PÄÄLEHT
MÄRGOTUS
ELO
KIRÄQ
KERGÜSI
INNEMBI
Otsi viil ei saaq !


 




Saa-eiq ega võrumaalasõ latsõlõ andaq korõmbat haridust

Kalev Kalkun


Minevä riidi tull
` kuul` manuq (vai kooliq tulliq pääle). Mõlõmbit ütelüisi om kasutõt kooli alustusõ puhul. Timahavva tulliq kuuli 1993. aastal sündünüq. Neid ollõv Eestin 5000 tükkü vähämb ku minevaasta. Mäletämiq kül, mis oll` 1993. Kroon oll` tulnuq, a vallavanõmba palk oll` 300 krooni, tõisil viil vähämb.

Ja ku latsi om vähä, piät vähämbit kuulõ kinniq pandma. Ja pandaski. A latsi piät kuuli vidämä. Nii om üle ilma. Tsiberin, Austraalian ja Kanadan veetäs latsi lennukidega. Soomõn bussi ja paadiga. Meil peät vast bussiga lep
`mä. Kavalambaq vallaq ommaq sokutanuq joba nüüd bussi kooli nimekirjä. Kuul` mass bendsiini vai nafta ja parandas bussi ja pidä bussijuhti üllen, midä tan yks tahta. A ku buss, sys piät olõma ka kindlaq kelläaoq. Et imä-esä tiidnü tiiharu pääle vasta tullaq, selle et ommaq piniq, soeq ja joodiguq... Septembrist pääle nõudas ega bussijuhi käest, et ku tä sõit latsiringist vällä, olguq tahhomeetri pääl. Sys vast ei tulõq inämp, et aastan um kats` murdmaavõistlust ja kats` muud joosuvõistlust ja buss ei saaq noil päivil tagasi latsi viimä. Buss piät käümä ku kellävärk`. Lõpõtagõq no ärq tuu ringe pidämine päält tunnõ. Laulukooriq ja muuq. Kuul` ei olõq kontserdiühing. Muial maailman ei peetä jõulukontserte egaq keväjäst pito. Koolipäiv om op`mises. Lõpõtagõq umõta ärq oppajide "seksiooniq" nädälä seen, pidäge tunniplaanist kinniq.

Kuul
`meistreq piät vahtsõl aastal tegemä parõmbit oppõkavvu. Tuud, miä riik ei jõvvaq tetäq. Juhendin om kül kirän, et oppaja tekku esiq kui taht, a inspektor nõud yks parõmbat ja maksimummi. Lätt minemä reformaatorist maavanõmb vai "terminaator", niguq herr Lepikson um hinnäst esiq nimetänüq, tiiä-iq kas tõmbõkeskus es nakka tõmbama. Maakerrä yks ümbre ei pööräq, niguq ei saaq ega võrumaalasõ latsõlõ andaq korgõmbat haridust. A sääne plaan` täl jo oll`! Suvõ lõpun selgu, et kyik Võrumaal põhikooli lõpõtnuq latsõq ei mahuki eliitkuulõ sisse. Ja ilma keskooliharidusõlda pääle Antsla põllutüükooli kohegi op`ma minnäq ei saaq. A tuu põllutüüharidusõga olõ ei jäl tüüd saiaq.

Arvata vahetus ka haridusosakonnajuhtaja, yks vahtsõnõ maavanõmb luu jälq uma meeskonna, a oppaja piät jäämä. Palk kah sääne, määne tä om.

Elämi edesi. Koolitamiq latsõq kah. Meil piät latsõq saama yks koolioppusõ uma kodu lähkün.



Repliik

Erineväq inemiseq omma kynõlnu Umale Lehele väega erinevit mõttit, kuis piäss Võromaa haridus kõrraldatu olõma. Seon Uma Lehe numbrin om sys üts saisukotus, mis tulõ latsõvanõmba käest. 

Võro Maavalitsusõ haridus-ni kultuuriosakonna juhataja Georg Aher es tahaq seod latsõvanõmba arvamust kommentiiri, pidäden taad ütsikisiku saisukotusõs.

Meile tundus, et latsõvanõmbaq ni haridusjuhiq omma kygõ rohkõmb karvupiten kuun tuuperäst, pall'o kuule piäs Võromaale jäämä.

Haridusjuhte põhiväideq om tuu, niguq ei olõs maakoolõn kõrralikul tasõmõl oppust ja naaq kooliq tulõ tuuperäst kinniq pandaq. Saman om Põlva Maavalitsusõ haridusosakunnal andmõq, et kolmandik maakunna latsi - kae ku pall'o ja just targõmbaq latsõq! - lääväq keskkuuli hoobis Tartuhe vai Tal'nahe. Ja ynnõ tuuperäst, et eliitkooliq ommaq niipall'o aokirändüsen umma häädüst kitnü.

Sys tulõvagiq Võromaalt kehväq riigieksamiidõ tulõmusõq, mille perrä om haridusjuhtel hää näpuga näüdätä. A tuu olõ-õi oppajiide süü, et alalõ ommaq jäänüq vähemb targaq, kinkalõ saa-i niipall'o tarkust pähäq pandaq. Ja tuud ei panõq kiäki tähele, et maakooli kasvatusõga lats' om elon pall'o viisakamba käitumisega ni mõist tõisiga arvõsta.