PÄÄLEHT
MÄRGOTUS
ELO
VAIELUS
KIRÄQ
INNEMBI
Otsi viil ei saaq !


 



Liinanuuriga Võromaad avastaman 2.


Kõivupuu Marju, rahavaluulõtundja


(Algus edimädsen Uman Lehen)

A nüüd vaimun tagasi välitüülise küüki. Jäi ütúkõrd toimkunnarahvas koolitarõ manuq ja lubasi õdagus kyigilõ umapüünetü kalast maiust kütsäq. Veskijärv säälsõman ja vaga ilmaga oll
` selgehe nätäq, kuis ilmadu suurõq havvõq viin tsolistiq - püünäq vai pall`a käega! Õdagu koolitarõ poolõ rühken unistimiq kyik kalapraadist ja sammgi oll` kuikina virksamb. Hää kommõq nõud, et külä päält oodõtas yks suurõmbjagu kambast tagasi, pääle tuud naatas ütidselt õdagust võtma. Istsõmi sys lavva taadõ, kahvliq peon püstü, et no nüüd... ja köögist kandas lavva pääle katú suurt kausitäüt armsas saanuq mannaputru! Küll mi uursõmiq perän, et kynõlgõ no vällä, kuis havvõkalast nii magusat mannaputru saa, no tuu köögikavalus om mul siiämaaniq tiidmäldäq. 

Tõni aasta toonuq ütú hää inemine meile värskiid umapüünetüisi ahuniid. Yks väikene vaheldus miiq söögisedelile, miä tuu suvi saisõ kuun pääaúaligult Tartu Konservitehassõ puult purki topit mulgipudrust. Söögilavvan mu nellä-aastanõ poiúkõnõ sellät
` sys kõva helügä, kuis Moonika oll` löönüq köögin kallu päädpiten vasta pliidirauda ja pallõlnu esiq: "Sure ära, sure ükskord juba ära!" ja kuis sys kala hüpänü peost jälq põrmandulõ vai õhku ja tütriguq muguq rüükinüq ynnõ. No kuikina jäiväq ahunagõsõq yks eluvõitlusõn filoloogõlõ alla ja lõpõdiq uma maisõ elukäügi panni pääl kumma õli, jahu ja muna seen, miä miq arvadõn oll` üte ahuna jaos ütú ütlemäldäq ynnõlik lõpp.


Rahvaluulõtundja Kõivupuu
Marjulõ anti 1995. aastagal Eesti Vabariigi presidendi pääpreemia rahvaluulõ korjamise iist. Tuu traditsioon tetti tagasi 1994. aastaga lõpun, mia tähendäs, et üten Aleksander Sünteri ja Heiki Valguga olliq naaq edimädseq taa preemia saajaq jälq vabas saanuq Eestin.


Tossu Tilda pajatusõq


Vsjoo!

Vinne aigu kävveq petserlasõq Võron vorsti ja egäsugumast nasvärki ostman. Kodo tagasi vei näid buss
` vai rong`. Olliq petserlasõq jälh bussin, minka tahtsõq rongijaama jõudaq. Bussijuht` ütel` piätüisi. "Soo!" hõigas` bussijuht` Võrusool. Petserlasõq naksiq ummi kodinitega ussõ poolõ pres`mä ja lätsiq arq maaha. Nimäq saiq arvu, et bussijuht` ütel` vsjoo. Tuu tähendäs, et kyik, buss` inämb kavvõmbalõ ei sõidaq. A buss` käändse jaamatii pääle. Petserlasõq joosuga bussil takan. Ku näq jaama jõudsõq, näüdäs` rong` handa. Oll`gi vsjoo!


Pini tull
` puhmast pudõliga

Tuu asi juhtu aol, ku viinavõtmine väega kõvastõ karistaduq oll
`. Meheq saadõti kolhoosi mõtsa tüüle. Tüüpäiv oll` pikk`, vaia suitsutunni pitäq. A mis suitsutunn` tuu ilma pudõlildaq om! Tuudi putõl`, rüübäti ja aeti juttu. Äkki meheq nägeväq: brigadiir` käänd mõtsa. Ai taa oll` tihkõ naistõrahvas! Meheq käändseq punni putlilõ pääle ja virudiq tuu mõtsa. Et perän laskva viinakõist edesi. Ütel mehel oll` pini üten. Tuu pini olliq latsõq opanu ärvisatuisi asju kätte tuuma. Pini juusksõ pudõlit ots`ma. Meeste manuq jõudiq brigadiir` ja pini ütel aol, pinil putõl` hambin. Meeste näoq olliq pään nii ulliq, et brigadiir` nakas` suurõ helüga naarma. Seokõrd pässiq meheq terve nahaga.


Kasaritsa naanõ opas
` miist

Vanan haigõmajan, sääl kos naasõq latsiga maaha saiõq, kävveq meheq aknõ takan naisiga juttu ajaman. Kasaritsa miis
` tull` ka naist kaema. Naanõ nakas` miist läbi aknõ oppama: "Mul um sahvrin üts` moosipurk`. Ku muus` hää om, sys söögeq kyik. Ku tä veidükene halv om, sys är väikukõisilõ latsilõ antku. A ku tä no ültse süvväq ei sünnüq, sys süüq esiq!"



Üts` kongin kuultu lugu

Taa luu kynõl` mullõ üts` kuvvõkümne nelä aastanõ miis`, kel oll` üts kops, kes ütest silmäst es näeq ja ütest kõrvast es kuulõq.

Lüganusõl oll
` nakanu üts` vana mõtsavaht` ärq kuulma. Ei ollõv tõist inämp mitu nädälit nättü. Lännüväq kats` külämiist kaema. Vana mõtsavaht` kuulman, a niguq söönüq midägi. Külämeheq kaenuq üts`tõsõlõ otsa, ajanuq sõrmõq mehele keele alaq. Tõmmanuq kuldkümnelidse vällä! Miis` söönüq rahha!

Lännüq sys mõtsavahil hing vällä. Meheq kaenuq: tarõn kyik vakka. Võtnuvaq lambaravvaq, lõiganuvaq kõtu lahki. Kõtt kuldkümneliisi ja viieliisi täüs! Korjanuvaq rahaq vällä, lännüväq ärq minemä.


Kurvitsa Lembit


Habõndõgaq nali

Vanal aol olnuq Aleksandre vallan pulmapido. Pruut` oll` lasknu pulmalavvan kogõmaldaq puuksu. Tassakõistõ külq, a iks olnuq kuuldaq. Kaasitajanaasõq tennüq õkva laulu: "Häbü ärq olguq peerijäl, a häbü olguq pingi säädijäl. Kaskõ ni kaskõ." Kae noh: pink`, sunnik, oll` süüdü!

Lauga Kalju


Ull`us omgi Eesti nokia


Ruitlasõ Olavi, luulõtaja

Miä olõs sääne asi, minka inemine rahulõ jääs? Yks sibeles tä ringi niguq okas persen ja ei olõq täl häädmiilt üte egaq tõsõ üle. Näütüses tuu Albert Uustulndi nimekaim vai sugulanõ (tiiä-i maq kah, kas lähküne vai lehmä lellepuja kaudu) Meelis Uustulnd pakk
` vahtsõs hümnis Ülo Vinteri "Põh`amaad". No kas tuu om sys määnegi lugu vai asi - eurovisioonil visatas säändse iist kuun aknaraamõga tarõst vällä. Vai viil hullõmb - pandas Horvaatiaga ütte punti. A mis tan seletä - Albert esiq oll` joba sääne allakäünüq miiú, kiä vannulõ mutõlõ "Ilosit sinitsit silmi" ja muud säänest softkultuuri kirot`. Mille ei võinuq Eesti hümnis ollaq "Setokõsõ sõitsõva"? Hää lugu, saa kergele üten rüüki ja kõlbas üttemuudu nii konjagi ku ollõ kõrvalõ. 

Egaq muial maailman inemiseq targõmbaq olõ-iq! Näeti, tuu ull
` ameeriga miljoneer Gregg Bemise taht` Estonia pääleq túukõldudaq ja tuud mulku parda seen uma silmäga kaiaq. Hindäl pää seen säänesamanõ, tsuska vai sõrm` sisse. A es saaq miiú rahuligult ummi miljonnõ otsan istu. Akvalang` sälgä ja vette. A kost mi tiiämi, mis tä sääl all tekk`. Äkki lask` viil oherdiga mynõ mulgu manuq. Kos sys kah`o ots! 

Põimukuun oll
` Erna retk. Ilmadu hulk syamehhi lasti mõtsa vallalõ. Ma olõ joba pikembät aigu mõtõlnu, et tuu Erna piät ütú kuldtisse ja pronkúpuusõga elläi olõma. Vai eritäs tä määnestki spetsiifilist lõhna niguq lita. Mille muiduq syameheq egä aastaga ütú kõrd timä perrä niimuudu ullis lätvä. Freud ütel` kah, et inämbüs asju siin maailman johtusõq sugutungist. A ausalõ võinuq naaq Erna, talotütrigu, rahulõ jättä ja sündmüst uma nimega nimetä. Selle, et pinipulm jääs yks pinipulmas!

Hääq inemiseq - hoitkõ silmäq vallalõ! Ull
`uisi tetäs mi maal egä tunñ ja egä minot`. Ull`us omgi Eesti nokia, ull`uisiga läämiq euroliitu, selle et muud meil tõtõstõ ei olõq.