18. piimäkuu pääväl kell 18 oll’ Kandlõ aid ilosat õdagut uutman. Päiv paistu, ilm oll’ suvinõ, inemise pidurõivan, kõokõsõ ja lilli lava veeren ja 18 vahtsõt võrokiilset latsilaulu tahtsõ lava päält ilma sündüdä.

Tuu, et suurõ inemise kongi iks võro keelen laulva, ei olõ inämb üllätüs. Hää omgi, tuu pidänügi joba harilik olõma, loomuperäne elo osa Vanal Võromaal vähämbält. Tuu, et terve kontsõrt saa tettü õnnõ võrokeelitsist latsilaulõst, viil nii harilik ei olõ. Sõski võinu, tuuperäst, et Võrol Kandlõ aian olnu kontsõrt «Rõõmsa lats» oll’ nii illos, hää kaia ja kullõlda, et teküt’ tundõ: tulõva aasta om jäl aig tulla kaema ja kullõma, kuis latsõ võro keelen laulva. Oll’ tunnõ, et nii piätki olõma, nii om tävveste loomulik.

A esihindäst midägi sõski ei sünnü, õks hää inemise ja suurõ soovi omma egä kõrdaminegi takan. 2024.–2025. aastal teivä Võro- ja Põlvamaa keelepesäoppaja 17 vahtsõt võrokeelist latsilaulu, selle et näil hindäl oll’ uman tüün näid puudus. Oppaja, kiä laulõ teivä, olli Helekivi Vivian, Vestla Heli, Kapi Linda, Eliste Annika, Vaheri Kätlin, Sulevi Urve, Tillemanni Ülle, Vene Inge, Punamäe Anita, Saarnitsi Helen, Oro Ene, Päevalille Maia, Kaarsalu Pille, Kaskla Ane ja Potteri Maivi. Laulõ aviti tetä muusik ja lauluoppaja Normani Triin, luulõtaja Rahmani Jan, Võro instituudi spetsiälisti Fastrõ Mariko ja Haugi Evely. Üte laulu pandsõ kiränik Contra läti keelest võro kiilde ümbre õkva seo pido jaos. Noodikirjä pandsõ laulu koorijuht ja muusigaoppaja Otsari Silja. Lava pääl laulsõva Tarto Laulupesä latsõ ja Võro liina Tähesära latsiaia Sõlõkõsõ maja viiepäävädse keelepesärühmä latsõ Paltsepa Adeele, Tiksi Armin, Adeli Mia Sofia, Rüütli Romeli ja Põdra Kelly ni näide juhendaja Päevalille Maia ja Sika Lea.

Kontsõrdi tsiht oll’ tuvva vällä, ku tähtsä om võro kiil Vanal Võromaal, ja näüdädä, kuis latsiaidun võro keele oppaminõ om ilmadu tähtsä võro keele ja kultuuri püsümise jaos. «Keelepesä om joba 15 aastat toimõndanu, a pall’o ei tiiä, midä mi teemi. Tuu, et mi hindä keelepesäoppaja omma neo laulu vällä mõtõlnu, om väega tähtsä. Seo om nii pall’o väärt, et seod es saa jättä vällä näütämäldä. Seo kontsõrt tuu vällä mi kogokonna väärtüse, nõst mi kiilt ja kultuuri avvu sisse ja and huugu võro kultuuri tutvas tegemises,» kõnõl’ Võro instituudi keelepesäprojekti vidäjä ja kontsõrdi pääkõrraldaja Haugi Evely.

Nätä oll’, et latsilõ miildü võro keelen laulda, esiki sõs, ku nä ei olõ Võromaalt peri. Laulupesä om Tarto liina laulukuul, a lavalt kostu illos võro kiil ja illos laul. Sääl omma suurõ tüü är tennü lauluoppaja Normani Triin, Pärna Liis, Lauri Marit, Luhti Raina ja Jörbergi Kristi ni Laulupesä juht Liiva Airi. Laulõ kirotanu ja latsilõ opanu Normani Triin ütel’, et kogo projekt oll’ nii latsi ku ka oppajidõ jaos köütvä õkva võro keele peräst ja teno Võro instituudi inemiisile ja Rahmani Janilõ läts’ kõik väega laabsahe. 

«Rassõ laulõ opminõ kül es olõ, põnnõv oll’. Võro kiil esi om nii tõistmuudu ja võõraperäline ni tekk’ pall’o nall’a kah,» kõnõl’ muusik ja lauluoppaja. «Välläütlemisega teimi pall’o tüüd, meil olli iin noodi, teksti ja Fastrõ Mariko sisse loedu teksti kah, kost saimi õigõ välläütlemise teedä,» selet’ ilosat võro kiilt Normani Triin. «Võro kiil esi om seo projekti kõgõ kullatsõmb ja väärtüslidsemb osa ni meil om hää miil, et saimi anda uma osa.»

Rõõmsa latsõ Võrol Kandlõ aia lava pääl rõõmsit võrokeelitsit laulõ laulman. Rahmani Elo pilt

Kõlanu laulu jääse alalõ ja pruukmisõs kõigilõ. Koolioppaja ja tõsõ huvilidsõ saava naid laulõ pruuki, kuis vaia. Laulõ sõna, noodi ja fonogrammi läävä üles Võro instituudi kodolehe pääle «Keelepesä» lingi ala. 

«Latsilõ miildüs väega laulda ja läbi laulu om hää kiilt oppi. Läbi laulu kõlas kiil tõistmuudu. Neo laulu nakkasõ nüüd umma ello elämä, seo om viil kõgõ suurõmb tsiht,» ütel’ Haugi Evely.

Seo, et lats saa säändse hää ja võrokiilse läbielämise, om Võro instituudi pääligu Padari Ivari meelest kah tähtsä. «Kimmäle avitas sääne kontsõrt võro kiilt ja kultuuri hoita. Ku mõtlõt tagasi uma latsõpõlvõ pääle, sõs sääl omma herksä sündmüse. Ku sääl om herksäs hetkes võrokiilne laul, sõs tuu nakkas hinnäst kunagi tagasi keträmä. Latsõiän omma säändse läbielämise väega tähtsä,» löüdse Padari Ivari, kink süämele oll’ kontsõrt väega lämmi.

Tuu, et keset suvvõ laulõti joululaulõ kah, oll’ timä jaos viil eräle vahva, ja tulõvikun võinu viil säändsit kontsõrtõ olla. «Naa as’a ei tulõ näpuotsast, om tükk tüüd. 18 vahtsõt laulu ilosan võro keelen olli päältkaeja kõrvalõ nii hää kullõlda, a kõrraldaja jaos om seo suur tüü. Üte aastaga ei pruugi vahtsit laulõ tullõ, a määndsegi ao takast võinu samma asja tetä,» kõnõl’ Võro instituudi direktri.

Pääkõrraldaja Haugi Evely jäi kah kontsõrdiga väega rahulõ. «Läts’ parõmbahe, ku mõisti arvada ja uuta. Ma ei olõ jo välläopnu üritüisi kõrraldaja, a seo kontsõrt-etendüs välilava pääl õnnistu väega häste. Eks mul iks olli määndsegi hirmu, et juhtus midägi, minka ma ei pruugi toimõ saia, a tänu toolõ, et mul oll’ armõdu hää miiskund, läts’ kõik väega häste,» tundsõ Evely rõõmu.

Kõrraldusõ man olli suurõs abis Toomõ Triin ni Võro liina Tähesära latsiaia Sõlõkõsõ maja viiepäävädse keelepesärühmä oppaja Juraski Kristi, Võro liina Päkapiku latsiaia keelepesärühmä oppaja Saarnitsi Helen ja Põlva Põhjakaarõ latsiaia Mammastõ keelepesäoppaja Kaarsalu Pille, kiä tei ehte ja säi lilli. Lava pidorõivilõ säädi avitiva viil Rõõmusossa Triin, Kontsa Eleri ja Fastrõ Mariko, kiä kõnõl’ tuust kah, kuis kiil ja laul omma köüdedü. Jutustaja-näütlejä olli Lasva latsiaia oppaja Eliste Annika ja Riivliku Reet, kiä mõtliva vällä ja teivä katõkõisi laulõ vaihõlõ väega põnõva ja mängolidsõ etteastõ. Kontsõrdi logo autor om Päkapiku keelepesärühmä lats Tiido Saara Marii.

Kõgõ rassõmb kõrraldusõ man oll’ raha saaminõ. «Ma olõ väega õnnõlik, et es jätä seod poolõlõ, ku oll’ tunnõ, et rahha ei jakku kogo projekti jaos. Mino jaos oll’ seo kontsõrt projekti kõgõ tähtsämb osa. Tan mi saami uma luuduga vällä tulla ni olõmi kõigilõ nätä ja kuulda. Seo, midä egä päiv latsiaidun tetäs, om nii tähtsä. Neo laulu omma kõigi jaos. Seo and hää võimalusõ võro kiilt kullõlda, oppi ja tähtsäs pitä!» kõnõl’ projekti iistvidäjä Haugi Evely. «Ma tennä süämest kõiki tugõjit, kiä anni uma osa Võromaa perändkultuuri hoitmisõs ja edesiandmisõs.»

Tugõja olli Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital, Võromaa Arõnduskeskus, Võro liin, Võro instituut, Kannõl, Coop Võro, Barrus, Valio, Eesti Pagar Võron, Pähklinäpp, Uma Mesi ja Valgusmaja. Lava pääl olli muusigu Sulamanidze Themuri, Sepa Erki, Mällo Indrek, Tammemägi Margus ja Raudoneni Olja, helü tekk’ Neumanni Elmet.