PÄÄLEHT
MÄRGOTUS
ELO
VAIELUS
 
KIRÄQ
KERGÜSI
INNEMBI
Otsi viil ei saaq !


 


JUHTKIRI

Uma Lehe tegijäq es mõistaq ilman märki, et kuuldva lehe edimädse numbrõ kotsilõ ynnõ hääd - süämest tulnuq tervitüisist nikagu aúaliku kriitikaniq. Peris kõrralik lehe teljide arv näütäs, et Umma Lehte usaldadas. Uskmaldaq pall`o um miika ühendüst võet vällästpuult Võromaad. Ütú inemine sai Umast Lehest kuuldaq Soomõ üte suurõmba aolehe Helsingin Sanomat kirotusõ perrä ja saat` tervüisi. 

Kygõ lämmämbäs tekkiq hinge latsi ristsyna vastussõq, miä inämbüste ilmadu iloside kaartõ pääle kirotõduq. Latsõq saatiq meile vastussid nii Võro liinast ku eski Pärnumaalt, Tartost ni muijalt. Kuqki kingitüse sai loosi tahtmise perrä ynnõ Vumba Liisa Sännäst, löüd egä vastaja uma nime sjoo lehe nelländä külle päält.

Latsist... eiq, syski haridusprobleemest kynõldas süküskuun pall
`o - kuul` lätú joq käümä! Oppajide palk um väiku, valdul ei jakku rahha, kuulõvõrk tulõ kõrda tetäq... Um muuga, kui um, a koolivõrgu kõrraldamine Võromaal um niisama hää ku härmävidäjä võrgu "optimiir`mine". Ka kygõ parembide kavatsuisiga túuskmine tähendäs kotussõ kuulmist, imelidse pesä maa päält pühkmist. 

A niguq võro keele oppajaq, nii usk ka Uma Leht latsi sisse, kuigi naid hiidütävält vähä sünnüs. Loodami, et näid ei karistõdaq koolin ummamuudu olõmise iist niguq parhillatsid keskiälidsi umal aol. Ka setokõisi ülembsootúka Hõrna Aare näge parhillatsidõ latsi päält kaiõn, et um tulõman ütú põlv
`, kiä taht ja ka mõist uma kotussõ vaimu edesi kandaq.
 


Eläjid tapõtas vähämb

Silmä Sandri
sander@polvakoit.ee

Niguq sügüsist yks, pakutas timahavvagi lihakombinaadõlõ eläjid inämb ku mis taht muul aastaaol. Lihatüütlejide meelest agaq eläjid inämb nii ullistõ ei tapõta ja sügüse vai talvõl või kätte tullaq esiki värski liha puudus. 

"Eläjid tuvvas sügüse alati inämb, selle et pall`o om noid, kiä olõ-i mõtõlnugiq eläjide ületalvõ jätmise pääle, a tundus, et hulgakaupa eläjide häötämine om müüdä," kynõl` Arke Lihatüüstüse Põlgastõ tsehhi tehnoloog Kurmu Mare Umalõ Lehele.

Kurm ütel
`, et ku viil keväjä tuudi näile tappa pall`o eläjid, sys parhilladsõs om olukõrd rahuligumbas jäänüq ni järjekõrraq Põlgastõ tsehhin lühükeseq. Rahahädä peräst lehmähäötäjäq ommaq piäaigu ärq kaonu.

Tsialiha eluskaalu kilo iist pakk Arke Lihatüüstüs parhillaq 18-18.40 kruuni, nuuri eläjide eluskaalu kilost mastas nika ku 11 kruuni ja lehmä eluskaalust nika ku 7 kruuni.

"Tuu olõ-i ültse ilmvõimaldaq, et keväjä vai talvõl või tullaq esiki lihadefitsiit
`," ütel` Vastse-Kuuste Lihatüüstüse AS-i juhataja Urmas Jürgenson. Lõuna-Eesti üte suurõmba lihatüüstüse juhi synnu perrä pakutas õkva parhillaq eläjid inämb, ku vaia olnuq, a säänest olukõrda olõ-i inämb kavvas. 

Valga Liha- ja Konservitüüstüse varustusosakunna tüütäjä Asta Koik ütel
`, et ku viil minevä aasta sügüse istõq inemiseq timä man ja palssiq ikkõn, et näide eläjäq kombinaati vasta võetu, sys parhillaq inämb mitte. "Määntseidki erilidsi sabasid meil ei olõq, panõmi eläjäq kirja tuus kuupääväs, ku inemine taht," selet` tä.

"Pall
`oq eläjäkasvatajaq pandiq umaq eläjäq tuuperäst kirja, et es saaq vihmadsõ suvõ peräst haina vai sillo tetäq, a nüüd ommaq olnuq ilosaq ilmaq ja mitmaq ommaq kõlistanuq ja kotussõ saban üles ülnüq," nimmaú Asta Koik.

Timahavadsõ edimädse kolmõ kuuga tuudi lihatüüstüisile tapakaalun 7 332 tonni lihha. Tuud oll
` 413 tonni inämb ku 1999. aasta samal aol. Tsiku viidi lihas kolmandik inämb ku minevaasta, a lehmi-pullõ müük` lihas jäi kümnendigu võrra vähämbäs.

Võro keele oppamine hirmu ei tiiq

Harju Ülle 
 

ylle@polvakoit.ee


Inne vahtsõt kooliaastat saiq võro keele oppajaq jälq kokko ni löüdseq, et midägi hiidütävät tuu oppusõ man olõ-õi: latsilõ miildüs uma kodokiil`.

"Mul om nüüd aastak äräq proovit," kynõl` uma võro keele oppamise praktikast Lusti Algkooli algklassõ oppaja Agari Kaja. "12 last oll`, põhilidselt latsõq neländäst, mynõq ka kolmandast klassist."

Agari Kaja nakkas timahavva oppama vahtsõlõ klassilõ, mineväne klasú opis edesi Antsla keskkoolin. Tä pakk, et või-ollaq tulõ vahtsit keelehuvilidsi kokko kümne ringin. "Usu-i, et latsiga määntseidki probleeme tulõ, väiksen koolin ommaq kyik tutvaq latsõq," kynõl
` tä. "Ja võro kiil` om näile põnnõv, ikäv ei nakka."

Agari Kaja ütel
`, et ka timä jaos om võro keele oppusõ man pall`o vahtsõt. "Tuu kiil`, mis miiq koton kynõlõmiq, om yks tõistmuudu ku võro aabitsa kiil`," ütel` tä. "A maq proovi latsilõ yks rohkõmb umakandi kiilt selges opada."

Ka seto latsõq tahtva umma kiilt oppi

Meremäe põhikoolin oppas seto kiilt Kambrimäe Evi, kiä ütel
`, et latsõq tahtvaq külh seto kiilt oppi, a mitte kyik. "Oppi tahtva nuuq, kinkal ommaq imäq-vanaimäq põlidsõq setoq," jutust` Evi. "Vastasais om nail, kiä ommaq koskilt muijalt sisse tulnuq."

Kambrimäe Evi nimmaú, et algusõn oll
` vastassais suurõmb, a ku tä nakaú latsiga setokiilset näütemängu tegemä ni muinasjuttõ-õdakil käümä, nakaú asi latsilõ miildümä.

"Myni häbendäs seto keelen kynõlda, ku tund, et tä ei mõistaq kiilt nii höste," löüd
` Evi. 

Oppaja ei pelgä latsi huvi kaomist seto keele vasta ni löüd
`, et huvilidsi latsi piäs seol aastal hoobis mano tulõma. 

"Et latsi huvvi hoita, tulõ minnäq koolimajast vällä," kynõl
` Kambrimäe Evi uma kavaluisist latsi oppamise man. "Miiq kävemi ehtsät seto küllä kaeman ja tuu käük` innust` latsi väega."