PÄÄLEHT
VASTAKAJA
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHIIQ
KIRÄQ


 



Latsile!

Mineväkõrdsõ mõistatusõ õigõ vastus om TUULÕPUHAHUS. Loosi tahtmise perrä saa avvuhinna Keerdi Kairit (8) Moostõst.

 

Tossu Tilda pajatusõq

Võtami!

Inne vilälõikamise päälenakkamist kutsuti rajooni kombaineriq nõvvu pidämä. Kynõldi, ku tähtsä tüü om vilälõikus ja manitsõdiq, et üts`ki kõrrõkõnõ põllu pääle ei jäässi. Päävä lõpun võtsõva meheq muidoki sotskohustusõq vasta.

Parteikomitee edimäne sekretär kynõl` sotsvõistlusõst ja tuust, et sotskohustusõq tulõ vasta võtta. Tä küsse meeste käest: «Kas võtami?» Ja meheq hõisassiq vasta: «Võtami!»


Sokimõsu

Kuulsal raadiohelül ja telenäol Pandi Valdol olliq noorõlt kopsuq vigatsõq olnuq. Viil pall`o aastit perän käve tä egä suvi sanatooriumin tervüst praavitaman. Olkugi, et tervüsel olõ-õs inämb hätä midägi!

Pühäjärve sanatooriumin saiõ Pandi Valdo kuulsas tuuga, kuis tä kerge vaivaga sokkõ mõsksõ. Tä pand` mustaq sokiq, niipall`o, ku noid oll`, üts`tõsõ otsa jalga, ja uiju Sõsarsaarini. Saarõ pääl puhas` veidükene aigu ja uiju tagasi. Pandsõ sokiq kuioma, et olõssi jälq puhas sokk` varba otsa tõmmata.  


--------------------------------------------------------------


Kahkva kandi juttõ

Seto kohus

Räpinä Rahumäel olliva kats` setot kohto pääl. Tõõsõ peremehe tsiga oll` käünüq tõõsõ peremehe kesvärõugu pääl. No ja tuu kaivas sys kohtolõ, et trahvi tulõ massa. A kaibaja pini oll` jälleki tuu tsia väega äräq kaknu nigunii. Istiva sääl sys: kohtonik, kirotaja ja kohtoalodsõq. Küstäs tsiaumanikult, et seletägeq, kuis asi oll`. Timä saistas` üles ja ütel` kohtonikulõ: “A saq — nigu kesvärõuk.“ Näüdäs` käega kirotaja pääle: “A saq — nigu tsiga." Näüdäs` hindä pääle: "Ja maq niguq pini. A ku ma sul perse risti-rästi katski kaku, kas om hüä, häh!?” Mõistaq sys kohus.


Olõ-i ull`

Üle jyy Käre küläh elli üts` Ol`oksa. Tuul oll`vähäkese nigu putas man. Kõrd palgati Ol`oksa ütte tallo kodohoitjast, ku sugulastõ manoq üüsest är minti. A syssama üüse oll` mullikas är varastõduq. Pererahvas kaipsiva kohtohe Ol`oksa pääle, et mille es valvaq. Kohtonik küüsse, et kas sa Ol`oksa midägi es kuulõq.
    Oi, mitte midägi es kuulõq.
    A no kas pini haukmist kah es kuulõq?
    Oi, piniq väega murriq.
    No kas sa vällä kaema es lääq sys?
    No ma taha es hinnäst vargidõga kokko anda.

Mõistaq sys kohus.


Kuis hernekoti iist venne usku minti.

Väiko-Viirksu külä ütte otsa kutsutas Venneküläst, selle et sääl lätsiq pall`oq inemiseq 1840-ndil aastil venne usku. Räpinäle oll` tuudaigu ehitet venne kerik ja papp` and` egalõ usuvahetajalõ koti hernit.

Läts` sys Uusna-rahva vana-vanaesä kah üteh sysaraga Räpinäle usko vahetama ja hernekotilõ perrä. A olle keväjene aig ja Sillapää Papioroh juussõ suurvesi üle tii. Vana-vanaesäl olliq saapaq jalah ja tuu sai läbi vii, a sysar olle viisõga tulnuq. Tuu märke, et nakka nüüd hernekoti peräst külmäl aol jalgo likõs tegemä. Läts` tagasi ja jäigi tuu osa hõimust lutõri usku.

Uusna Hilda jutuq pand` kirja Saarõ Evar


Joosõmi tervüses!


Muudu läts` tervüses juuskmine. Liinamiis`, kiä kirätüü pääl oll`, mõtõl``, et proovis õigõq kah.

Lassõgi sys miis` varra hummogu parra sörgiga Kunnamõtsa poolõ, käändse sääl ümbre ja põrot` kodo poolõ tagasi. Tujo oll` väega hää ja kihä kerge. Tii pääl tullivaq vasta tüüleminejäq. Juuskja kuuldsõ, kuis üts` miis` tõõsõlõ ütel`: «Kas näet, üts` om ehapäält tulõkuga ildapääle jäänüq. Piät iks mehel väärt pruut` olõma!»

Mehe tujo läts` õkva alla, selle et tä oll` kõrralik naasõmiis`.

 

Kandkõ uma tervise iist huult

Ruitlasõ Olavi, ilmaparandaja


ruitlane@hot.ee

Hahaa, inemeseq! Üts tõtõstõ hää uudis om aokirändüse päält viimädsel aol mu jaoss kah tulnu. Nimelt kuulutivä Saksamaa tiidlase, et sihitu laisklemine um tarvilik vastamürk egapäävästressile ja et inemisil, kiä innemb vedelese ku juuskva maratoni, või kiä laskva sjoo asõmõl silma luuja, et hummuguti tüüle minnäq, ummaq suurõmba vällävaatõ tõisist inemisist kavvõmb elläq. Hindä tiidmada olõ ma sõs elänü tävveste tervislikult ja arvestadõn sjoda, ku vähä ma innäst üldse päävän liiguda, piässi ma elämä uma naasõst mõnisada aastat vanõmbas. Ta õnnõdu inemine ei harrasta tervislikke eloviise, sõimass täämbägi viil mul näo täus ja läts põlla pääle varaijt kardohkit üles kakma.

Mõtõ läts õkva ummi hääde sõpru Müürsepä Martini, Savi Toomasõ ja Pornokunni pääle. Na ommaq säändse tubliq, säräsilmse ja sportliku, a kavvas. Martinpoiss juu küll eläjä muudu viina kah ja maka roolin (magamine ja juumine pikendase eluika väega tubliste) aga nii aktiivne pallihöörütamine ja siiaq-sinnäq karglemine vii sakslaste arvaten inemise kipõlt niikavvõndalõ, et perän neläkümnendät eloaastat tulõva mäletamis- ja kõnõhäire. No kullelge esiq, kuis Laari Mart pudlatas. Niguq olõssi võllsvutlariga sardell ristepiten kurko kinni jäänuq. Ja mäluga om kah sitaste  - and mõista nigu olessi Timbu-Limbu katekeiste Edgäri pildi ribadess lasknu. A Edgäri hindä mälu om nii hää, et sjoda võrreldäs esiki makilindiga.

Tõnõ tervüst tapva asi om mõtlõmine. Mõtlõmine om tapnu miljoneid inemiisi. Mõtlõmine häötäs tervüst rohkemp ku kolesterool vai tselluliit. Küsü ti käest - mille Kennedy är kuuli? Esiq vasta - mõtõl! Küsü ti käest viil - mis juhtu Olaf Palmega?  Vasta - jälki mõtõl. Mul om üts Sälla Piitre nimeline hää sõber, aokiränik ja tuu kah mõtlõs. Mis sjollest, et persega, egä tälgi vaesekesel häste lähä-i.

Mis siis inemesele üldse järgi jääs? Kost ma tiiä, ma ju ei mõtlõ! Ma proovi nüüd tiidlikümbält uma tervüse iist huult kanda. Ma ei laadiq inämp mobiiltelehvooni kah, kuna mulle tunnus taa väegä väsütäv.

 

Umma Lehte olõ-i rassõ lukõq

Uma Lehe piimäkuu numbren oll` küsitlüs, millest tull` vällä, et olõ-i taad lehte sukugi nii rassõ lukõq, ku arvatas. Esikina vanõmba inemiseq, kinkal rassõmb vahtsõt kiräviisi äräq oppi, kirotasõq, et saavaq Umast Lehest arvu külh.

Saimiq 23 vastust, 69,6 protsenti naist tull` naisi käest. Keskmine vannus oll` vastanuil 59,4 aastakka, kygõ noorõmb oll` 27. ja kygõ vanõmb 81-aastanõ.

Et Uma Leht om põnnõv, nii löüd 73,9 protsenti vastanuist. Keskperädses pidä seod lehte 17,4 protsenti ja igäväs 8,7 protsenti inemiisist.

Kiräviisi pidä rassõs 17,4 protsenti, keskmidses 47,8 ja kerges 26,1 protsenti vastanuist. 8,7 protsenti inemiisist es mõistaq seo küsümise pääle midägi vastata.

Kygõ loetavamb rubriik om Innembi, midä lugõ alati 91,3 protsenti vastanuist. Kygõ vähämb loetas Ruitlasõ juttu, kyik aig lugõ tuud 65,2 protsenti vastanuist.

Kolmõ põnõvambat luku mõista es egäüt`s vällä tuvvaq, a naist, kiä olliq toonuq, sai arvu, et egäl kirutajal ommaq umaq austajaq. Kygõ rohkõmb nimetadiq Saarõ Evari juttõ, luku "Vargaq veiväq maja", Lembit Kurvitsa Põlva järve saamise luku ja Tossu Tilda pajatuisi.

82,6 protsenti vastanuist kirot`, et nailõ miildüs, et Uma Leht tulõ üten maakunnalehega, a 69,6 protsenti kinnüt`, et olõssi nõun Umma Lehte ka erälde tel`mä, ku seo leht` inämb üten maakunnalehega tullaq ei saassi.