Võro inemiisi tüübiq ommaq lõppõmaldaq

Uma Leht tennäs kyiki inemiisi, kiä meile võrokõisi tüüpnimmi saadiq! Sääntseq pynõvaq hõigunimeq ommaq egän kandin esisugudsõq ja naid om arvadaq lõpmaldaq pall’o.

Viimäte saat’ meile uma kandi nimmi Tambetsi Laine Sutõ küläst:

OOL’O - vähädse taipamisõgaq miis’, ullikõnõ.

HASKATS’ - naanõ, kinkalõ miildüs küläjuttõ edesi kynõldaq

PUSSUVAN’TSKA - inemine, kinkal ütegiq as’a tegemine kõrda ei lääq, om kobakäpp.

UNDSÕPUSS - inemine, kinkal tulõ-i ütegiq as’a tegemine vällä.

PUDSUAJAJA – miis’, kinkal üts’kiq tüü valmis ei saaq, jätt kyik’ poolõlõ.

UGALANÕ - arusaamaldaq inemine, saa-i aru, midä tõsõq tälle kynõlõsõq.

VIDESK’ - laisk inemine.

RATSAROOSI - litsakas naistõrahvas.

HÄÜSÄPOLL’A - häüsäjutu ajaja, tühäkynõlõja.

Saarõ Evar pakk’ viil vällä Sarun kuult nime HOOMA - tuu om imelik, üleop’nuq inemine. Tä om ülepää ammõtin asjugaq, minkal määnestkiq otstarvõt ei olõq ja kõrrutas ütesttüküst ummi suuri plaanõ tõisilõ.

VOLASK’ - armõdu pikk’ inemine.


Tossu Tilda pajatusõq

Kalevipoig ja eräkunnaq

Trükükua maja ette oll’ sükäv mulk kaivõt. Kats’ maamiist tulliq bussijaama puult liina poolõ, jäiq mulgu lähkün saisma ja üts’ ütel’ tõõsõlõ: «Kost nääq tiidväq, et Kalevipoig õkva seo kotusõ pääl parteipiledi ärq kaot’?»

Tõõnõ miis’ oll’ maja pääl suurt eräkunna silti tähele pandnuq ja vastas’ nüüd ummakõrda: «Kalevipoig oll’ Keskeräkunna miis’!»

Edimäne miis’ es saaq midägi vasta üldäq, tuuperäst, et mulgust tull’ kurja hellü. «Mis porratiq sääl! Kalevipoig oll’ Mõõdukide partein. Võtt’ viina mõõdukalt ja tarvit’ naisi kah mõõdukalt,» hõigas’ tüümiis’, kiä mulgun juht’mit vai torro paika sääd’ vai midägiq muud tegemän oll’.

Kahr kurõmar’asuun

Vinne-aol oll’ sääne kõrd, et mar’amõtsa vai kurõmar’asuuhu võisõq minnäq ynnõ tuust pääväst, miä oll’ ette nätt. Üts’ mõtsavaht’ oll’ hindäle valmis kaenuq suusaarõkõsõ, kon kasviq väegaq ilosaq kurõmar’aq. Mehel murõq: kuimuudu kaitsaq mar’akõisi korjajidõ iist. Mõtõl’giq vällä! Mõtsavaht’ pand’ hindäle pahepooli käänt kaska sälgä ja jäi mättide manoq kullõma. Naasõq tulligiq suurõn kar’an, kotiq ja anomaq üten. Ku nääq olliq parran kavvõdusõn, ai «kahr» hindä pistü ja tegi hellü: «Mõmm-mõmm-mõmm...»

Naasõq pagõsiq hirmsa kiuhkmisõgaq. Mõtsavaht’ võisõq jumalarahun kurõmarju kor’adaq. Väiku hirm oll’ naha vaihõl iks. Et miä täägaq tetäs, ku asi vällä tulõ ja myni pagõjist ärq koolõs vai suurõst heitümisest mynõ hädä külge saa.

Midägi säänest es juhtuq. A mitu maahapillut kotti ja karda löüdse mõtsavaht’ külh.


Nigunii lätt tsiolõ

Liinanaanõ oll’ umilõ sugulaisilõ Kasaritsa küllä sõitnuq. Pernaanõ oll’ lõpmaldaq lahkõ, nõst’ külälisele suurõ kausitävve kapstasuppi ette ja sundõ süümä: «Süüq kyik’ ärq, ma nõsta sys manoq! Nigunii lätt supp’ muidoq tsiolõ!»
 

____________________________

Külm võtt puuq ärq

Kasaritsa miis’ kynõl’: «Võih taa külm om jälle! Võtt kyik’ puuq ärq! Minevä aasta joq võtt’ külm terve kuuritävve lahutuid halgõ ärq.»

Pluum’ ja uibu

Tammõ Ants, kiä eläs Latikal, läts’ Antsla tiimeistret pallõma, et ärkeq võtkõq uibut tii veerest mahaq. Tiimeistre Tõra Kalev vasta, et saa-i jättäq, täl om ülembäs Ploomipuu, tuu ei kannataq uibit tii veeren. A et küsümisest nii hää nali vällä tull’, sys anti uibulõ iks armu. Põlva teievalitsust juhtõ hulga aastit Uibo Elmo. Kas kiäkiq om Põlva rajoonin mynt ploomipuud tii veeren nännüq?

Maas’ka Miili

Häid mugulit!
 

Ruitlasõ Olavi, vihanõ miis’
 

Aastagaq olõmiq jälkiq ütelepoolõ saanuq ja viimäne aig perrämärk’miisi tetäq. Näütüses sjoost, midä üleilmalinõ lämmämbäsminek’ ja kasvuhuunõehvekt’ joulõ ja aastavaihõtusõgaq teiväq – oll’ jo lämmi, mu korterin oll’ myni päiv nika ku 12 kraati! Ynnõ kasvuhuunõgaasõgaq läts’ sitastõ, tuuiist muiõ gaasõgaq, niguq näütüses pussuhais, minevaasta es koonõrdõdaq. Kaegõq esiq!

Vana Mailmapuss 2002 – Georg Bush! Topp nynna, kohe vähägiq saa, pääleq kõrvõtasaamist kuulutas kyik’ hinele vastiguq inemiseq terroristes ja lask maaha tappaq. Halv iinkujo nakahtas õkva: tsetseeniq ja palestiinlasõq nimetediq kah terroristes. Nii jääskiq, selle et Ameerika ei saaq Iisraeli nynna toppiq – juutõgaq kisklõma nakkamine om niisama hää, ku umma rahakotti sitminõ. Ei tiiäq jah, kinka käen Ameeriga hindä rahapada om! Iraagin rikutas inemiisi õiguisi ja tuu om väegaq vallus, selle et Saddamil om kõrimulguniq navhtat. Bangladeshin näütüses ei olõq üldse määnestkiq inimõigust olnukiq! Navhtat sammamuudu. Ja mitte kedägiq ei kotiq!

Hää sjoo as’a man om tuu, et Ameeriga miildümine rahvusvaihõlidsõlt om persele sadanuq. Suurbritannia uma lätt sinnäqsamma, ku tä kiilt Miki persest vällä ei tõmbaq!

A miä taast lajast ilmast... Ei olõq mõtõt kavvõmbalt otsiq, egaq uma kundsa all veidemb ei haisaq.

Aasta pussaja nummõr’ üts’ Eestin om haigõkassa. Valdmanni Marge lugu: massaq massõ, idiuut’, ja ku kuulmine silmi iin, sis süüq sitta! Hais tulõ haigõkassast, junn’ esiq om Riigikokku Oviiri taadõ ärq käkit.

Aasta pabulapaar’ – Ilvese Toomas-Hendrik ja Laari Mart! Viimäne olï ka Aasta Julk 2001. Mõlõmbaq saiq valimiisil pessäq – ei tiiäq jah, mille. Laar, umaaignõ raudtii ja muiõ tähtside intstantsõ pääsitja! Miis’ niguq pasarada?

Ojulandi Kristiina – miss’ Vip Kaka Estonia 2002! Üüre Tal’na linnujaama vip-tarrõ 100 000 krooni iist. Hää euroläbikynõlõja Tarandi Indreku perrä võiollaq ka «vinne lits’».

Tarandi Indrek – mudajoodik, sitakotist ekskantslri. Ei tiiäq esiq kah, miä suust vällä aja. Vahmiiliviäq!

Savisaarõ Edgar – iks vannamuudu pühäk ja pasakott’! Ülemiste vanakõnõ, vehverkoogimiis’, üts’ Eesti kuulsambit malõmängjit.

Viioli Aavo – miljonimiis’, sittõ kulduur’kapitaalin, kuis joud’, ja sis läts’ niguq õigõ miis’ vangi. Rõibõq!

Umma sitta ärq käkkiq mõistõtas. Mille muu jaos sis tuu miljonikemmerg sinnäq Tuumpääle tetti! Saasiq üllenpuul üles loeduq pasa kyik’ üte põllu pääleq maaha kaibaq ja kartoli pääleq pandaq. Saasiq Savisaarõlõ noid kuuri, midä tä umal aol telle ni tõisilõ häid mugulit.