Noorõmb põlv saa olõma eluga kimbun nigu kits Võru Suu pääl


Inne tõkkõpuu nõsõmist

VISSELI AGU, mõttõkogoja aadressi pääl 
http://www.hot.ee/sajandiparandus

Kynõldas ütte luku, mis ollõv juhtunu umbõs 30 vai rohkõmb aastit tagasi Võrol Suu pääl. Üts` mutikõnõ jõudnu, kits kabla otsan, raudtii viirde ku tõkkõpuu nyna iin alla lasti. Pikk` kaubarong nakanu tulõma. Tõsõs jäänüq tõkkõpuu takka saisma nuur tsiklimiis Jawa ja pikki valgide hiuusidega. Timä takan tulnuq hopõn` vankri ja mehega, sys illus Tsiguli autu. Rohkõmb ei olõq siin tähtsä. Kaubarongi minek` om teedäq: pikk` ja ikäv. Hobõsõl olõ ei arru pään, tuu ollõv kõrras haarnuq mokkõga tsiklimehe pikki valgit hiuussit. Või ollaq pidäsi noid hainatuustis. Tsiklimehe aru kotsilõ või arvada nii vai naa, igatahes rehäsnü poiss` hobõsõlõ vasta pääd. Hopõn` teedäki hobõsõ aruga – hiitünü ja ajanu vankrit huuga tagasi, vankri tagaotsaga vasta Tsigulit, autul edetuli purus. Tsigulimiis` tulnuq sys vällä ja nakanu hobõsõmehega õiõndama, tsiklimiist nakati ka süüdistämä, võiollaq pesti hobõst. Või ollaq olli sääl viil kellegi sõbraq lähkün ja ütlemine ollõv lännüq õks kõvas. Pall`u rahvast kogunõsi ümbretsyyri kaema. Sõimõldi seeniq ku rong` kyik müüdä läts` ja tõkkõpuu üles nõstõti. Sys tulnuq viil kygõ suurõmb pahandus. Vai nali – kelle jaos kuis paistus. Ku rahavs takanpuul sõimlõma nakas`, lännüq mutikõnõ ka sinnäq uudistama. Timä ollõv köütnü kitsõ lõa otsa tõkkõpuu külge ja lännüq sinnäq sõimlõjilõ lähembäle. A ku rong` är läts` ja tõkkõpuu üles nõstõti, jäänüq kits lõiga piten tõkkõpuu otsa rippa. Hingämine pitsüsi kinniq ja inne ku toda kyikõ tähele panti ja kits maha saadi, ollõv vaesõl eläjäl hing` vällä lännüq.

Vot määne lugu – paar` minutit kullu ja poiss` sai pahanus, hopõn` hiitünüs, autul tuli katski, kits puudus, mutil ikk vallalõ ja kes tiid – vast lätt taa joru viil edesi...

Ma ei tiiäq, kas taa om vällämõtõld lugu vai oll`gi niimuudu. A tõnõ säänesama jutt om külh elust võet. Taa lugu umbõs katõsaa aasta kotsilõ Euroopa aoluun ja tan saavaq keskiälidseq ja noorõmbaq inemiseq esiq viil osalidsis ollaq.

Seo jutu algus om aoluuraamatin kirän. 150-200 aastat tagasi tegüsiq Euromeerikan rikkaq inemiseq, kiäq tarviti proletariaati ja sys nä leiq sändse proletariaadi. Proletariaadi luumine sündü mõtlõmadaq ja ülepää-kaala, ilma tasakaalu säädmädäq. Proletariaadilõ es andaq nii pall`u vaimusissu ku inemisel vaia ja tuuperäst sai proletariaat ull` ja kiuslik. Karl Marx nägi toda, nakas` rikast rahvast parastama ja proletariaati takan tsuskma. Niimuudu jagõldõn, vahel kõvva, vahel tasõmb, jõudsõ 20. aastasada. Sys arvssiq valitsõjaq, et rahvas jääs mõistlikumas ja patriootilidses ku sõta saa pitäq ja sõda kõrraldõdiq. A vällä tull` hullõmb – sya lõpp käändse Venemaal proletariaadi diktatuuri sündümises, kipõn` ildaba teiväq marurahvuslasõq Saksamaal tõsõ diktatuuri. Nii oll` kats` kõvva kivvi olõman ja jälki tull` sõda.

Kats` sõta mõiuq väega häste tehnoloogialõ, I ilmasõda sünnüt` vabrikin konveieritüü, lennukiq, raadioaparaadiq. II ilmasõda sünnüt raketiq, tuumaenergeetika ja arvutustehnika. Niisama saivaq arstiq väega hää kirurgipraktika. USA armee leiut` NLiiduga külmä sõta mängen interneti ja andsõ tollõ peräst umilõ ärimehile. Ku naid sõtu es olnuq, sõs mi elänü parla nigu 1930. aastal eleti.

A parla nõsõs tõkkõpuu tan tasakaalulda maailman. Hiinlasõq saavaq inimõigusõq ja ruttasõq Euromeerikalõ, niisama moslemiq ja aafriklasõq. Ja nafta saa tuus aos otsa, mõtsaq saavaq otsa, Eestimaal kasus vilä asõmõl võsu. Maailman ei olõq piire, ynnõ energia vai energia puudujääk`. 200 aastat tagasi es pandaq tähele tasakaalu pidämise tarvidust ja peräst ka ei olõq toda tõsitsõlt proovitu.

Eesti rahval ei olõq seo jutuga asja olnuq. Eestläseq ommaq kyik taa aig uma rahva esiolõmise peräst murõtsõnuq. Eestläseq nakkasõq muid maailma asju tähele pandma sys, ku tõkkõpuu nakkas nõsõma.

Mii noorõmb põlv` saa olõma taq eluga kimbun nigu kits Võru Suu pääl, ku tõkkõpuu nõsõsi. Ja parlanõ põlv` vahis nigu tuu vanamutt`, kiä uma kitsõ ärq lasksõ puvvaq.

Vinne autoküteq om selle nii popp, et hind om otav. Piiri takan toodõtu 92 oktaaniarvuga bents mass Eestin 8-9 kruuni, Vinnemaalt saa tuu kätte veidüq inämb ku viie krooniga. Siinseq inemiseq ommaq kitnü ka Vinne bendsu kvaliteeti, kukki viimädsel aol om kuuldaq, et mynõq väegaq ahnõq küttemüüjäq ostvaq Vinnemaalt 76 oktaaniarvuga bentsu ja mööväq tuud Eestin 92 pähäq.

Kagu Tolliinspektuuri juhataja Männiste Johannes ütel`, et Vinnemaalt kauba tuumise ja Eestin maaha müümisega tegeles terveq tüüstüsharu. NäütüsesMatsuri külän saavaq piiri takast tulnuq küttetootjaq kokko ummi «kolleegega», kellele andas küteq üle ja tuutjaq võivaq ummi massinidega, millel ommaq suurõq paagiq, jälq Vinnemaalõ bendsu perrä sõita.

Sääne sama lugu om suitsõ, alkoholi ja rohtõga. Noid tuvvas Vinnemaalt nii hindä ku müügi jaos. Räpinä inemiseq tiidvä liinan mitund kimmäst kotust, kost või Vinnemaalt tuudu Priima suitsu nellä-viie krooni iist saiaq. Poodin tulõs sama suidsu iist massa üle kümne krooni. 



Aastatuhandaga ei olõ harilikul inemisel

midägi tetäq

(Kaeq UL nr 5 lk 2 ja UL nr 6 lk 2)

NEEDO VILLU, mõtlõja


Kasagu Enn om kavval` miis`, a Pulga Jaan om viil kavalamb. Jaan lugõ üles pall`o maailma sündmüisi ja tärminit, midä võissiq miq aoarvamise alostusõs võtta. Kygõ tähtsämbä jätt agaq vällä ütlemädäq. Tuu takan om nigunii myni kavalus vai krutski. Mille ei võissi lugõmist alostada vanast Kalevist, kelle poig võidõl` raudmiihiga. Säält saa selget arosaamist, et vana Kalev võidsõ sündüdä 1000 aastat peräst miq nulli. Võisiki sis kutsuq juuskvat aastat katõtuhandõ edimädses. Jaan om nimekiräst vällä jättänü ka paavst Aleksander Borgia täku, kelle tuu «ilm-essümätü» pühits` kardinalis (veidüq inne vai peräst 1500. a). Egaq Aleksandri-muudu miis` es eläq ilma histoorikuta, kes muidogi pandsõ nii tähtsäq as`aq kyik kirja. Säält võisiq vaest kygõ täpsembä aoarvamise nulli löüdä.

Maq jätä nüüd Ennu ja Jaani rahulõ ja kuuluda, mis ma esiq nuist asjust arva. 2000. aasta om nimi. Nimi ei mõõdaq midägi. Aastaq ommaq alostusõ ja lõpulda nimetüste rida. Kümnendrehkendämise süsteem, mis muidogi om paremb kyigist seonimaani leütüist, võtt tuu ria taadõ ynnõ sis, kuq koskile pistetäs «0», mis andki aastilõ nimeq. Arvulisi aastanimmiga rida luu rehkendämise võimalusõ ja and tuuga as`alõ sisu (mõõdu). Tuud rehkendüst märgitas x2-x1. Näütüses. Edimäne Eesti Vabariik kestse 1940 a-1918 a=22 aastat ehk Kalevi aoarvamise perrä 940a-918a=22 aastat. Kuq vaarao kuuli aastal 3000. e.m.a, siss 2000-(-3000)=5000. 5000 aastat om tä joba pürämiidin vai mynõn muuseumin olnuq. Muq igä om 2001-1919= 82 aastat. Nulli ei paistuq kohki. Esiki kotus ei muudaq sissu (Kalevi näüdeq). Miq null` omgi juhtunu paika, millest miq midägi ei tiiäq.

Võro liinavalitsus kõrrald aastatuhandõ (2001) vastavõtus kistumaldaq torõda tulõvärgi. Tuu valitsus võisiq 30 km tõsõlõpoolõ Tartut lüvväq tiiperve nuia, mille pääle kirotada suur null`. Sis võisiq Võrolõ Kreutzwaldi samba kõrvalõ pistü aijaq uhkõ 100 km steeli. Kyik om jo õigõ – 70km+30km=100 km.

Kuq nimest nakkami määnestki tähendüst (vai myytu) ots`ma, sis võisiq herrä Kasakut pitäq valla käskjalas vai syamehes. Ma arva, et tä ei olõq kumbagi. Vai ku 2000. aasta ei kõlba tõisi katõtuhandõlisiga ütte, sis või-ollaq ka hr Kasak ei kõlba tõisi Kasakitega ütte klanni.

Aastatuhat om nii suur` arv, et tuuga ei olõq harilikul inemisel midägi tetäq. Nigu näites valgusaastagagiq. Vahtsõ(-nimega)aasta vastavõtmise kombõq ommaq meil olõmah, tuhandõvahetusõ kombit ei saakiq tekküdä. Aga näh, rehkendämise massinaq olliq tuhandõvahetusõst nimen (2000 )õigõ heitünüq ja hindälgi läts` nigu hinge. Tuu oll`egi kyik. Muud tähtsust ei midägi. 2001.-l es olõq tuudki.

Viil millenniumist. Ladina keelen tähendäs mille tuhandõt, millennium om nimesyna tollõst. Võisiq vast tõlki tuhatkond. Tuuga ei saaq jo myyta.

Kronoloogõl om siski vaja aastidõ «mõõdulinti». Tuu kotusõ päält olõ ma herrä Ennuga peri. Säänest «mõõdulinti» om vaja ainult noilõ, nii niguq astronoomõl oma vaja teedäq Siiriusõ kaugust Põhjanaglast. Herrä Enn ja Jaan, pallõsi andis.



JUHTKIRI

Eurovisiooni lauluvõistlusõ vai pääle saatõ "Kaks takti ette" kaemist tulõ iks vastavuulu tsuklõja tunnõq pääle külh. Meil, Uma Lehe kokkosäädjil. Noorõq inemiseq laulva tävvelidselt inglusõ keeli. Eesti kiil` ei kõlba. Mis sys viil võro, seto vai mulgi keelest kynõlda. Liivlaisi pääle mõtõldõn olnuq vast paras aig matidsalauda valmistama naada vai väärika välläkuulmise vasta valmista. 

A ei saaq ja ei toheq, selle et um ka tõisi märke. Perämädsel aol ommaq inemiseq arvu saama nakanu, et rahvarõivide tegemisel ja kandmisel um mõtõt sys, ku tiiät umma kihlkunda. Ku tahat kodukotusõ, ummi esivanõmbide mustri ja moodu perrä ollaq. Ku tunnõt niiviisi jakku hindä ja inneolnu vaihõl. Viil kümme aastakka tagasi himustiq pal?oq hindäle Setu vai Muhu rõivit, noidõ kirivüst, silmänakkavust. Nigu sjoo lehe edimädse külle jutust vällä tulõ, piäs Võrro tetäq plaanitav käsitüüpuut` uma-tiidvüst viilgi nõstma.

Algusan sai nimmatu nuuri. Nääq ommaq tõtõstõ inglusõ, kygõ vyyra lya otsan. A nii puul`tõist aastakka tagasi luudi Põlva maakunna nuuri rahvatandsurühm, kiä võtt` hinele nimes Kagu-Kabujalakõsõq. Es panõq näütes South-East Feet. Nink Kagu-Kabujalakõisil um häste lännüq - noorõq tahtva tandsi ja tõsõq naid kaiaq.

Hää kõrvalt lüü iks vällä ka hallu tegevat halva. Saarõ Evar kirutas sjoon lehen, et hullulehmätapp um niguq nõidu palutamine, 21. aastasaa massipsühhoos. Halva põhjustajas um maainemine - tuu perämäne, kiä tege rassõt tüüd, um kokkoputmisen maaga, sigitüse ja puhtusõ sümboliga. Ilda aigu tiatadiq uudistõn, et piimä hind nõsõs meil poodin selle, et tootjalõ (loeq: põllumehele) um vaia rohkõmp massa. Jälq maainemine süüdü! Tüüstüisi ja kauplõjide vaheltkasust pasunda-i kiäki!

Kaemi noq, miä saa. Selge um tuu, et kyik, mille kotsilõ saa üldäq uma koolõs vällä ütelisi viimädse maainemise vai põllumehega. Nii meil kui muial Euroopan.