PÄÄLEHT
VASTAKAJA
ELO
KAGAHIIQ
KERGÜSI
KIRÄQ


 




Navitroll`a: Inemiseq ei piassiq nii pall`o hõelaq olõma


NAVITROLLA - sündü Võromaal, kasvi Võromaal, kunsti tege planeet Maal, suvõl puhkas maal. Saat 10. augustil 31-aastadsõs. Kunas tundsõt, et olt ilmakuulus?

Küsümise edimene puul om õigõ, a tõnõ mitte. Ma ei olõq hinnäst ilmakuulsana tundnu ja ma ei olõq taad joht. Olõ pall`o kynõlnu, et muq suuv` om ollaq Eesti edimene ilmakuulus kunstnik. Võimalik, et kiäki om sündmuisi käügist ette kalpsanu ja näge minnu joba kuulsana. Ma olõssi vast kuulus joba hummõn`, ku mul olõssi sääne meeskond nigu Britney Spearsil.

Miä ommava kuulsasolõmise hääq ja hädäq?

Nigu ma ütli, tunnõ ma hinnäst tuudvõrd kuulsana, et hääd ja häti õks tegünes. Vaihõpääl juhtus, et poodin saa hinnast alla ja politsei ei tiiqki trahvi. Siis mõtlõ – sooh, kas olõ nii tuntu, et... Ei tiiäq, arva, et olõ lihtsalt nii illos, et mullõ tuldas vasta.

Ku pall`o Võromaalõ jõvvat?

Suvõl olõ Võromaal pia ega päiv, hing` ikk kodumaad takan. Talvõl käü vähämp, a õks käü.

Kas su (kunsti)elo käü rohkõmp netin vai reaalsusõn?

Tüütä küländ pall`o neti kaudu, ynnõ taa om üts` võimalikõst tüüvahendiist, miä hoit aigu kokko ja om ültse mukav. A kunstnik ei saaq ilmangi ollaq ynnõq netiinemine, selle et publik taht ummi kangõlaisi nätäq ja kumpi. Taast ka näitüseq, trehvämiseq jm.

Mille sõimasõq mynõq su kunsti kitšis – kas ynnõ kadõdusõst?

Taad tetäs ull`usõst ja pääliskaudsusõst. Mu kunst kasutas kohati kitši võttit ja mäng` naidõga, a egaq taa tuuperäst viil kitš ei olõq. Ma ei olõq kuulnuq, et kyik, miäl rattaq all, tuuperäst viil autuq olõssiq.

Mu jaoss oll` avastus ja umal aol suur šokk, ku aru sai, et ulliq võivaq ollaq ka väega lugupeetü ja tuntu inemiseq. A taa om inimlik ja ma anna andis näile näide viaq, selle et kyik ei saaqki mõistmiseni küündüdä.

Naviga om seotu pall`o tuntu inemiisi (Padari Ivari, Jüvä Sullõv, Kasaku Enn jt). Kas taa om määnegi fenomen? Eks tulkõ kotta pääle ja tuntkõ taad tõmmõt... A ärke tekke ütte kotust tõsõst niisama parõmbas. Ommaq oluq, kokkujuhtumiseq jne. Ku määnegi kotus sutas tetäq tuntu inemiisi, siis taa loogika perrä ei saaq ma aru, mille Navilt innembi midägi es tulõq. Ku teemat edesi arõnda, sys piässi olõman olõma ka kotussõq, miä soodustasõq ull`e tegünemist... Elu olõ-i ruubikukuubik, et võtat pulgõs vallalõ ja muguq panõt kokko nii, kuis tahat. Elo om keerulidsõmb.

Kas ja mis tingimuisil võinuq Võro(maa) ollaq su olõmise kotus, tegelik kunstikeskus?

Olõ ammuq tahtnu kolida tagasi maalõ ja kindlalõ taa kunagi ka sünnüs. Ei miildü mullõ naaq igäväq liinaq.

Üteldäs, et su pildiq ommaq sõbralikuq, lämmide tuunõga. Mille?

Ilm om kurjusõst ja üts`kyiksusõst tuudvõrd läbi imbunu, et ku tulõ kiäki, kiä näütäs tõist tiid, sys tundus tä parõmb, süämlik... Inemiseq ei piassiq nii pall`o hõelaq olõma – sys es tundunuq ka muq pildiq inämb väega erilidseq.

Miä lätvä kygõ parembalõ kaubas: kas su maaliq, post`kaardiq vai miäki muu?

Om ütlemine, et kyik miä om hää, tuu müü. Kyik miä müü, et pruugiq alati hää ollaq. Mu asjoga om niisamatõ ja et naaq ommaq väega hääq, sis ostõtas naid kyiki ütevõrra häste. Ma saa inemiisist aru kah: misjaoss osta halva, ku saat ka hüvvä.

Ku rikas inemine olt?

Rikkamb ku Bill Geits ja Brunei sultan kokku. Mille? Mõtõlgõ!

Miä om suq meelest võro vaim, om taad ültse olõman?

Võro vaim om säänesama ku ega tõnõgi vaim – taad saa eiq käega kumpi. Taad saa vällä kutsu, a tuust ei pruugiq api saiaq. Esiq tulõ kah tüüd tetäq, et as`aq edenenüq. Vaimukumardajilõ soovitus: vähämb kumardamiisi ja rohkõmp tegusid. Ja kiä kahtlõs võru vaimu olõmanolõmisen, tuul pää mahaq!

Küsse Allasõ Tiia  




Nüütegi kuulõt maal kõnõlõmist, et inämp ei tiiä, mis edesi saasõ

Tõõnekõrd saa-ai olla arvamada




Kalla Urmas, filosoofiaopja


Põrõla om särne ajajärk, et mukui arva, kiäki ei keelä, kui su arvamine avalikku kõrda ei riku. Ja mõnõ iks lövvät, kes sinoga üttemuudo arvas.

Lövvät kasvai internetist. Toda julgõmbalõ saat oma arvamist kuulutada. Ma esi kuulõ  koton aig-aolt, midä maapidäjä arvasõ; liinan jälle kuulõ, midä majandusinemise maapidämisest arvasõ. Liinainemise tunva parembide teadust, maainemise maapidämist. Maa om inemist seeni toitnu; nüüt tulõ maaharimine

vahtsõtmuudo ümbre säädä. Kui vannamuudo edesi ei lasta, sõs naatas vasta, nigu naati mõisaaol, vai paetas maalt minemä. Koolitadu miis või jo opata küll toda, kuimuudo peät elämä, et maakotussõ püsümä jäässivä. Aga tuu ümbreoppamine tähendäs õkva nigu inemise ümbretegemist. Ümbretettü inemine

om joba tõõne inemine... Ma ei saa kah kuigimuudo ütest mõttõst vallalõ. Ma  mõtlõ, et kuimuudo tuu elo nüüt olõssi, kui vanastõ olõssi maarahvas kullõlnu kõkkõ, mis opõtadu saksa kässivä. Olõssiva õnnõ palgide higin mõisamajandust edendänü ja härräsit kummardanu  ja uutnu, et elo lätt iks edespidi parembast vai sõs andas tasatsidele taivan taso, nigu kantslist lubatu. Ma usu, et nüütsel aol mõistetas niisama häste ärä seletädä,

milleperäst me riik taht maaello nii- ja niisärtsest säädä. Aga härrä pidivä arvõstama, et kossõgi om särne piir, kost edesi jätt rahvas adra saisma ja haard saiba ja vigla perrä, tollõ et inämp ei mõista edesi ellä. Kas tuu piir om kah õnnõ arvamus? Om jo nii, et nüütegi kuulõt maal kõnõlõmist, et inämp ei tiiä, ei mõista, mis edesi saasõ. Ei mõista endistviisi edesi ellä. Õigus jah; kes om koolitadu, tuu tiid, kuimuudo Euroopa kipõstõ om edesi lännü ja meidõgi hindäle perrä hõikas. Me peäme muutuma, opma vahtsõtmuudo

elämä ja ja majandama. Aga kostõgimaalt om muutus nii suur, et et inemine ei olõ nõun. Tollõ, et ta taht jäiä tollõst inemisest, kes ta om. Ta ei arva, et ta taht. Ta õkva tahtõgi. Ja siit nüüt lättõgi piir.

                                                ***

Ega arvamise jaost om oma aig ja kotus. Arvata om aigo sõs, kui lehte loet vai televiisorit kaet. Ei olõ sõs, kui kurgi oma aiamaa pääl katmada ja rääse tulõ sälgä. Tõõnekõrd saa-ai olla arvamada: sõs, kui tunnõt, et mõni asi sinno putus. Om viil avalik arvamus. Tuu om nigu loodusjõud. Ta või ollaki loodusõst peri. Kae vai põllumehi. Pallo näil aigo om tüü kõrvalt valitsusõ vai  Riigikogo arotamisi kullõlda... Tüü taht tegemist. Ja kui satass pääle märnegi vastnõ mass vai euronõudmine, sõs naatas mässama kõrraga. Mõni partei pakk tollõst kõrrast tukõ kah, tege mõttõtüü põllumehe iist ärä, sõs mindäs julgõlõ treikmä vai miilt avaldama. Tuu tulõgi vällä nigu loodusjõu rakõndus. Nigu vesi juhitas veskiratta pääle: veskimiis saasõ kasu, aga vesi?

Viil küsütäs vahepääl, et kas arvamus om õigustadu. No kui ommõgi, sõs tuu õigustus tulõ iks takastperrä. Märnegi arvamus kääse alati iinpuul. Muudo olõ-õi midägi õigustada. Ja inemine om joba niimodu luudu, et ta tüküss oma arvamust õigustama.