Liinanuuriga Võromaad avastaman 4.
Kõivupuu Marju, rahavaluulõtundja
(Algus edimädsen Uman
Lehen)
Võromaa
tähtsämb tiipikkusõ myyt om «tansaman õkva nuka
takan», miä meetrimõõdistikku ümbre pandõn tähendäs
tiipikkust poolõst kilomeetrist vähämbält viie
kilomeetrini. Sääntse mõõdisüsteemi alussõs om
inemise sisemine tundmus – tuntu tii om poolõ lühemb
ja vyyras kats` kõrd pikemb.
Üts`
sellätüs võissi tiipikkusõ sääntse myytmise man
viil ollaq. Tollõ oll` innevanast andnu Rõugu Suurõ-Ruuga
kar`us, ku timä käest küsütü, et ku pall`o säält
Viitinnä maad om? Kar`apoiss` sys ütelgi, et innembält
oll` neli versta, a kona miq pull` pusksõ üte posti
maaha, sys jäi kolm versta ynnõ alalõ.
Viitinä kandiga halgatus õkvalt miilde ka üts` kygõ
ilosamb tiijuhatamine, miä Võromaal «miq aigu» ette
tulnuq. Untsakiide Margus ja Jaanus tahtnuq õdagu Kokõmäelt
õkva Viitinä pääle tulõma naada ja sys neile
opatugi, et minge
sinna mäe otsa, kust paistab teine mägi, kust paistab
see mägi, kust Viitina näha on. Ärku hää lugõja
nüüd arvaku, et ma naid eestikiilsid tsitaatõ meelega
vahele topi. Maq esiq küüsse Võrumaal üts`kõrd
selgen võro keelen tiiotsa, mille pääle paiklik
taloprovva vastas` mullõ puidsõn eesti keelen: «Ärke
arvake midagi, ma oskan Teiega kirjakeeles ka rääkida.»
Tossu
Tilda pajatusõq
Niidilits`
Pois`kõnõ tull` lastõaiast suurõ uudisõga, et
Niidilits` om är koolnuq. «Kae noh, viil üts`,»
ütel` imä, kiä esäga arotiq parajalõ, kas väega
suurõ ülemusõ surma kõrral tüürahvalõ vaba päiv
antas. A sys tull` vällä, et jutt oll` iks ütest ja
samast mehest. Är oll` koolnuq Breznev, tuu, kelle
kotsilõ televiisorist egä õdak oll` loetu, et
«daragoi Leoniid Ilits».
Kygõ
perrega kaeti televiisurist matussit. Ku kirst suurõ
mürtsätüsõga hauda sattõ, nakas` pois`kõnõ kõva
helüga ikma: «Oi, oi, nüüd läts` Niidilits`
katski!»
Kits üle piiri
Taa lugu juhtu aol, ku Eesti ja Vinne piir` viil
vallalõ oll`, a joba kaeti piiri pääl paprit. Üts`
Võro liina naanõ ostsõ säältpuult Pihkvat kitsõ ja
läts` umma eläjät väiku autuga ärä tuuma. Esi
istsõ iin sohvri kõrval, kits oll` takan. Pink` oll`
seest vällä nõstõtuq, et kitsõl rohkõmb ruumi
olõs. Inne Eesti piiri pääle jõudmist nakas` naanõ
murõtsõma, kas tedä iks lastas kitsõga üle. Kitsõ
kotsilõ es olõq täl üttegi papõrt näüdädä. A
raha oll` eläjä iist massõtu!!!
Ku sõita jäi veidükene üle kilumeetri, köüt`
naanõ kitsõlõ räti pähäq. Nuur` piirivalvur kai
naasõ ja sohvõri paprõ üle, lei kulpi ja lassõ
edesi sõita. Toda vanamutikõist, kiä takan suiksõ,
es nakka nuur` miis` inämb segämä.
Küläjutte
võistlus näüdäs`, et umma kiilt mõistõtas
Minevädsen
Uman Lehen kuulutimiq vällä küläjuttõ võistlusõ,
minka pääle haardsõq sulõ pall`oq inemiseq. Saimiq
kokko 35 küläjuttu 14 autori käest.
Kommisjoñ (Allasõ Tiia, Harju Ülle, Fastrõ Mariko,
Eichenbaumi Külli ni Ojari Triinu) löüdseq
küläjuttõlõ punktõ pandõn, et edimäne kotus tulõ
anda Savi
Kallulõ (Kalju Lüüs) «Kunnasüümise luu» iist.
Tõsõ kotussõ saa Mõttusõ
Kallõv (Kalev Mõttus) kolmikjutu «Volikogun»
iist ni kolmanda kotussõ Läti
Vaike (Vaike Lätt) «Sannaluu» iist.
Äräq nimmati viil Kalkuna Kallõvi, Kurvitsa Lembitu,
Tsimmeri Hilja, Ermeli Aili, Raidaru Vole, Kalamehe
Erika, Ziugovi Koidu, Kallasõ Lempsi ni Palu Anne luuq.
Võitnu kolm autorit saavaq avvuhinnäs uma kodokandi
võrokiilside kotussõnimmiga kaardilehe ni «Võro-Seto
tähtraamadu 2001» numbrõ. Edimädse kotussõ võitja
saa päälekauba võrokiilse raamadu umal vabal valikul.
Küläjuttõ, midä tõelidsõs küläjutus pitäq,
saadõti meile vähä, tuu asõmal oll` väega
mitmasugumaidsi muid juttõ: isiklikkõ mälestüisi,
memuaarõ, ilukirändüslikkõ juttõ jms. A hään
mõttõn hiidüt` tuu, et mia tuust, et mitmaq inemiseq
kirotiq, et nääq ei mõistaq võru keelen kirotaq,
olliq kyik jutuq keele poolõst väega hääq ja uman
kodomurdõn paprõ pääle pantuq. Egäl võrokõsõl om
uma illos kodokiil`, midä piä-i häbendämä. Hää
umakandi keele tundmise poolõst tahas erälde kittä
Haani miist Kallasõ Lempsi, timä «Inemiselatsõ tiiq
ummava kistümäldä imõlisõ. Tõtõstõ sündünü
lugu haani murdõh» iist.
Uma Leht nännüq hää meelega, et miiq kiräsaatjidõ
hulgan olõs rohkõmb Võromaa eri nukkõst peri
inemiisi. Seeni om meil olnuq rohkõmb kirätükke
Lõuna-Võromaa inemiisi käest, nii et olõ-õi
imestä, et Põlva ni Räpinä rahvas nurisas, et «miiq
kandin kynõlda-i niimuudu, seo om seto kiil`» jne.
Loodami suurõ osa küläjuttõst lähikuiõ joosul Uman
Lehen avaldaq ni autorilõ vaiva iist honoraari
massa.
UL
|