. Seto Talomuuseummi Verskahe om tä tennüq päämaja aho (nn vinneaho), reheaho, põraq om muuseumi tõsõtarõ man Leppoja taloh ammõtih.

«Vana asi om iih nigu konspekt`, egaq põraq kirändüsest kohkist säändsit ei lövväq,» ütles Raivo vannamuudu küttekoldide kotsilõ.

Pottsepätüüd opsõ tä katsakümnendide algul Talinan, perän tüüt` aastit Räpinäl tulõtõrjõn. «Põh`a puul lesosit ja vinneahje es olõq, naaq ommaq uma käe pääl kaetu.»




«Juuni Võidu» asõmal Aseri kiviq

Ahokiviq ommaq peri Aserist, selle et Võrokivi tii eiq näid ammoq, kynõlamaldaq umist potilöövest. Vanno ahjõ lahkõh tulõ vällä kivve, mille pääle kirotõt Juuni Võit. Tuu näütäs, et viil kolhoosi-aigu tetti kotsa pääl Matsuri lähküh kivvegi.

Ka savi, miä vanast võeti umast savimulgust, tuvvas nüüd poodist. «Vanast võeti põllu päält savimulgust. A tuuga oll` pall`o tüüd – pidi pandma nädälis likku, sys tamp`ma tedä ja liivaga segämä,» kynõl` Lõvi Heino, kiä Verska valla bussijuht` – tel kah koton ahotegemine käsil. «Ma sai puul`päävä suidsu sisse,» nimmaś Lõvi.

Ku ahi valmis saa, sys om pruuvmine väega tähtsä. Vanastõ panti iks kivi korstnahe ja peteti peremehe käest pudelit vällä, et ei tõmba.

Raivo ütläs, et Verska-kandih pottsepäle aasta läbi tüüd ei jakko. «Rahval rahha olõ eiq, materjaal` om nii kallis. Ku kjautki mynõl puul, sis remondit, tiit ümbre.»

Vinne poodiviin han`dsast odavamb

Matsurihe, koh viil ildaaigu oll` kuul` ja puut`, om ynnõ side perrä jäänüq. «No jah, medpunkt` om kah, õdõ k`au kõrra nädälih. Katś kõrd nädälih k`au autokaulpus,» kost Raivo kodokandi kotsilõ.

Matsurist k`auti muido kygõ Petserihe, ker`kohe ja matussidõ pääle. Eesti-Vene kontrolļjuuń ja vahtsõnõ viisakõrd ommaq inneskistmuudu k`augi keerolidsõs tennüq, parhillaq ummistasõq piiripunkti bendsiini- ja viinakaupmeheq. Vinnemaal ommaq nuuq odavambaq.

Setomaa om kül umatett viina ehk hańdsa poolõst kuulsa, a nal`alt tuud põraq säält ei lövväq. «Ei tiiäki, koh hańdsat aetas. Tuu ei tasoq ärq,» ütleseq meheq. Pall`o liigus Vinnemaalt tuud poodiviina, 30-35 kruuni putel`. «Puskariliitri tulõ kallimb: võtaq vili, võtaq riistaq, kuna läbi ajat – tuud möllämist!» ütläs Lõvi Heino. «Tuud aigo, ku viil esä elli ja majja naksi ehitämä, oll` poodiviin kallis, sai kyik puskariga tettüs.»  

Vinne ahol lätt korstna õkva aho päält üles, aho kõrval om pliit, ümbre aho ommaq pliidi soemüürüq ehk lesoq. Suur` ahopäälne om hää magamis- ja ravitsamiskotus. Setomaal tetti inämbüs süüke ahon, aho paanõ pääl küdseti kardohkit, vatska vai pliine.

Läteq: Raamat «Seto kodu lugu»



Umakiilseq
telesaatõq tulõkil


Allasõ Tiia

Jo suvõst pääle tetäs võrokiilsid saatid, midä näüdätäs lähembäl aol Eesti Televisioonin.

Plaanin um kuuś saadõt, näist katś um ETV-le üle ant, ütel` firma Roheline Meedia päämiiś Kaskpeidi Toivo, kiä om saatõsar`a «Kaemi perrä» projektijuht` ja kaamõramiiś.

Kaamõrasilmäga kaias perrä Võromaa maainemiisi ello ja kooliello, niisamatõ väikuettevõttide käekäüki nink püüdäs vastata küsümisele, kas Võromaa jääs tühäs.

Rahmani Jan ja Kaskpeidi Toivo tüühuun (Harju Ülle pilt) Saatõsar`a toimõndaja um Jansonsi Silvi, kiä ka edimädse saatõ autor`. «Taha näüdädä, et maal ei eläq ynnõ vanaq inemiseq, a ka noorõq, kiä sukugi ei mõlgota liinamineki mõttid.



ETV toimõndaja Kordemetsa Gerda ütel`, et edimäst saadõt saa kaiaq kas seo aasta lõpun vai vahtsõ aasta algusõn.

«Proovisaatõ päält oll` nätäq, et tegemist um professionaalõga, kiä mõistva teemasid inimlikult avada,» kynõl` Kordemets. Kõrras kerkü üles ka kiräkiilside subtiitride küsümüs. «A löüdsemi, et niimuudu lätt mõtõq kaoma – võrokiilne saadõq um noilõ, kiä taad kaiaq tahtva.»

Sarja režissöör um Juho Jalviste, kaasautorides Kauksi Ülle, Rahmani Jan, Saarõ Evar, Kõivupuu Marju, Reimanni Nele. Saatõsarja tegemises and` rahha riiklik programm` «Lõunaeesti keel ja kultuur».