PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
INNEMBI
KIRÄQ


 



Liinanuuriga Võromaad avastaman 4.


Kõivupuu Marju, rahavaluulõtundja


(Algus edimädsen Uman Lehen)

Võromaa tähtsämb tiipikkusõ myyt om «tansaman õkva nuka takan», miä meetrimõõdistikku ümbre pandõn tähendäs tiipikkust poolõst kilomeetrist vähämbält viie kilomeetrini. Sääntse mõõdisüsteemi alussõs om inemise sisemine tundmus – tuntu tii om poolõ lühemb ja vyyras kats` kõrd pikemb.

Üts` sellätüs võissi tiipikkusõ sääntse myytmise man viil ollaq. Tollõ oll` innevanast andnu Rõugu Suurõ-Ruuga kar`us, ku timä käest küsütü, et ku pall`o säält Viitinnä maad om? Kar`apoiss` sys ütelgi, et innembält oll` neli versta, a kona miq pull` pusksõ üte posti maaha, sys jäi kolm versta ynnõ alalõ.

Viitinä kandiga halgatus õkvalt miilde ka üts` kygõ ilosamb tiijuhatamine, miä Võromaal «miq aigu» ette tulnuq. Untsakiide Margus ja Jaanus tahtnuq õdagu Kokõmäelt õkva Viitinä pääle tulõma naada ja sys neile opatugi, et minge sinna mäe otsa, kust paistab teine mägi, kust paistab see mägi, kust Viitina näha on. Ärku hää lugõja nüüd arvaku, et ma naid eestikiilsid tsitaatõ meelega vahele topi. Maq esiq küüsse Võrumaal üts`kõrd selgen võro keelen tiiotsa, mille pääle paiklik taloprovva vastas` mullõ puidsõn eesti keelen: «Ärke arvake midagi, ma oskan Teiega kirjakeeles ka rääkida.» 



Tossu Tilda pajatusõq


Niidilits`

Pois`kõnõ tull` lastõaiast suurõ uudisõga, et Niidilits` om är koolnuq. «Kae noh, viil üts`,» ütel` imä, kiä esäga arotiq parajalõ, kas väega suurõ ülemusõ surma kõrral tüürahvalõ vaba päiv antas. A sys tull` vällä, et jutt oll` iks ütest ja samast mehest. Är oll` koolnuq Breznev, tuu, kelle kotsilõ televiisorist egä õdak oll` loetu, et «daragoi Leoniid Ilits».

Kygõ perrega kaeti televiisurist matussit. Ku kirst suurõ mürtsätüsõga hauda sattõ, nakas` pois`kõnõ kõva helüga ikma: «Oi, oi, nüüd läts` Niidilits` katski!»


Kits üle piiri

Taa lugu juhtu aol, ku Eesti ja Vinne piir` viil vallalõ oll`, a joba kaeti piiri pääl paprit. Üts` Võro liina naanõ ostsõ säältpuult Pihkvat kitsõ ja läts` umma eläjät väiku autuga ärä tuuma. Esi istsõ iin sohvri kõrval, kits oll` takan. Pink` oll` seest vällä nõstõtuq, et kitsõl rohkõmb ruumi olõs. Inne Eesti piiri pääle jõudmist nakas` naanõ murõtsõma, kas tedä iks lastas kitsõga üle. Kitsõ kotsilõ es olõq täl üttegi papõrt näüdädä. A raha oll` eläjä iist massõtu!!!

Ku sõita jäi veidükene üle kilumeetri, köüt` naanõ kitsõlõ räti pähäq. Nuur` piirivalvur kai naasõ ja sohvõri paprõ üle, lei kulpi ja lassõ edesi sõita. Toda vanamutikõist, kiä takan suiksõ, es nakka nuur` miis` inämb segämä.


Küläjutte võistlus näüdäs`, et umma kiilt mõistõtas

Minevädsen Uman Lehen kuulutimiq vällä küläjuttõ võistlusõ, minka pääle haardsõq sulõ pall`oq inemiseq. Saimiq kokko 35 küläjuttu 14 autori käest.

Kommisjoñ (Allasõ Tiia, Harju Ülle, Fastrõ Mariko, Eichenbaumi Külli ni Ojari Triinu) löüdseq küläjuttõlõ punktõ pandõn, et edimäne kotus tulõ anda Savi Kallulõ (Kalju Lüüs) «Kunnasüümise luu» iist.

Tõsõ kotussõ saa Mõttusõ Kallõv (Kalev Mõttus) kolmikjutu «Volikogun» iist ni kolmanda kotussõ Läti Vaike (Vaike Lätt) «Sannaluu» iist.

Äräq nimmati viil Kalkuna Kallõvi, Kurvitsa Lembitu, Tsimmeri Hilja, Ermeli Aili, Raidaru Vole, Kalamehe Erika, Ziugovi Koidu, Kallasõ Lempsi ni Palu Anne luuq.

Võitnu kolm autorit saavaq avvuhinnäs uma kodokandi võrokiilside kotussõnimmiga kaardilehe ni «Võro-Seto tähtraamadu 2001» numbrõ. Edimädse kotussõ võitja saa päälekauba võrokiilse raamadu umal vabal valikul.

Küläjuttõ, midä tõelidsõs küläjutus pitäq, saadõti meile vähä, tuu asõmal oll` väega mitmasugumaidsi muid juttõ: isiklikkõ mälestüisi, memuaarõ, ilukirändüslikkõ juttõ jms. A hään mõttõn hiidüt` tuu, et mia tuust, et mitmaq inemiseq kirotiq, et nääq ei mõistaq võru keelen kirotaq, olliq kyik jutuq keele poolõst väega hääq ja uman kodomurdõn paprõ pääle pantuq. Egäl võrokõsõl om uma illos kodokiil`, midä piä-i häbendämä. Hää umakandi keele tundmise poolõst tahas erälde kittä Haani miist Kallasõ Lempsi, timä «Inemiselatsõ tiiq ummava kistümäldä imõlisõ. Tõtõstõ sündünü lugu haani murdõh» iist.

Uma Leht nännüq hää meelega, et miiq kiräsaatjidõ hulgan olõs rohkõmb Võromaa eri nukkõst peri inemiisi. Seeni om meil olnuq rohkõmb kirätükke Lõuna-Võromaa inemiisi käest, nii et olõ-õi imestä, et Põlva ni Räpinä rahvas nurisas, et «miiq kandin kynõlda-i niimuudu, seo om seto kiil`» jne.

Loodami suurõ osa küläjuttõst lähikuiõ joosul Uman Lehen avaldaq ni autorilõ vaiva iist honoraari massa. 

UL