|
Sepäl tüüd jakkus
Harju Ülle
ylle@polvakoit.ee
Ku
vanast löüti ynnõ-hobõsõraud maast, sis muudsal aol lätt
inemine sepä manoq, lask hindäle tetäq nimelidse
ynnõravva ja ku rahakott’ rassõ, sis viil midä ynnõ
taht.
 «Ynnõraud
näge vällä niguq hobõsõraud, a om tett kimmäle
inemisele,» seletäs Reemanni Piitre (33), kiä om
Võromaal üts’ vähätsit alalõ jäänüq seppi. «Tahaq
pobisõt iks synno kah manoq.»*
Et naid ynnõraudu Piitre ja tõisi seppi käest
tellitäs, tähendäs tuud, et inemiisil om taa as’a sisse
usku. Süü, minkperäst hobõsõraud vanast ynnõ tõi, oll’
pall’o lihtsämb: raud oll’ kallis, kiä tuu löüd’ ja sepä
manoq vei, sai näütüses ussõlõ vahtsõq hingeq vai vahtsõ
kõpla.
Parlaq tahetas sepä käest kykkõ: sepänaglast pääle nika
ku värte, tuulõlipu ja rõduniq vällä. «Tüüd sepäl om, a
ku tahat rikkas saiaq, nakka-i kiäkiq joht sepäs, sis
piät juurat vai majandust op’ma,» löüd Reemanni Piitre.
Et ärq elläq, tege tä kykkõ, midä kundõq pallõsõq, ynnõ
hobõst olõ-i ravvutanuq.
Sepätüüst om Piitre meelest saanuq rohkõmb niguq
kunstitüü, a om ka sändsit, kinkalõ sepätarkusõq
majapidämisen kasus tulõvaq. Rannu Heino (59) Veriora
lähkült Kikka küläst Rehe talost ütles, et nii saa
kõvastõ rahha kokko hoitaq. «Aja ääsi tulidsõs, käänä
adraterä sisse ja pessä sirgõs, saa jälq taagaq tüüd
tetäq,» seletäs Heino. «Muido mass vahtsõnõ terä 150
kruuni.»
Egästütest saa-i seppä
Mõlõmbaq meheq
ütleseq, et egäst mehest seppä saa-i. Sepätüü man om
egäsugutsiid nippe, tuust om vähä, et ajat ravvatükü
tulõn kuumas ja nakkat pesmä. «Ku varra lüüt, jää-i
kinniq, ku ilda, palas ärq,» kynõlõs Piitre.
Sepätüüd saa-i tetäq kõrraligult ilma sellildäq, a hääd
selli om rassõ saiaq. Piitre ütles, et selliq tulõ esiq
vällä opadaq. «Kas mehest asja saa, näet ärq edimädse
paari päävägaq,» tiid tä. «Seosama lihtsä as’akõnõ niguq
sepänagõl: üts’ miis’ ei saaq seod tunni aogaq ka
selges. Nagõl tetäs katõ «kuumagaq»: ütegaq vinütedäs
vällä naglaosa, miä puu sisse lätt ja tõsõgaq tetäs pää.
Myni saa-i nellä-viie kuumagaq kah, sis palotas ärq ja
omgiq kogo lugu.»
«Suur’ eelis om, ku joonistaq mõistat,» seletäs Piitre.
«Sis mõistat proportsiuuni nätäq.» Täl om kats’ hääd
selli Põlvast: Lauga Agur ja Urmet. Näist saa asja. «Maq
arva, et olõ Agurin timä õigõ ammõdi ärq tundnuq,» arvas
Piitre.
Myni sepp mõist väegaq peenükeisi asjo tetäq. «Suvõl
Verskah tegi üts’ es’kiq kaalaehtit daamõlõ,» ütläs
Heino. Heino tiid, et hääl sepäl piät pall’o riistu
olõma. «Vanno seppi riistu om viil alalõ ja vahtsit
tetäs kah, ynnõ kalliq ommaq, komplekt’ mass 300 000,»
kynõlõs tä.
Piitre ütles, et seppi
om Võromaalõ jäänüq küländ veidüq: Haanin om Trolla,
Vahtsõliinan om üts’ väegaq vana miis’, Ruusa Julius.
Ruusmäel «Meislin» ommaq rohkõmb ravvatüümeheq, kiä
tel’väq Piitre käest asjo, midä esiq tetäq ei mõistaq.
Heino teedäq ommaq
kyik’ suurõq vanaq sepäq äräq koolnuq. «Üts’ väegaq hää
sepp oll’ siin Pärniste Alfred, rahvusõlt s’akslanõ, tuu
tegi kirvit ja kyiki raudtiiasjo, midä päält sõta olõ-õs
sukugiq,» märk’ tä. «Egäh küläh oll’ uma sepp, hobõsiid
oll’ jo vajja ravvutaq.»
Katõ tütre esä Piitre
ohkas küsümüse pääle, kas uma lats’ kunagiq ammõdi üle
võtt: «Ku tulõ kunagiq naisseppi.» Tä luut, et või-ollaq
saa iks puja kah, a egäq kedägiq vägehüsiq sepäs sundi
saa-iq.
Sepäs saa oppiq
Vana-Vigala Tehniga- ja Teenindüskoolin. Kooli
direktriherr Roosi Enn ütles, et sepätüüd opatas tan
tõist aastat, parlaq op’vaq taad kümme poissi ja kolm
tütrikku. Kats’ poissi ommaq peri ka miiq kandist: Kama
Põvvat ja Pettai Viljar.
LõunaLehte saa ilma iist
OÜ Hansekon nakas’ minevä aasta lõpun
vällä andma tasuldaq aolehte LõunaLeht, midä om saiaq
Võro ja Põlva kandi suurõmbin poodõn. Tulõvast kuust
levis leht’ ka Valga maakunda.
OÜ Hansekon tekevjuht’ Mäesalu Innar
kynõl’, et vahtsõ lehe teiväq nääq selle, et pall’oq
inemiseq es olõq senitsiide paiklikõ lehtigaq rahul. «Muial
lääväq säändseq leheq maru häste,» nimmas’ tä.
Massuldaq jaetav aoleht’ ilmus kõrra nädälin
nelläpäivilde, lehte saa ka kodo telliq. Välläandõ
trükünummõr’ om parhillaq 7000.
LõunaLehe toimõndus om Võrol. Uma Lehe teedäq kuulus OÜ
Hansekon Võro ärimiihile.
LõunaLeht om üle mitmõ ao edimäne välläannõq, miä om
julgunuq vällä tullaq aoluulidsõ Võromaa väikese
reklaamimahu ja üts’jago vanamiilse lugõjaturu pääle.
Inne ommaq aastakümnit olnuq Võrumaa Teataja (Töörahva
Elu) ja Koit. Kõrra kuun tulõ ka 11 000 trükünumbrõgaq
Uma Leht, midä om ilmunuq 30 nummõrd.
Silmä Sandri
Tarto
kiil’ sai Sangastõst
Pühäpäävä,
vahtsõaastakuu 5. pääväl näüdäti Sangastõ kerikun ütte
raamatut tarto kiräkeele tegünemise ao kottalõ. Vana
kiräkeele uurjaq Tarto ülikoolist, iinotsan Valve-Liivi
Kingisepägaq, olliq valmis saanuq Joachim Rossihniuse
(1600-1649) kerikukäsiraamadu tsäpendämisegaq.
Vällänäütämisel, miä tull’ õkva jumalateenistusõ takan,
kynõliq vahtsõst raamadust pääle Kingisepä viil Külli
Habicht, Jaak Peebo ja Karl Pajusalu.
Kirämiis’ Joachim Rossihnius tull’ noorõn Saksamaalt
Pommõrist Eestimaalõ opõtajas. Ku ruutslasõq Liivimaa
poolakidõ käest är võtiq, liikuq tä lõunõ poolõ ja
löüd’, et tan om hoobis tynõ kiil’. Timä Lutõrusõ
katõkismusõ tõlgõq ja evangeeliumiq ni epistliq egäs
pühäpääväs tulliq trüküst vällä joba 1632. aastal. Timä
tarto kiil’ oll’ põh’aeesti mõotuisigaq, a ummõtõ oll’
tä edimäne, kiä tal’na ja tarto keele ütidse Roodsi
valitsusõ all selgele lahku lei. Rossihniusõ päämine
opõtajakotus tuuaigsõl Tartomaal oll’ Sangastõ.
Nüüd vällänäüdät raamadun ommaq kyik’ Rossihniusõ
teksten olnuq synaq synastulõ säedüq, ärq seletedüq ja
näütelausõq manuq pantuq. Om kirotõt Rossihniusõ elost
ja timä pruugit tarto keelest.
Saarõ Evar
«Mino
Võromaa» tulõ jälq
Võro Instituut’ kuulutas vällä timahavvadsõ
võrokiilsiide juttõ-luulõtuisi konkursi koolilatsilõ.
Kirotaq võivaq nii põhi- ku keskkooli
latsõq. Konkursilõ ommaq väegaq oodõduq umast
kodokandist vanaimä-vanaesä käest üles kirotõduq jutuq,
juhtumisõq vai nall’aluuq, massa-iq noid esiq vällä
märk’mä naadaq. A tõisi lugusiid, esiqeränis näütemängõ,
oodõtas suurõ huvigaq, midägiq ärq ei põlõtaq. Kommisjon’
pand kirotajilõ süäme pääle, et tüüq kimmähe õigõs aos
ärq saadõtuq, muido või tüü lihtsäle hindamisõ alt vällä
jäiäq.
Tüüq tulõ saataq Võro Instituuti ildambalt 20. märdsis
2003.
Lähembät tiidüst saa: Võro Instituut’, Tartu 48, 65609
Võro liin. Tel 078 21 960
UL
|
