Jänesse pästvä talo
Silmä Sandri
silmaonu@hotmail.com
Väikese
talo lõpõtasõ üts’tõsõ perrä piimä- ja lihatuutmist. A
hullu olõ-i, ku um julgust vahtsõga alosta: är ellä saa
näütüses kodojänessit, marju vai aiavillä kasvatõn.
Suur’tuutmisõ hiil’väst pääletung’misõst
um kõnõld pikkä aigu. Ku säidse aastat tagasi oll’
põllumiihi 52 100, sis 2000. aastal 31 500.
Viil hullõmba numbrõ umma massuammõtin,
miä ütles, et viiendik põllumajandusettevõttist umma
massuvõlglasõ. A ku olõt riigile võlgu, sis saa-i inämb
toetuisi ja varramba-ildamba um pankrot’ ussõ iin.
Väikutallõ häömist näütäse ka
jõudluskontrolli keskusõ numbrõ. Minevä aasta oll’
keskusõn arvõl 102 513 lehmä, noist üle 80 protsendi
elässe inämb ku 50 pääga karjun.
Seo kõik’ tähendä-i tuud, et väikuil
tallõl olõ-i inämb kotust Eesti põllumajandusõn. Ku
jõvva-i pall’o tuuta, saa tegeldä kõgõ muuga ja tetä
tuud häste.
Väikutalu võiva naada kasvatama marju,
karus-eläjit, puu- ja aiavilju. Olõ-i hirmu, et seod
kõkkõ müvvä saa-i, näütüses väetiseldä kasvatõt
köögivillä tulõ Eestin tikutulõga takan otsi.
Üts’ hää võimalus um naada kodojänessit
kasvatama. Ku Vinne-aol kasvatõdi küülikit laudanukan
joulõ-aigu maahalüümises, sis parhilla um olokõrd
muutunu.
Um joba väikutalunikkõ, kiä kasvatasõ
kõrralikkõ liha- ja karusnahajänessit. Kodojänessenahku
iist olõ-i määnestki kunsti saia Taani vai Helsingi
karusnahaoksjonilt 250-300 kruuni tüküst.
Ku usku Eesti Küülikukasvatajidõ Ühingu
esinaist Ojapõllu Ingat, sis nõvvõtas jänesselihha ja -nahka
egä pääväga inämb. «Olõssi õnnõ kodojänessekasvatajit!»
laiutas Lääne-Virumaal jänessekasvandust pitäv Ojapõld
kässi.
Ojapõld tege esi köösneritüüd ja müü
jänessenahast kaskit Saksamaalõ. Üts’ kõrralik
jänessenahast kask mass 17 000 kruuni. Kõiki tel’miisi
saa-i tä kah’os vasta võtta: nahku lihtsäle olõ-i nii
pall’o.
Jänesselihaga rikkas
Sama lugu um jänesselihaga. Kokkoostja
masva jänesse eluskilost joba 50 kruuni, kõrraligu
lihajänesse hind tulõ 200-300 kruuni. Ku koton um
mõnisada jänest, sis tulõ näide müügist tullu samapall’o
ku väikust piimäkar’ast. A kulu umma väega pall’o
veitembä.
Ojapõld piässi rõõmustama, selle, et huvi
jänesside kasvatamisõ vasta kasus: Põlva Tuutjidõ Liidu
jänessekasvatamisõ oppuspääväl oll’ niipall’o rahvast,
et kõik’ es mahu tarrõ är.
«Ku meil oll’ külvikide oppuspäiv, sis
oll’ sääl õnnõ kats’ inemist, naist üts’ olli ma,»
nimmas’ liidu esimiis’ Rüütle Janno.
Pilt: Kõrralik tõujänes kaald 5-6 killo
ja kasvataja või taast saia nika ku 300 kruuni.
Antsla
latsi joonistusõ post’kaartõ pääl
Seo
aasta algusõn and’ Antsla keskkuul’ sponsoridõ abiga
vällä kirivide post’kaartõ komplekti «Värvidega pimeduse
vastu», kon pääl Antsla kooli latsi hindi parõmba
joonistusõ. «Post’kaardikomplekt’ om mõtõld mi kooli
küläliisile ja latsilõ kink’mises, tuud mi kongi müümä
ei nakka,» selet’ as’a iistvõtja Antsla kooli
joonistusoppaja Rebase Liivia.
Asi sai
algusõ minevä aasta lõpun Antsla koolin olnu katõst
värvinädälist, kon latsõ võisõ vahetunnõ aigu, pääle
tunnõ ja joonistustunnõn värvega mängi ja katsõtuisi
tetä. Katõ nädäli joosul joonisti nä hulga egäsugumaidsi
värviliidsi pilte. Latsi juhendi Rebase Katrin ja Liivia
ni Margna Epp. Parõmba joonistusõ kor’atigi vällä
post’kaartõ pääle.
Rahvarõivilõ pandminõ om peris rassõ
Kuimuudu piät undrugu pääle vüüd köütmä ja määntse
kotussõ pääle sõlg’ käü – kõkkõ tuud sai nätä 7.
kündlekuu pääväl Eesti Rahva Muuseumin (ERM), kon peeti
rahvarõivapäivä.
Päiv
kõrraldõdi tuuperäst, et näüdädä ja tutvusta vahtsõt
Lõuna-Eesti ja Peipsi-viirsiide vindläisi rahvarõividõ
välläpanõkit.
ERMi
tiidjänaanõ Piiri Reet näüdäs’ vanõmbit ja vahtsõmbit
rõivanitte ja rõividõ kandmismuudõ, kõnõl’ är, midä
huvitavat vai esierälist või Võromaa rahvarõividõ man
löüdä. Kavvõmb ku muialpuul kanti Lõuna-Võromaal hahku
ja valgit päälüsrõivit. Miihi pükse nitt’ ja hammõ
kandmisviis’ pükse pääl om vinne muud ja seto ehtil om
ka Lõuna-Eesti «maiku» man. Hahku ja valgit villatsiid
suur’rätte kah muial väega ei ollõv, a Võromaal külh.
Kuimuudu ja määntsiid rahvarõivit või vai piät sälgä
pandma, tuud sai nätä Urvastõ abielonaasõ päält. Kõkkõ
näüdädi peris inemise pääl ette.
Uudishimoligumba saiõ tarvilikkõ tiidmiisi ummi vanno
rahvarõividõ mõskmisõ ja alalõ hoitmisõ jaos.
Fastrõ Mariko
Uma
kiil’ avitas puutrist arvo saia
Saarõ Evar
Võrokõsõst matõmaadikadoktor’ Laanõ Valdis (30) om kokko
säädnü võrokeelidse puutritarkvara kodoleheküle. Sinnä
om tä kokko võtnu arvudiprogrammi, midä Jüvä Sullõv ja
tä esi omma võro kiilde ümbre pandnu.
Kodolehekülg’ oppas, kuimuudu võrokiilset tarkvarra
kätte saia ja umma puutrihe maha laati. Noist
programmõst vägevämbä omma Jüvä Sullõvi ümbre pant
võrgokaemisõ programm’ Opera ja failõga kammandamisõ
programm’ Windows Commander ehk Aknõkäsotaja, niisamatõ
Valdisõ hindä ümbre pant failõga kammandamisõ programm’
Gula’s Navigator.
Laanõ
Valdis om kodolehekülle jaos kokko säädnü ka
inglüse-võro puutrisõnaraamadu ja kirotanu jutu, kon
pakk vällä väega huvitava moodu võro keele
puutrisõnavara arõndamisõs. Tuusama Gula’s Navigatori
man om tuud ka tetä proovit. Timä ei nakka
inglüskeelitsiid sõnnu programmi man ütekaupa ümbre
pandma, a märk’ inne süsteemi läbi nii, et tuu lääsi
kokko asjoga, midä massin periselt tege, ja olõssi
kirjeldet nii, et maainemine tuust kah arvo saa. Puutri
kõvaketas vai draiv om timä keelen ait, kon omma
salvistu (folder) ja salvõ (faili). Salvi seen hoidas
pudinidõ (bait) kujul tsibipudinit (bitt). Noid ajava
ütest salvõst tõistõ suladsõ (programm), aidan omma
aidamehe ja kubjas jne. Üts’ illos löüdüs om viil tuu,
et puutri külge käävä peele (printer), midä saa panda
kudama (print).
Laanõ
Valdis, kiä om peri Põlva kihlkunnast Sika tiiristist,
om parhilla lektor’ Tarto ülikooli puhta matõmaadika
instituudin. Tä kõnõlõs, et põhimõttõlidsõlt om muidogi
vaia erialakiilde inne määnegi süsteem’ luvva, sõs saa
manotulõvit asjo loomuligult tulõta. Halv näüde tuust,
et süsteemi olõ-i, om eesti europapridõ keelepruuk’.
Eesti puutrikeelen om kah sakõstõ mintü sõna-sõnalt
ümbrepandmise tiid, miä as’a sisust arusaamist sukugi
kerembäs ei tii.
«Ma olõ
ümbre pandnu õnnõ sääntsiid programmõ, midä ma egä päiv
tarvita,» ütles Valdis. «Mõtõ, et tõsõ taad lajalt
tarvitama nakkasõ, jääs muidogi utoopias, a ku inemine
taast muud ei saa, sõs vähämbält nall’a saa!» Valdis
arvas viil, et põhilinõ, miä umma kiilt hoita avitanu,
olõssi puutrimängõ tegemine kohaligun keelen. A tuu
nõvvassi joba hulga inämb tüüd.
Lumi hoit tii pääl.
Mõnistõ
poisilõ Kaaristo Priidulõ miildüs Moskvitsõga käruta. Ku
vahtsõaasta suur’ lumi maha tull’, es ajaki tä uma
piruka-mossõ kastist lummõ maha, a kühveld’ tuud viil
manu, nii et kuhi pääle sai.
Kuurmaga minnev massin hulga parõmbidõ
sügäväst lumõst läbi. Tõsõ omma tuu jaos tsimmendikotti
vai traktori ederaskuisi tarvitanu. A lumi kah kaald!
Mõni vas’t märke, et Kaaristo-poiss’ vidä maja iist
lummõ veitembäs.
Saarõ Evar
|