logo
logo

VASTAKAJA
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHIIQ
KERGÜSI
KIRÄQ
ARHIIV



Trükiq otsisõna ja pressiq ENTER




JUHTKIRI SEON LEHEN PÄHÄMÄÄRMINE

Kagahiiq, timähavvadsõl Kaika suvõülikoolil ja täämbädsel lehel um üt`s nummõr` – 13. Kuiki nummõr` olõ eiq kygõ ilosambat vurhvi, tähistäs tä tuud, et 1989. aastagal alanu suvõülikuul` eläs ja Umma Lehte um ilmunu terveq aasta.

Kaika-laagriq näütäseq, et suvi ja kuul` passise häste kokko. Mindäs ütte ilosalõ Võromaa paika, oldas sääl... Odot – kiä nuuq minejäq ommava? Inämbüste pääga inemiseq, kiä elässe vällänpuul Võromaad, a umma kotust süämest häötänü ei olõq. Ja sys ku nääq kinäl suvõaol Kaika-kuuli tulõva, sääl ommaq, umma kiilt kynõlasõq ja taan mõtlõsõq, tunnus, et hätä olõ-i midägi. Võromaa um alalõ ja vaim kah peris ergäs.

Hoobis tõistmuudu tundvaq inemiseq, kiä elässe kottapääl. Lugõgõ täämbädse lehe edimädse külle luku «Kuul` and küläle elo» ja kujutagõ ette, et olõti tuu oppaja vai koolitiinjä, kiä tiid, et paari aasta peräst pandas näide kuul` kinniq. Taa um säänesama, ku kasvata ja armasta last tiidmisega, et paari aasta peräst tä tapõtas.

Olukõrd um hirmus. Kaika-kooli kõrraldajaq ummaq sakõst tõdõnuq, et külärahvas kaes suvõülikooli tegemiisi innembi aia takast, ku punti tulõ. Umõtõ võinuq! Selle et Kaika-kuul` tõmbas laemba huvi kotusõ pääle, kon oldas – ja tuust või kasu ollaq-tullaq. Uma kooli iist võitlõmisen kimmäle.

Et suvõülikuul` um kygõ olnu koolimaiun, sys näge pall`o inemiisi, ku ilusaq, külä kygõ väärtüslikumbaq kotussõq naaq ommaq. 1989. aastagast om oltu katõtõistkümnen koolimajan. Täämbädse saisuga ommaq noist kinniq pantu kolm kuuli - Kaika, Loosi ja Sulbi. Viitinä kuul` um ühendet Rõugu kooliga. Pikäkannu kooliga ommaq kah häötämise plaaniq.
Ku uma silmä-kõrva-süämega ärq tunnõt tuu kotussõ väe, midä Kaika-koolin kygõ tundaq saat, olt Võromaa välläkuulmise vasta vihatsõmb ku kunagi inne. Uma Lehe ütú aasta om näüdänüq, et austus uma elo ja meele vasta um kimmäle olõman. Um, mille iist saistaq ja võidõldaq.




Navitroll`a: Inemiseq ei piassiq nii pall`o hõelaq olõma

Saaroni Erika: Sahvtikiitmist tulõ vannu käest oppi 

Ruitlasõ Olavi: Kandkõ uma tervise iist hoolt
 



Põimukuu ilm pakk üllätüisi




Bergmanni Karl,
ilmaennustaja

Põimukuu algus piässi tulõma lämmi, kohati um sadõmid. Selgümiste aigu ummaq üüq jahedaq. Vanakuu ümbre piässi minemä jahedambas, kohati um ka sis sadõmid. Tuul aol või tullaq ilmastikun ka määnegi üllätüs.

Pääle noorõkuu või minnäq lämmämbäs, sadõmid või ollaq rohkõmb. Ilm või ültse jahedambas minnäq. Kuu viimätsil öil või ütsikin paigun ollaq nõrka halla, mis ei tiiq kellelegi kurja.  

 

Reklaamitelehvooniq

079 91 435
056 492 686

 

TOIMÕNDUS

KA KOS ÜTEl`


"Maq olõ vana miis`, kolm presidenti ärq nännüq – Pätsi, Breþnevi ja Meri.
Joba elo surma pääl ja nüüd piät nii surõma."

Audjassaarõ kygõ vanõmb miis` Narviku Oss (72) kaibas viimädse bussi käügistvõtmise üle.


Kaika suvõkuul
Kaika Suvõülikooliq ommaq võrokiilse ilma tähtsämbäq üritüseq. Kõrra aastan saias kokko ja arotõdas võro keelen ilmaasju üle, kynõldas tettüst ja plaañest. Suvõülikoolen kynõldu avitas pää seen paika panda tuud, et kuis, midä ja mis jaos.

Timahava peedäs suvõülikuuï seosama nädälivaheq Pikäkannu koolimajan. Mu meelest tasus nais kolmõs pääväs vilävõtmine katski jättä ja targutuisi kullõma tullaq.   

Jan Rahman,
Võro Seldsi VKKF esimiis

SEO KUU 


9. langapäiv Seto Talumuuseumin Verskan

10.-12. XII Kaika suvõülikuul` Pikäkannun

11. kivipäiv Savi talun Hurmi külän

16. tandsopäiv Seto Talomuuseumin Verskan

16. - 18. Võro vaskpillipääväq

16.-19. Ruusmäel Rogosi mõisan kolmas rahvapillilaagri

24. - 25. Papa Kreutzwaldi Murotiatri etendüs «Tontla» Kreutzwaldi Memorialmuuseumin

25. Raadama kooli 100. aastapäävä tähistämine

25. Setomaa suur sibulalaat Lüübnitsan ja lõikuspido Mikidämäel

26. August Teppo Lõõtsa Päiv Võromaa Muuseumin