Või um taivaesä timahavva suvõkõist andnu, lämmind
ja kuiva pidä
vilävõtmiseni vällä. Täämbädse lehe vilä- ja
leeväjutt tege ryymsas -
maameheq kynõlasõq,
et timahavva om Võromaal ja Setomaal kasunu hää rügä.
Egal puul tuu nii
ei ollõv, Jõgeva ja Rakvere kandin panniq juulikuu
tormiq
rüä maaha ja säält
inämb õigõt kvaliteeti ei saaq.
Uma
leevä küdsämine um perämädse kümne aasta joosul
pernaisi käest tüüstüisi
kätte lännüq.
Nii asi edenes - Restu Põllu osaühingu põhiline käiveq
tulõgi
viimädsel aol
joba leeväst ja kaljast, midä müvväs rahvalõ umal käel.
Maainemisel
um vahtsõl Eesti aol väega hallus teedäq tuud, et
leevä- ja
saiajahhu tuvvas
sakõst vällämaalt, kost saias odavalt ja päältnätäq
parõmbat kraami.
Maalähkül inemisel um umbõ rassõ arvu saia, mille piät
saia
silmnägu lubivalgõ
olõma. Ütleseq viil, et miiq uma nisujahust küdsäden
vaos
sai lakja... Ei
noh, häti iks lövvät, ku mugavusõ ja perädü
kasumiga olt ärq
harinu.
Muiduki
um sjoo ilma üleüldine hädä tuun, et kyik piät päält
väega illos ja
ersats olõma,
kaubandusligu vällänägemisega. Selle ummaq ka saiaküdsäjäq
hädän. Inemise
maitsõtaju lätt järjest inämb haraka muudu: midä
rohkõmb
läük`, toda
parembalõ lätt. A üts`kõrd piässi lagi vasta tulõma.
Tiiä eiq,
miä sys saa. Vast
nakatas rohkõmp mõtlõma, et pümmen kõtun ei olõq
oluline
söögikraami värm,
a tuu, midä taa sisaldas. Mahepõllumajandus taad
tsihti
ajagi.
|