PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHIIQ
KIRÄQ


 




Tossu Tilda pajatusõq

Lihanormi täütmine

Pääle sõta oll` üts` Krabi miis` suurõn hädän lihanormi täütmisega. Kost võtat, ku ei olõq! A vallavalitsus nõudsõ ja ähvärd` kohtuga.

Läts` sys Krabi miis` naasõga vallamajja. Vallavalitsusõ ussõ takan kammand` miis` naasõ käpile ja köütse tälle pikä kabla kaala ümbre. Niimuudu naanõ nelä jala pääl ja nööriga perän marssõ miis` ussõst sisse ja hõigas`: «Ma tõi lihanormi ärq!»

Vallaammõtnik ai silmäq peräni ja küsse naasõ pääle näüdäten: «Kiä taa sääne om?» «Taa om Mitsuurini kits!» kostsõ talomiis`.

 
Muusigauudisõq

Kats` Võru naist-kultuuritüütäjat arotiq perämädse ao uudissit. Lehen, pildikastin ja raadion anti teedäq, et Läti sümfooniaorkestri juhis valiti Olari Elts. «Ei tiiäq, mille timä?» küsse üts` naanõ. «A täl om priinime lõpun s-täht,» tiidse tõõnõ põhjust. 

____________________________


Ma olõ eskina rüä veereh!

Lammassaare (kinä mõtsatukk Põlva-Võro tii pääl, ku tullaq Väimelä puult) veeren elli Villa Juulus. Tä sellet`: «Oll` rüäpandmise aig. Ma astsõ põllu viirt pite, ku mõtsast karas vällä politrukk`, haardsõ tuki ni kärät` mullõ: «Rukki veereh, rukki veereh!» Mul läts` süä täüs, et mis sa, kurrat`, ämmärdäd, ma olõ eskina rüä veereh!»

Lauga Kalju  




Kas Põlvahe om tulõtõrjõ havvaplatsi vaja?

Kotusõst, kohe pritsimehhi olõ eiq joht matõtu

Rootammõ Rein


Põlva vanõmbaq inemiseq tiidvä, kos Põlva surnuaia pääl om tulõtõrjõplat`s. Tuu om peris jutlusõplatsi kõrval. Sinnäq om matõtu mitmit inemiisi, a mitte üttegi tuletõrjujat. Tuu kivi, mis tulõtõrjõplatsi kunagi märkse ja mille pääl oll` kiri Põlva Vabatahtlik Tuletõrje Ühing, om säält kaonu. Tükk` aigu oll` tuu kommunaali moro pääl. Tuu aluskivi om põraq viil alalõ ja sais Põlvamaa Päästeteenistüse moro pääl ja tollõ pääle om pantu üt`s vana käsiprit`s.

Põlvamaa vabatahtligu tulõtõrjõ algust või lukõq vast 14. veebruarist 1911, ku asutõdiq Peri Tulõtõrjõ Selt`s. Pääle tuu asutõdiq Koiola ja Kiuma seldsiq ja 1939. aastal ühendediq naaq kyik ütes Põlva valla tulõtõrjõühingus. Niguq või lukõq «Eesti tuletõrje leksikonist» oll` esimiis` Toropi Samuel, sekretär Saarma Paul ja laekur Palo Alfred. Arvada või, et tuu aig tettigi tulõtõrjõplat`s vanno pritsimeeste matmises ja panti kivi kah.

A edimäne, kiä sinnäq platsi pääle matõtus sai, oll` major Aia Johannes. Tä sai vainlasõ kuulist ynnõdult hukka, ku lät`s mitmõ Põlva umakaitsõ mehega haarangulõ Vinne väest mahajäänüq soldatiid kinniq võtma. Tuu oll` 10. augustil 1941 Mamastõ külän Põlva puul Mõtsanuka maijo. Kuna oll` sya-aig, fron`t saisõ Imäjõe veeren, puul` Eestit oll` viil vindläisi käen, sys es nakata tedä Tartohe viimä, kos tä elli, egaq ka Pärnu-Jaagupihe, kon tä veli ja muuq sugulasõq elliq, tuuperäst matõtigi tä Põlvahe. Arvata või, et tedä matõti suurõ auga, selle et tä oll` Eesti sõjaväe major ja edimäne, kiä Põlva lähküdsen hukka sai.

Pääle sõta tetti tä havvakääbäs maatasa, niguq tõsõki saksa sõduride kääpäq, kiä sya aigu Põlva lähkül hukka saivaq ja Põlva surnuaia pääle matõti. (Provva Vilma Mõts ütel`, et nuuq matõti tulõtõrjõplatsist Rosma poolõ, Tammõ-tohtri matmisplatsist sissepoolõ ehk jõe poolõ tõistõ vai kolmandahe ritta).

Priki surm oll` suur lüük` Põlva rahvalõ

Tükk` aigu saisõ tulõtõrjõplat`s putmadaq, ynnõ rahvas tiidse, et sinnäq om Aia matõtu. Vahepääl ilmuq sinnäq lilliq. 1959. aastal matõti sinnäq platsi pääle Pihla Vassili, kiä oll` Taivaskuan raamatupidäjä, ütsik poiss`miis`. Pääle tuu matõti Riisi Arseni (1963).

Ja sys tull` pauk. Koskil Karjalan karujahil ollõn sai ynnõtult hukka Põlva rajooni täütevkomitee esimiis` Priki Ilmar. Tä oll` peri Villändimaalt, oll` suurõ talo poig ja niguq provva Priki Laine ütel`, pidänü vahepääl hinnäst varjama kah. Pääle EPA lõpõtamist tüüt` tä koskil kolhoosin agronoomina ja sai täitevkomitee esimehes. Timä surm noorõ täüsjõun mehenä oll` suur lüük` Põlva rahvalõ. Tuukõrdnõ täitevkomitee asõesimiis` Häelme Johannes otsust`, arvata või, ütsindä, et Prikk tulõ matta tulõtõrjõplatsi pääle. Kotus om hää, plat`s piä tühi, pritsimehhi sinnäq mitukümmend aastat matõtu es olõq, misjaos tulõtõrjõlõ taad platsi vaja om? A surnuaiavaht`, kiä oll` provva Vilma miis` Metsa Ants, nõstsõ häält – sinnäq om matõtu Aia, Eesti syaväe major, sinnäq kõrvalõ kommunisti matta ei tohiq. Tuli ja vesi kokko ei kõlbaq! Ja kohe Aia täpselt matõtu om, toda tä kätte es näütägi. A tuu olõssi vast skandaal` olnuq, ku Aia kondiq olõssiq vällä tulnuq. Sys minti Tigasõ Juuli mano, et kos tuu fassist matõtu om. Juulikõnõ muidoki peläs` ammõtimehhi ja näüdäs` täpselt kätte, kos. Tuu pääle matõti Prikk Aia kõrvalõ ja abikaasa Priki Lainele es üteldä midägi… Tuu oll` 1979. aastal. Pääle tuu viidi tulõtõrjõ kivi minemä ja Prikile panti vahtsõnõ kivi.

Paari aasta peräst sai ynnõdult hukka tõnõ tähtsä miis` Põlvan – Põlva kolhoosi esimiis` Ütsi Johannes, kiä matõti kah sinnäq platsi pääle Aiast tõsõlõ poolõ. Tulõtõrjõ kivi asõmõlõ panti Ütsi kivi. Nii ei olõq tollõst tulõtõrjõplatsist inämp midägi alalõ jäänüki.

Viimädse 10 aasta seen om hukka saanuq 80 pritsimiist

Tinavaasta sai 60 aastat Aia Johannese surmast, mis pääle Põlva kerikon tedä mälestediq. Timä sugulaisil om plaan` tä matmiskotus är märki, misjaos sai kynõldus mitmõ inemisega tä matmiskotusõ üle. Provva Metsa Vilma ja provva Kurvitsa Adeele ütlüisi perrä om Aia matõtu tiiraa pääle Priki ja Ütsi havvaplatsõ vaihõl.

A kas om Põlvahe tulõtõrjõ havvaplatsi vaja? Mitmõl surnuaial, näütüses Tal`nan Rahumäe surnuaia pääl om uma tuletõrjõplat`s. A Talliin om pall`o suurõmp liin ku Põlva ja sääl om pritsimehhi hukka kah saanuq. Viimädse 10 aasta seen om tulõkahjo kistutamisel hukka saanuq kokko 80 pritsimiist. Inämbält jaolt ommaq naaq matõtuq uma perekonna platsi pääle, a om kah tulõtõrjõplatsõ pääle matõtuisi.

Ma arva, et tulõtõrjõ matmisplat`s, miä nüüd võissi ollaq ültse inemisi ja varanduisi pästmisel hukka saanuq inemiste matmisplats`, võissi Põlvan kah iks ollaq. Tuu nõst austust noidõ ammõtimeeste ohtligu ja tarviligu tüü vasta ja avitas inemisil noorõst pääst arvo saiaq, et ynnõtuisi iist tulõ hinnäst ja tõisi hoita ni kaitsa. 

 


Avvuhind läts` kümnehe

Mõttusõ Einar tiiä es inne kohalõtulõkit, et Kaika suvõülikoolin saa nii põnnõv ollaq.
Nursi kandi põllumiis` Mõttusõ Einar, kiä ütel` hindä põlidsõs võrokõsõs, võitsõ Uma Lehe küsitlüsele vastatõn priipääsme Kaika suvõülikuuli Pikäkannun ja oll` kyik kolm päivä kohal kah.

Kuis suvõülikuul` oll`?

Supõr! Kygõ suurõmb elamus oll` muiduki Kaplinski. Raudsõlt. Tä om mu lemmikkiränik, võit üteldä.

Lõkõriq olliq tävveste vahtsõnõ syna. Olõssi olnuq laulõ synaq pään ja veidükese ette valmistõt kah, sis olõssi tahtnu esikina üten tandsi.


Järgmine aastak tulõ kindlahe vahtsõst suvõülikuuli, võta sõbraq kah üten.

UL
Harju Ülle pilt

 

 
Ruitlane om retsidivist

Ruitlasõ Olavi, retsidivist



ruitlane@hot.ee


Nüüd om asi sitastõ. Inämp ma presidendis kandidiiri ei saaq. Selle, et ma tulli paar päivä tagasi vangimajast, kohe ma sattõ tuuperäst, et ma suud kinniq es piäq ja kyik vällä ütli nii, niguq om. Ilvese Aapo sattõ kah ja sammamuudu ynnõ tuuperäst, et tä om kah ausa ja otsõkohene mii`s. Ja Kudu Kalev kah panti kinniq, selle et tel olï neläkümnes juubel ja tä istsõ uma kodotrepi pääl ja võlssõ, et tä viina võtnu ei olõq.

Politseimassin tull` niguq taivast, kat`s uskmaldaq imelikku ja närvilist miist ronisiq vällä ni pandsõq rüü`kmä, et ma avaligun kotussõn viina juu. Ma küsse sys tuupääle, et kuis ma avaligun kotussõn juvvaq saa, ku mul putel` käen om ja kor`k pääl. A sääne arutelu oll` nailõ liiga keeruline ja nääq saivaq väega kurjas ja küsseq, et kas ma auto pääleq ja edesi kainerile minnäq ei tahassi ni naksiva õkvalt kässi väänäma huulmadaq tuust, et ma ütli, et ei tahaq. Ja ku ma sys ummakõrda küsse, et kas ti persele ei tahaq minnäq ja ku Ilvese Aapo kah kurvalt teat` plondilõ politseinigulõ, et sul om nii väikene noku, et peris hallõ om sust, lätsiva nä peris lausmarru. A tuu väikse tilliga politseimii`s lät`s murõligus ja küsse Ilvese käest, et kost tuu sjood nokuvärki tiid. Sys Aapo ütel`, et su naanõ eeläq esiq kynõl`, mille pääle visa`s mundrimii`s suust verist vattu vällä nii et jälle. Pantigi meid auto pääle ja Kudu, ynnõdu, kah, kiä ilmsüüldä oll`. A Jeesusõ Kristusõ põhal om nätäq, et süütügeseq saavaq kygõpäält pessä.

Vangimajan oll` illos. Mi ollimi kolmõgeiste, sys oll` viil üt`s mii`s, kiä umast kotost unõ päält oll` arreteerit ja viil üt`s halv ja ikäv üürivõlglanõ, kes synna kah suust vällä es saaq. Kuna meid nigunii arreteerit oll`, pidimi a`salõ yks põhjusõ kah andma ja nii saivaq miiq kat`s sinidsõkuuõlist sõpra hindä kottalõ nika hummuguni egäsugutsid hirmsid asju teedäq.

Kohtun oll` kah hää. Kahjus es olõq näil ette näüdädä valitsusõ määrüsega loetellu, miä liigitänüq mynõq synaq ebatsensuursis ja mynõq mitte. Ja perseq näütüses om mu meelest tävveste olõman kotus ja auväärne ihodetail pääleki. Hallõ, et mitu aastat tuu pääl koolipingin istnu politseiniguq tuust aru ei saaq. Ja trahvi tetti kah mullõ niipall`o, et naar tulõ pääleq – 50 pääväpalka ehk 2600 krooni. A muq tüüarmastusõ man ei saaq ma elo lõpuni niipall`o tüütet päivi kokko. Nii et asi tege nall`a – vär`k om joba ette korstnalõ kirotõt.

Miä om jutu moraal? Politseivägivald ja nührümiilsus om tõtõstõ üle pää kasunu. Kuis ma sys avaligun kotussõn alkoholijoobõn inimväärikust solvata sai, ku ma es tuigõrda, es lärmä ja es lahuq midägi. Tulõ tõmmada jämme piir` politseiväärikuse ja inimväärikuse vahepääle, selle et njooq ommaq tävveste eri a`saq niguq tsiga ja kägo.