PÄÄLEHT
ELO
VAIELUS
KIRÄQ
KERGÜSI
INNEMBI
 
Otsi viil ei saaq !


 




Vahtsõ kooliaastaga alostusõs


Arvi Leosk

Jätämi parhillaq kynõlamaldaq pidoligust meeleolust edimädsil koolipäivil, kaemiq tuu asõmal kattõ tõssist murõht. Üle riigi om esiqeräline tuu, et timahavadsõ kooliaastaga algusõs panti kinniq hulga kuulõ. Kuulõ om ärq kaonu ka Võro ja Põlva maakunnõn. Lehelugõjat tege tuu kurvas, nii mynigi avastas, et TIMÄ kuuli olõ-i inämb olõmangi. Kas kooli pand
` kinniq rummal` vallavalitsus, kuri haridusministeerium vai om põhjusõs lõpmaldaq rahapuudus?

Ku emotsiooniq kõrvalõ jättä, sys andvaq numbriq kygõ parõmba pildi. 1946./1947. oppõaastagal tüüt
` Meremäe vallan katõssa kuuli (Navigõ, Puista, Sulbi, Tobrova, Veretinä ja Voronitsa (vinnekeeline) algkuul` ni Meremäe ja Obinitsa 7-klassilidseq kooliq) 607 opilasõga. Vahtsõliina vallan oll` sys 7 kuuli (Asundusõ ja Tsäpsi algkooliq, Kapõra, Siksälä, Tsiistre, Vana-Saalussõ 7-klassilidseq kooliq ja Vahtsõliina mittetävvelik keskkuul`) 610 opilasõga. Saatsõ vallan 3 kuuli (Kolossova, Saadserinna ja Piiroja mittetävvelik keskkuul`) 461 opilasõga, Järvesuu vallan 4 kuuli (Nedsäjä algkuul`, Treski ja Velnä kooliq ni Värska mittetävvelik keskkuul`) 399 opilasõga, Mäe vallan 5 kuuli (Vyypso algkuul`, Igrissä, Lüübnitsa (vinnekeeline), Mikidämäe ja Toomasmäe mittetävvelik keskkuul) 557 opilasõga. Tuu tähendäs, et nimetedüq viien vallan oll` 1946./1947. oppõaastagal 26 koolin kokko 2634 opilast. 

Piäaigu 50 aastagat ildamb, 1994./1995. oppõaastagas oll
` sinnäq piirkunda alalõ jäänüq varajadsõmbast 26 koolist 11 ja 2634 opilasõst 959.

Õkva pääle nakanu parhilladsõs oppõaastas om kuulõ viilgi kaonu ja opilaisi arv vähämbäs jäänüq.

Küssüq tulnuq, kohes nuuq latsõq ommaq jäänüq? Siin Lõunahummogu-Eestin näüss, et tegemist om yks viil käüvä inemiisi kaotuisiga, miä alas
` 1941. aastaga kiudutamisega, ja om viil parhillaki käümän kodokotussõst ärqpagõmisena. 

Ku sotsialismipäävä all piirialaq vanal Võromaal ja ineskidsel Petserimaal järjest tühembäs jäiq, sys võisõq üldäq, et taa kinä kliima es sobiq noilõ inemiisile, kiä siin elliq. Otsiti parembiid paiku ja elotingimüisi, õkva paeti kodoküläst ja kodotalost. 

Kas tõtõst jääs miiq kodomaa üts
` ilosampi piirkundõ (lähembän) tulõvikun inemisist tühäs? Ku tegemist olõ-i inemasustusõ aastakümnid käüvä likvidiirmisega riigi piirialadõ päält, sys kuimuudu tõisildõ tuud viil kutsu?

Jääs ynnõ luuta, et Eesti riigil jakkus jõudu ni tahet tuud protsessi saisma panda ja tsihikimmä regionaalpoliitikaga, asustustegevüse, talopidämise ni ettevõtlusõ arõndamisega jälq ello tuvvaq. Ynnõ säändse mooduga om võimalik, et latsi nakas manoq sündümä ja kooliq püsüse alalõ.

Tõõsõs probleeme tekütäväs küsümüses kujunõs või-ollaq tuu, et oppajidõ palgarahhu masmine andas valdu kätte. Üts
` Võromaa vallavanõmb ollõv Võrumaa Teataja andmil väitnü, et näil tullõv tuul juhul kinniq panda kas kooliq vai vallavalitsus. Tuuga pelätäs, et kuul`meistreq jääväq valla palga pääle üle minnen hoobis rahast ilma. Usumi, et tontõ tasu-i saina pääle maali. Säänesama pelgämiisi täüs õhkkund valits` 90. aastide algusõ poolõ, ku kooliq lätsiq umavalitsuisi alaq. Kooliq pelksiq, et näide tüütingimüseq muutusõq kehvembäs, a umavalitsusõq pelksiq, et nääq ei tulõq ummi vahtside ülesandidega toimõ. A juhtu hoobis vastapiten, selle et kohalik umavalitsus tiid ja tund kuulõ vajaduisi parõmbahe ku maavalitsus vai haridusministeerium. Kyik kooliq ommaq viimätside aastide joosul muutunuq ilosambas ja nii opilaisi ku oppajide tüütingimüseq pall`o parõmbas. Tuuperäst jääs usku, et ka vahtsõnõ rahastamiskõrd, ku tuu üts`kõrd tüüle nakas, ei tiiq olukõrda kehvembäs, innembi vastapiten. Kimmähe suutvaq arukaq valla- vai liinavalitsusõq alati veitüs jäämä tükvät palgarahha läbimõtlõvambalt kasutaq. Ynnõ valla- vai liinavalitsusõl tulõ tüüd manoq. A tuu jaos ommagi naaq luud ja tüütegemise iist näile palka mastaski.