logo
logo

UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHIIQ
KERGÜSI
KIRÄQ
ARHIIV



Trükiq otsisõna ja pressiq ENTER

JUHTKIRI SEON LEHEN PÄHÄMÄÄRMINE

Kündlekuu või tullaq külmemb!



Bergmanni Karl, ilmaennustaja

Vanarahvas ütel` kündlekuu kottalõ ka tuisukuu, tuuperäst et kündläpäävä (2.II) pidi külmäsüä lahki minemä ja sys pidiq tulõma õigõq talvõtuisuq ja külmäq.

Kuu algus piässi tulõma paraja kerge külmäga ja üldse piäs tulõma külmemb ja ka suurõmpa lumõga ku oll` näärikuu, a syski külländki tasakaalun – mitte väega külm ja väega suuri tuiskõ ei piäs ka tulõma.

Noorõkuu ümbre piäs tulõma myni lämmemp päiv, kuu viimädseq pääväq piässi külmäq olõma.
Aholämmi

Suriq raamadun

Võrumaal, päämädselt Lääne-Võrumaal (esiqeränis Karula ja Harglõ kihelkonnan) olõ eiq vast üttegi peret, kon viil nüüdki es kynõldu mynt juttu (noorõst vai vanast) Surist. Suriq elliq Koikkülä kandin Koiva veeren ja olliq imearstiq, tiidüskeelen rahvaravitsõjaq. Õks viil teedäs, et Suri kasut` ravimises raudnakla, sinist papõrd, säitsmendät Moosese raamatut ja jutustõdas tuud luku, kuimuudu üts` naanõ lännüq Suri manuq ja es ihna tälle kyiki ummi ütenvõetuisi munnõ viiäq ja kuis tä sys oll` osaq noist käknü puhma alaq ja kuis sys Suri ülnüq, et ku sa kodu läät, sys võtaq munaq ka üten ja ku sys naanõ võtma lännüq, olliq puhma all hussiq jne.

Rahvaluulõtundja Kõivupuu Marju om kyik säändseq Surist kynõlõvaq jutuq üles ots`nu ja kirutanuq ja süsteemi perrä ärq säädnü ni kaitsnu tuuga umma magistritüüd joba 1993. aastal. Materjali kokku kogumine alas` joba 1980. aastide lõpul, ku Marjut ja timä rahvaluulõtudengiid võisõq Mehkamaal, Harglõn, Sännän, Krabil ja Viitinän nätäq küllä müüdä käümän ja kykkõ huvitavat üles võtman. Nüüd om kygõst taast pikäaolidsest tüüst saanuq lõpus Kõivupuu Marju ja Võro Instituudi vahtsõnõ raamat “Rahvaarstid Võrumaalt. Noor ja vana Suri Hargla kihelkonnast”. Kyik kogumismatkul üles märgit teedüs om agaq hoiulõ antu Eesti Kirändusmuuseummi.

Raamat om ilmunu Eesti Kultuurkapitali tugõmisel ja raamadu toimõndajas om Kõiva Mare.

UL

VISSELI AGU: Noorõmb põlv saa olõma eluga kimbun nigu kits Võru Suu pääl 

SANDER SILM: Vinne kraam` avitas elläq ja ärri ajjaq

HARJU ÜLLE: Võromaa käsitüü lätt` moodu

RUITLSÕ OLAVI: Ku setut paadin ei olõq, lätt paat põhja


ANNAMI TEEDÄQ:

Uma Leht um saiaq
Talinast Rahvusraamatukogo lehemüügipunktist, Tartu ja Põlva Postimajast, Lõuna-Eesti Keskusast Tartost (Vana Anatoomikum Lossi 38), Seto Talomuuseumist Verskast, Obinitsa Turismiinfopunktist, Võro Instituudist ja Karula Rahvuspargist.


Võrokõisi Uma Leht
ilmus ka timahava.
Taad saa telli märtsist 2001. aasta lõpuni. Kiä tell inne 15. veebruaari, noidõ vahel loositas vällä võrokiilsit kassette ja raamatit.

Küsüq perrä 079 91 43

 

Reklaamitelehvooniq

079 91 435
056 492 686

 

TOIMÕNDUS

KA KOS ÜTEl`


"
Miiq kultuurin om lainat osa väega suur, peami tuust väega pall`o, a lasõmi käest suurõ osa uma põlidsõst perimüsest, minkal maailmakultuurin võinuq tähtsüst ollaq."

Kaplinski Jaan umakultuurist 18. jaanuarikuu Eesti Ekspressin 

SEO KUU


7. VAT teatri mäng` «Päkapikuluku» Võro Kandlõn kl 11

11. USA kontrabassimängjä Robert Blacki videokontset süntesaatori ja arvutitehnikaga Võro Kandlõn kl 19

14. Rakvere teatri «Väike nõid» Võro Kandlõn kl 13

14. Rakvere teatri «Kahe maailma hotell» Võro Kandlõn kl 19

16. Adsoni Arturilõ pühendet võrokiilse luulõ esitämise võistlus Sännä vanan koolimajan kl 14

16. paabaprasnik ummi süüke ja juukõga Verska kultuurimajan

16. Ansambli Laine kontsert Võro Kandlõn kl 19

17. Üleriigiline oppajide rahvatandsurühmi festival kl 14

21. Latsi folklooripäiv Võro Kandlõn

23. Eesti Vabariigi aastapäävä aktus Võro Kandlõn kl 16

24. Eesti Vabariigi aastapäävä kontsert Võro Kandlõn kl 16

27. Vastlapäiv Kubija lauluväljakul

27. Ugala teatri «Harold ja Maude» Võro Kandlõn

28. Rakvere teatri etendüseq «Väiku nõid» ja «Sassis tunded» Põlva Kultuurikeskusõn


Veebruari lõpuni um Põlvan Maarja Galeriin kaiaq Epp Margna ja Toomas Kalve näütüs «Erinevad pildid»