Aholämmi
 

Egäle uma pall’

Toomõmäel Tarton vana anatoomikumi majan aedas jo tõist aastakka Lõunõ-Eesti tiidüseasja ni käü sõbralik seldsielo. Kotussõ ammõtlik nimi om Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskus, miä sai ilda aigu valmis uma edimädse aastaraamadu. Taast om midägiq lukõq egäl Võromaa inemisel.

Raamatulõ ummaq pantuq seminääriettekandõq ja mynõq jututarõ kynõlamisõq.

Ku luulõtaja Contra keskusõn käve, pakk’ tä vällä mõttit, kuimuudu jalgpalli pandaq võro asja tiin’mä. Miis’kunna, miä võrokõsõq ilmakuulsas tege, nimi võinuq ollaq Haanimeheq vai Ullikõsõq vai Mõtsapulliq. Contra käü vällä üte hää mõttõ, iks tuun võrokõisi ja setodõ perädü pähäqkääntüse kotsilõ. Contra ütles: «Vast piät määntsegiq ull’usõ vällä mõtlõma. Kas pandaq ynnõ ütś värdeq kesk platsi vai andaq egäleütele uma pall’, et kiä sys kygõ kipõmbidõ umagaq peräle joud, tuu võidumiis’ omgiq».

Aastaraamadu toimõnd’ Iva Triin.

Allasõ Tiia

Kagahiiq kündlejalga!

Veriora kandi Kikka külä mehel Rannu Heinol sais talo pidotarõh armõdu suur’ kadajanõ kündlejalg.

Kündlejala suurus olõki-iq nii tähtsä, a Heino meelest tege taa as’a erilidses tuu, et jalg om raot ütest kadajast, ynnõ alus om tett kuusõpuust. Kuusõst tuuperäst, et kadajal olõ-i säänest suurt juurt, seletäs Heino.

Tä ütles, et parhilladsõl aol kasu-i Veriora kandih inämb sääntsiid jämmit kadajit: Heino vidi viimädseq võimsaq kadajaq raudtii veerest kodo 30 aastakka tagasi.

Harju Ülle