PÄÄLEHT
ELO
MÄRGOTUS
INNEMBI
KERGÜSI
KIRÄ
 


 


 


Jänesse
pästvä talo

Silmä Sandri
silmaonu@hotmail.com

Väikese talo lõpõtasõ üts’tõsõ perrä piimä- ja lihatuutmist. A hullu olõ-i, ku um julgust vahtsõga alosta: är ellä saa näütüses kodojänessit, marju vai aiavillä kasvatõn.

Suur’tuutmisõ hiil’väst pääletung’misõst um kõnõld pikkä aigu. Ku säidse aastat tagasi oll’ põllumiihi 52 100, sis 2000. aastal 31 500.

Viil hullõmba numbrõ umma massuammõtin, miä ütles, et viiendik põllumajandusettevõttist umma massuvõlglasõ. A ku olõt riigile võlgu, sis saa-i inämb toetuisi ja varramba-ildamba um pankrot’ ussõ iin.

Väikutallõ häömist näütäse ka jõudluskontrolli keskusõ numbrõ. Minevä aasta oll’ keskusõn arvõl 102 513 lehmä, noist üle 80 protsendi elässe inämb ku 50 pääga karjun.

Seo kõik’ tähendä-i tuud, et väikuil tallõl olõ-i inämb kotust Eesti põllumajandusõn. Ku jõvva-i pall’o tuuta, saa tegeldä kõgõ muuga ja tetä tuud häste.

Väikutalu võiva naada kasvatama marju, karus-eläjit, puu- ja aiavilju. Olõ-i hirmu, et seod kõkkõ müvvä saa-i, näütüses väetiseldä kasvatõt köögivillä tulõ Eestin tikutulõga takan otsi.

Üts’ hää võimalus um naada kodojänessit kasvatama. Ku Vinne-aol kasvatõdi küülikit laudanukan joulõ-aigu maahalüümises, sis parhilla um olokõrd muutunu.

Um joba väikutalunikkõ, kiä kasvatasõ kõrralikkõ liha- ja karusnahajänessit. Kodojänessenahku iist olõ-i määnestki kunsti saia Taani vai Helsingi karusnahaoksjonilt 250-300 kruuni tüküst.

Ku usku Eesti Küülikukasvatajidõ Ühingu esinaist Ojapõllu Ingat, sis nõvvõtas jänesselihha ja -nahka egä pääväga inämb. «Olõssi õnnõ kodojänessekasvatajit!» laiutas Lääne-Virumaal jänessekasvandust pitäv Ojapõld kässi.

Ojapõld tege esi köösneritüüd ja müü jänessenahast kaskit Saksamaalõ. Üts’ kõrralik jänessenahast kask mass 17 000 kruuni. Kõiki tel’miisi saa-i tä kah’os vasta võtta: nahku lihtsäle olõ-i nii pall’o.

Jänesselihaga rikkas

Sama lugu um jänesselihaga. Kokkoostja masva jänesse eluskilost joba 50 kruuni, kõrraligu lihajänesse hind tulõ 200-300 kruuni. Ku koton um mõnisada jänest, sis tulõ näide müügist tullu samapall’o ku väikust piimäkar’ast. A kulu umma väega pall’o veitembä.

Ojapõld piässi rõõmustama, selle, et huvi jänesside kasvatamisõ vasta kasus: Põlva Tuutjidõ Liidu jänessekasvatamisõ oppuspääväl oll’ niipall’o rahvast, et kõik’ es mahu tarrõ är.

«Ku meil oll’ külvikide oppuspäiv, sis oll’ sääl õnnõ kats’ inemist, naist üts’ olli ma,» nimmas’ liidu esimiis’ Rüütle Janno.

Pilt: Kõrralik tõujänes kaald 5-6 killo ja kasvataja või taast saia nika ku 300 kruuni.

 

Antsla latsi joonistusõ post’kaartõ pääl

Seo aasta algusõn and’ Antsla keskkuul’ sponsoridõ abiga vällä kirivide post’kaartõ komplekti «Värvidega pimeduse vastu», kon pääl Antsla kooli latsi hindi parõmba joonistusõ. «Post’kaardikomplekt’ om mõtõld mi kooli küläliisile ja latsilõ kink’mises, tuud mi kongi müümä ei nakka,» selet’ as’a iistvõtja Antsla kooli joonistusoppaja Rebase Liivia.

Asi sai algusõ minevä aasta lõpun Antsla koolin olnu katõst värvinädälist, kon latsõ võisõ vahetunnõ aigu, pääle tunnõ ja joonistustunnõn värvega mängi ja katsõtuisi tetä. Katõ nädäli joosul joonisti nä hulga egäsugumaidsi värviliidsi pilte. Latsi juhendi Rebase Katrin ja Liivia ni Margna Epp. Parõmba joonistusõ kor’atigi vällä post’kaartõ pääle.

 

Rahvarõivilõ pandminõ om peris rassõ

Kuimuudu piät undrugu pääle vüüd köütmä ja määntse kotussõ pääle sõlg’ käü – kõkkõ tuud sai nätä 7. kündlekuu pääväl Eesti Rahva Muuseumin (ERM), kon peeti rahvarõivapäivä.

Päiv kõrraldõdi tuuperäst, et näüdädä ja tutvusta vahtsõt Lõuna-Eesti ja Peipsi-viirsiide vindläisi rahvarõividõ välläpanõkit.

ERMi tiidjänaanõ Piiri Reet näüdäs’ vanõmbit ja vahtsõmbit rõivanitte ja rõividõ kandmismuudõ, kõnõl’ är, midä huvitavat vai esierälist või Võromaa rahvarõividõ man löüdä. Kavvõmb ku muialpuul kanti Lõuna-Võromaal hahku ja valgit päälüsrõivit. Miihi pükse nitt’ ja hammõ kandmisviis’ pükse pääl om vinne muud ja seto ehtil om ka Lõuna-Eesti «maiku» man. Hahku ja valgit villatsiid suur’rätte kah muial väega ei ollõv, a Võromaal külh.

Kuimuudu ja määntsiid rahvarõivit või vai piät sälgä pandma, tuud sai nätä Urvastõ abielonaasõ päält. Kõkkõ näüdädi peris inemise pääl ette.

Uudishimoligumba saiõ tarvilikkõ tiidmiisi ummi vanno rahvarõividõ mõskmisõ ja alalõ hoitmisõ jaos.

Fastrõ Mariko

 

Uma kiil’ avitas puutrist arvo saia

Saarõ Evar

Võrokõsõst matõmaadikadoktor’ Laanõ Valdis (30) om kokko säädnü võrokeelidse puutritarkvara kodoleheküle. Sinnä om tä kokko võtnu arvudiprogrammi, midä Jüvä Sullõv ja tä esi omma võro kiilde ümbre pandnu.

Kodolehekülg’ oppas, kuimuudu võrokiilset tarkvarra kätte saia ja umma puutrihe maha laati. Noist programmõst vägevämbä omma Jüvä Sullõvi ümbre pant võrgokaemisõ programm’ Opera ja failõga kammandamisõ programm’ Windows Commander ehk Aknõkäsotaja, niisamatõ Valdisõ hindä ümbre pant failõga kammandamisõ programm’ Gula’s Navigator.

Laanõ Valdis om kodolehekülle jaos kokko säädnü ka inglüse-võro puutrisõnaraamadu ja kirotanu jutu, kon pakk vällä väega huvitava moodu võro keele puutrisõnavara arõndamisõs. Tuusama Gula’s Navigatori man om tuud ka tetä proovit. Timä ei nakka inglüskeelitsiid sõnnu programmi man ütekaupa ümbre pandma, a märk’ inne süsteemi läbi nii, et tuu lääsi kokko asjoga, midä massin periselt tege, ja olõssi kirjeldet nii, et maainemine tuust kah arvo saa. Puutri kõvaketas vai draiv om timä keelen ait, kon omma salvistu (folder) ja salvõ (faili). Salvi seen hoidas pudinidõ (bait) kujul tsibipudinit (bitt). Noid ajava ütest salvõst tõistõ suladsõ (programm), aidan omma aidamehe ja kubjas jne. Üts’ illos löüdüs om viil tuu, et puutri külge käävä peele (printer), midä saa panda kudama (print).

Laanõ Valdis, kiä om peri Põlva kihlkunnast Sika tiiristist, om parhilla lektor’ Tarto ülikooli puhta matõmaadika instituudin. Tä kõnõlõs, et põhimõttõlidsõlt om muidogi vaia erialakiilde inne määnegi süsteem’ luvva, sõs saa manotulõvit asjo loomuligult tulõta. Halv näüde tuust, et süsteemi olõ-i, om eesti europapridõ keelepruuk’. Eesti puutrikeelen om kah sakõstõ mintü sõna-sõnalt ümbrepandmise tiid, miä as’a sisust arusaamist sukugi kerembäs ei tii.

«Ma olõ ümbre pandnu õnnõ sääntsiid programmõ, midä ma egä päiv tarvita,» ütles Valdis. «Mõtõ, et tõsõ taad lajalt tarvitama nakkasõ, jääs muidogi utoopias, a ku inemine taast muud ei saa, sõs vähämbält nall’a saa!» Valdis arvas viil, et põhilinõ, miä umma kiilt hoita avitanu, olõssi puutrimängõ tegemine kohaligun keelen. A tuu nõvvassi joba hulga inämb tüüd.



Lumi hoit tii pääl.

Saarõ Evari piltMõnistõ poisilõ Kaaristo Priidulõ miildüs Moskvitsõga käruta. Ku vahtsõaasta suur’ lumi maha tull’, es ajaki tä uma piruka-mossõ kastist lummõ maha, a kühveld’ tuud viil manu, nii et kuhi pääle sai.

Kuurmaga minnev massin hulga parõmbidõ sügäväst lumõst läbi. Tõsõ omma tuu jaos tsimmendikotti vai traktori ederaskuisi tarvitanu. A lumi kah kaald! Mõni vas’t märke, et Kaaristo-poiss’ vidä maja iist lummõ veitembäs.

Saarõ Evar