|
Vahtsõaasta tahtvaq
inemiseq parõmbas saiaq. Joukambas vas’t kah. Tüügaq
kah’os suurt rahha ei tulõq, tuu jaos piät müümä,
parsõldama, vaihõlt kassu saama. Suur’ külm ja lumi
tulliq timahava äkki. Väegaq mitmõq maameheq ommaq hätä
nännüq navhtagaq, miä külmäs massinan süldis. Muidogiq,
inemine lätt odava kauba yngõ, esiqeränis maainemine,
kiä saa eiq kallist kaupa lupaq. Egaq kallistkiq tiiä
eiq, kas om iks kõrralik. Ausal inemisel jääkiq ei üle
muud, ku vannuq. Suli naard piijü, täl puhas raha käen.
Kaup käü kavalalt mitmõ (edesi)müüjä käest kätte. Võit
innembi tuulõ perrä joostaq, ku petjät pasatskit püüdäq.
Väegaq värski ja õigõ mõttõ om vällä käünüq Meremäe
koolijuht’ Malkovi Pille. Timä hing’ ei lupaq parhillaq
arõndaq turismi – müvväq umma kodokotust raha iist. Taa
mõtõq pand mi elo üle laembaltkiq perrä märk’mä. Kuvõrd
ütlemiq valla umast süämehelüst raha vai võimu vai korgõ
kotusõ nimel, et ynnõ häste müvväq vai seon ilman läbi
lüvväq?
Miikiq kandin om perämädsil aastil kellät, et turism om
üts’ suur’ võimalus, ellojäämise muud. Tiiä eiq, pall’o
taan tõtõ om. Rõugõ Ööbikuoru kuulsa vesioina manoq
ommaq inemiseq käünüq aastit, määnestkiq elävät rahha
nääq hindäst külh maaha jätnüq ei olõq. Vast syskiq
tenotunnõt Johansoni perre aastakümnide pikkudsõ hoolõ
ja vaiva vasta. Hää, et turistiq ummi käümiisigaq näile
seeniq suurt kurja olõ eiq tennüq. Pois’kõsõq külh
pruuv’vaq vesioinidõ lahkmisõgaq kätt, a tuud vas’t
inämb umast vannusõst ja koirusõst ku kur’ast süämest.
Ku jutu algusõ manoq tagasi tullaq, sys piässiq meile
väke andma Tal’na Võro Seldsi esinaasõ vana tyy
miildetulõtus: võrokõnõ om üts’ kistumaldaq hää inemine.
Tuu tähendäs, et meil om tõisi iin vas’t veidükene inämb
jakkust parõmbas saiaq. Edumaad, miä seo ilma aigu
tähtsä.
Uma
internetin
Siiaq vaotaden
saa kullõlda ansambli Liinatsuraq vahtsid laulõ.
Siist saa
uuriq võro-eesti synaraamatut
Siist saa kaiaq Põlva, Räpinä ja
Vahtsõliina kihlkunna kotussõnimmi
Uma Leht and
teedäq!
Uma
Leht tulõ ti post’kasti ka vahtsel aastal! Kinkalõ tulõ-i,
tuu saa lehte telliq egäst post’kontorist.
Tel’misnummõr’ om 00917.
Kirotagõq meile ti hindä uman keelen ka vahtsel aastal!
Toimõndusõ aadrõs’ om Lao 5, 63308, Põlva vai
umaleht@umaleht.ee
UMA LEHE
SÕBÕR!!
 |
|
Saarõ Evar: Rõugõ om vesioinapääliin
Harju
Ülle: Sepäl tüüd jätkus
Pindmaa Aigar: tuu,
miä uma, omgiq hää!
Eksta
Viivi: Võrokõnõ om üts’ kistumaldaq
hää inemine
Aholämmi !!!
|
|
|
ILM
Külm jakkus
Bergmanni Karl,
ilmavana
Näärikuu piässiq tulõma üldidselt külm.
Kuu algus piässiq olõma peris normaalsõ külmägaq, nii
–10...–20 kraati, a üüse mynõl puul ülegiq. Või ollaq
sadõmiid ja tuisku. Kolmõkuningapäävä ja talihar’apäävä
vaihõl või mynõl puul ollaq ka myni pehmemb päiv.
Kuu
keskpaigan või ollaq myni päiv selgümiisigaq ja või
ollaq ka ilma sadõmildaq.
Kuu lõpupoolõ või ollaq ütsikit päivi –10 kraadist
lämmämbä poolõ, a peris lõpun või ollaq jälq mynõl puul
peris külm. Paiguldõ või üüse külm minnäq nikagu –30
kraadiniq.
Tuulõq ummaq
näärikuul üldse väegaq segädseq: päivä või tuult ollaq
mitmõlt puult ja vahepääl ka parajalt kõvvu, a kyik’
aig külmä.
____________
Aastagaq
olõmiq jälkiq ütelepoolõ saanuq ja viimäne aig
perrämärk’miisi tetäq. Näütüses sjoost, midä üleilmalinõ
lämmämbäsminek’ ja kasvuhuunõehvekt’ joulõ ja
aastavaihõtusõgaq teiväq – oll’ jo lämmi, mu korterin oll’
myni päiv nika ku 12 kraati! Ynnõ kasvuhuunõgaasõgaq läts’
sitastõ, tuuiist muiõ gaasõgaq, niguq näütüses pussuhais,
minevaasta es koonõrdõdaq.
Loeq edesi...
|
|
|
KA
KOS ÜTEl`
|
«Mu hing’
lupa-i põraq arõndaq turismi. Suta-iq ma müvväq umma
kodopaika raha iist, taa om tuusjaost liiastpall’o hüä.»
Meremäe kooli
direktri Malkovi Pille kodokotusõ (Hinniala) kotsilõ
Kas Umma Lehte om
rassõ lukõq?
Inne tuud, ku miiq nakka Uma Lehe
kiräviisipõhimõttit ümbre tegemä, tahamiq teedäq, kuimuudu
jagonõs miiq lugõjidõ arvamine.
Viimädseq kats’ nummõrd om Uma Leht pruuv’nuq tarvitaq õkva
säänest kiräviisi, niguq soovitas «Võro-eesti synaraamat».
Tuu man tunnus meile, et noid q-tähti saa iks ülearvo
pall’o: niimuudu olõ-i võimalik kynõldaq.
Kiä viisis
märkiq, andkuq teedäq, määntsen kiräviisin olnuq Uma Leht
tiiq jaos kygõ vastavõetavamb. Näüdeq om sääne:
1. Muuq imäq söödiq latsilõ
ryyska piimä, a meil es olõq lehmägiq. Tynõkõrd es olõq muud
võttaq, ku tõi ruhmikugaq mynõ külmänüq mar’a.
2. Muuq imäq söödiq latsilõ rõõska piimä, a meil es olõq
lehmägi. Tõnõkõrd es olõq muud võtta, ku tõi ruhmikuga mõnõ
külmänü mar’a.
3. Muu imä söödi latsilõ rõõska piimä, a meil es olõ lehmägi.
Tõnõkõrd es olõ muud võtta, ku tõi ruhmikuga mõnõ külmänü
mara.
Mullõ
miildü ............... variants’.
Vastussit võitiq saataq kirägaq toimõndustõ Põlvahe vai e-postigaq
umaleht@umaleht.ee, a võitiq ka telehvonnigaq vastadaq
kõlistõn tekevtoimõndajalõ vai keeletoimõndajalõ. Vastussit
oodamiq ildambalt 20. jaanuaris. |
|
