Kagahiiq,
timähavvadsõl Kaika suvõülikoolil ja täämbädsel
lehel um üt`s
nummõr` – 13. Kuiki nummõr` olõ eiq kygõ ilosambat
vurhvi, tähistäs tä tuud, et 1989. aastagal alanu suvõülikuul`
eläs ja Umma Lehte um ilmunu terveq aasta.
Kaika-laagriq
näütäseq, et suvi ja kuul` passise häste kokko. Mindäs
ütte ilosalõ Võromaa paika, oldas sääl... Odot –
kiä nuuq minejäq ommava? Inämbüste pääga inemiseq,
kiä elässe vällänpuul Võromaad, a umma kotust süämest
häötänü ei olõq. Ja sys ku nääq kinäl suvõaol
Kaika-kuuli tulõva, sääl ommaq, umma kiilt kynõlasõq
ja taan mõtlõsõq, tunnus, et hätä olõ-i midägi. Võromaa
um alalõ ja vaim kah peris ergäs.
Hoobis tõistmuudu tundvaq inemiseq, kiä elässe kottapääl.
Lugõgõ täämbädse lehe edimädse külle luku «Kuul`
and küläle elo» ja kujutagõ ette, et olõti tuu
oppaja vai koolitiinjä, kiä tiid, et paari aasta peräst
pandas näide kuul` kinniq. Taa um säänesama, ku
kasvata ja armasta last tiidmisega, et paari aasta peräst
tä tapõtas.
Olukõrd um hirmus. Kaika-kooli kõrraldajaq ummaq sakõst
tõdõnuq, et külärahvas kaes suvõülikooli tegemiisi
innembi aia takast, ku punti tulõ. Umõtõ võinuq!
Selle et Kaika-kuul` tõmbas laemba huvi kotusõ pääle,
kon oldas – ja tuust või kasu ollaq-tullaq. Uma kooli
iist võitlõmisen kimmäle.
Et suvõülikuul` um kygõ olnu koolimaiun, sys näge
pall`o inemiisi, ku ilusaq, külä kygõ väärtüslikumbaq
kotussõq naaq ommaq. 1989. aastagast om oltu katõtõistkümnen
koolimajan. Täämbädse saisuga ommaq noist kinniq
pantu kolm kuuli - Kaika, Loosi ja Sulbi. Viitinä kuul`
um ühendet Rõugu kooliga. Pikäkannu kooliga ommaq kah
häötämise plaaniq.
Ku uma silmä-kõrva-süämega ärq tunnõt tuu kotussõ väe,
midä Kaika-koolin kygõ tundaq saat, olt Võromaa välläkuulmise
vasta vihatsõmb ku kunagi inne. Uma Lehe ütú aasta om
näüdänüq, et austus uma elo ja meele vasta um kimmäle
olõman. Um, mille iist saistaq ja võidõldaq.
|
|
Navitroll`a:
Inemiseq ei piassiq nii pall`o hõelaq olõma
Saaroni
Erika: Sahvtikiitmist tulõ vannu käest oppi
Ruitlasõ
Olavi: Kandkõ uma tervise iist hoolt
|
Põimukuu ilm pakk üllätüisi
Bergmanni Karl,
ilmaennustaja
Põimukuu
algus piässi tulõma lämmi, kohati um sadõmid. Selgümiste
aigu ummaq üüq jahedaq. Vanakuu ümbre piässi minemä
jahedambas, kohati um ka sis sadõmid. Tuul aol või
tullaq ilmastikun ka määnegi üllätüs.
Pääle noorõkuu või minnäq lämmämbäs, sadõmid või
ollaq rohkõmb. Ilm või ültse jahedambas minnäq. Kuu
viimätsil öil või ütsikin paigun ollaq nõrka halla,
mis ei tiiq kellelegi kurja.
|
|
Reklaamitelehvooniq |
079
91 435
056 492 686 |
|
KA
KOS ÜTEl`
|
"Maq
olõ vana miis`, kolm presidenti ärq nännüq – Pätsi,
Breþnevi ja Meri.
Joba elo surma pääl ja nüüd piät nii surõma."
Audjassaarõ
kygõ vanõmb miis` Narviku Oss (72) kaibas viimädse
bussi käügistvõtmise üle.
Kaika suvõkuul
Kaika
Suvõülikooliq ommaq võrokiilse ilma tähtsämbäq üritüseq.
Kõrra aastan saias kokko ja arotõdas võro keelen ilmaasju
üle, kynõldas tettüst ja plaañest. Suvõülikoolen
kynõldu avitas pää seen paika panda tuud, et kuis, midä ja
mis jaos.
Timahava
peedäs suvõülikuuï seosama nädälivaheq Pikäkannu
koolimajan. Mu meelest tasus nais kolmõs pääväs vilävõtmine
katski jättä ja targutuisi kullõma tullaq.
Jan
Rahman, Võro Seldsi VKKF esimiis
|
|