PÄÄLEHT
ELO
KÜSÜMINE
KIRÄQ
KERGÜSI
INNEMBI
 


 



Kütmisest meil ja muijal

  Rein Rootamm
TTÜ vanõmbinsinäär`


Süküs om jälki käen, nüüt piät egä päiv piä ahju kütmä. Kel puuq umast käest, tuul olõ-õi hätä midägi, kel agaq keskküteq, vai nigu prõllaq üteldäs – kaugküteq, seen om, tuu piät nakama masma. Mass om suur` – Põlvan näütüses Põlva Soojusõ küttel 32,5 senti kilovatt`-tunn` (kWh), miä om 43 % elektri kilovatt`-tunnist (75 senti/kWh). A Põlva rahvas om rikas – jõud inämbüse är massa. Vällämaiõl om lämmä hind elektri hinnast vast 1/3. Nii et eelektri hind või viil kasuda, a lämmä hind? Lämmä hind kasus kah nigunii, tuust ei päseq. Küssüq tulõ – kuna ja ku pall`o?

Mud`oki, ku majandus kasus, palgaq kasussõ, tüüd mano tulõ, sis tuu eelektri egaq lämmä hinna säänestsamma-muudu kasv pall`o ei mõoq. Ku agaq midägi äkki muutuma nakas, sis või asi kur`as minnäq. Nafta hind om viimädse aasta seen kasunu piä kolm kõrda, kütteõli (masuudi) hind om kasunu piä kats` kõrda, a maagaasi hind ei olõq kasunu ja tulõvadsõs aastas sõlmitu gaasi ostulepingite perrä gaasi hind jälki ei kasuq. Ei tiiäq, mille? Siin om tegemist joba suurõ poliitikaga.

Balti riigiq ommaq maakerä nii magusa kotusõ pääl, et siin kiskva kolm suurt – Ameerika, Vinnemaa ja Euroopa Liit. Viimäne näist om kygõ nõrgõmp, edimäne kygõ kõvõmp. Vinnemaal om agaq hää positsioon` – taa om õkva kõrval. Ja nii omgi, et kyik tahtva siin turgu osta. Ameerika tuuperäst, et Vinnemaa (ja Peterburi) om lähkedsel, siist või joba edesi ida poolõ marssi, Euroopa Liit tuuperäst, et tä ei tahaq, et ameeriklanõ siiäq tulõssi – väega kõva konkurens` siinsaman Euroopa seen ja Vinnemaa veere pääl. Vinnemaa agaq tuuperäst, et tä taht ültse umma majanduslikku mõio suurõndaq nii Balti riiken ku ka muial «sõbraligõn» riiken ja majandusõ läbi umma poliitilist mõio kah suurõndaq. Ja nii oll`gi, et ku Eesti Gaasi üteq osanikuq sakslasõq (Ruhrgas) tahtsõq Eestin gaasi hinda nõsta, sys tõsõq osanikuq vindläseq (Gazprom) olliq vasta. Ja nii jäigi. Tuuga pressitäs maaha umamainõ küteq turvas ja puu ni har`otõdas eestläseq ärq odava gaasiga ja odava küttega. Põlva om väikene, a kaeq, suurt Tal`na liina ja Iru Elektrijaama kütetäs prõllaq gaasiga, vet masuut` om piä kats` kõrda kallimp.

A ku õigõ aig tulõ, sis ütleseq sõbraq Gazpromist, et nüüt, mehekeseq, teemiq gaasi hinna kats kõrda suurõmbas. Ja kyik. Eestin lätt gaasiküteq pia puul`tõist kõrda kallimbas. Tuu om agaq kõva malk vindläse käen.

Tõnõ põhjus, minkperäst vindläne gaasi hinda es nõstaq, või ollaq Põhja Dimensioon. Tuu om suur` ja jämme gaasitoro, mis piässi minemä Vinnemaalt läbi Soomõ, Põhjalahe ja Rootsi Norra, kos tä ühinenüq gaasitoroga, mis and gaasi Põhja merelt Euroopahe. Tuu toro olõssi väega tähtsa Vinnemaa jaos, kuna säält saasiq kõvastõ rahha gaasi müügi iist. A Vinnemaa ütsindä tuud torro prõllaq ehitäq ei jõvvaq. Tuu jaos piät Euroopa Liidu riigiq otsusõ tegemä ja rahaq kokko pandma. Piä kats` kuud tagasi pidi joba sääne otsus tulõma riigijuhtõ koosolõkil, a seenimaaniq ei olõq viil midägi kuuldaq olnuq ja vaivalt, et lähembä viie aasta seen tuust midägi vällä tulõ.

Üts` mõtsamiis` ütel`, et Eestin ei olõq viil kunagi niipall`o mõtsa kasonu, ku prõllaq kasus ja kunagi ei olõq niipall`o puid kasonu, ku prõllaq kasus. Tuu või vast õigõ ollaq viimädse saa aasta kotsilt, aga üts`kyik. Prõllaq kasus Eestin mõtsa mano 10 miljonit tihumeetrit aastan, raotas 7 miljonit. Niiviisi tulõ egä aasta mano 3 miljonit tihumeetrit. Tuu või vabalt ärq palotaq ja tuuga pall`o vähendäq gaasi ostmist Vinnemaalt, mink jaos raha (dollariq) tulõ nigunii kuigiviisi vällä tiini. Puuhakkõ kütte pääl katlaq, puuhakkõ laoq ja etteandmise või tävveligult ärq automatisiiri, niisama niguq gaasikatlagi. Tuudsamma või üldäq ka turba kotsilt, miä niisamatõ Eestimaal kasus ja miä eesti mehile tüüd annassi. A tuu jaos om vaja pall`o suurõmbat Eesti riigi toetust, ku prõllaq kohalikuq kütüseq saavaq. Noh ja mud`oki võissiq kohalikuq võimuq joba prõllaq tuu pääle mõtõlda, telli joba projektiq ja nakata ehitämä, et ku üts`kõrd pauk käüse, sis kyik olõs joba valmis.

Mud`oki käüse tuu ka Põlva ja muie liino ja külli kotsilõ, kiä roosan udun gaasi palotasõq.