Bin Ladenit om nättü Võromaal ja Valgamaal

Saarõ Evar

Puulahkmisõ mant kõrvalõ kutsut Bin Laden and´ märku, et umma ellu tä odavalõ käest ei anna.

Võromaa inemise omma seoniaoni küländ külmä rahuga päält kaenu, kuis Ameeriga Ütisriigi Iraaki tümitäse ja muialgipuul üle ilma terroriste takan ajava. Sõski või olokõrd mi jaos kõrrapäält hulga hullõmbas minnä, ku Ütisriike luurõ-keskagõntuur’ tuu vällä tõendusõ, et Ladini poig Osama (Osama bin Laden) varjas hinnäst õkva nimelt siinkandin.

Jutu tuust, et Bin Ladenit om nättü, lätsi valla õkva pääle tuud, ku ameeriklasõ tä jäle Afganistanin käest lassõva. Pia egäst Võromaa vallast om kuulda olnu, et Bin Laden käve, Bin Laden tekk’... Liinamäel om Bin Laden tegutsõnu joba üle aasta: vahel nätäs tedä vanamuttõ man puid lahkman, tõnõkõrd sõit jalgratta vai T 16-ga müüde, vahel kaos jupis aos är ummi asju ajama.

Sangastõ vallan om nättü Bin Ladenit, kiä kand kogoni tulirelvä ja määnestki kulunu ja päivinännü mundrit, mõnõ kinnütäse et saksa grenadeeri, tõsõ ütlese, et mõtsavahi umma. Säälsaman Sangastõ valla Mäekülän mõistva kohaligu inemise aokiränikulõ näüdädä esiki Bin Ladeni koobast. Kuup om külh talulaudas maskeerit, a lauduga üle lüüdüide sainu all või aimu saia meetripaksusõst raudbetuuñsainast, miä võtt kinni esiki vähämbä taktikalidsõ raketi, granaadihiitjä plähvist kõnõlamalda.

Bin Laden ei juu

Seoniaoni pidi kül võõras ka aru saama, et noidõ paigapääl nättüide miihi man om olnu tegemist Bin Ladeni tõisikidõga, kinka koolitamisõs olli Afganistanin jo õkva umaette laagri. Asi tulõ vällä tuust, et inämbüst Võromaal liikvist bilaadenist om tõnõkõrd nättü hoolõga pääd sälgä ajaman, a peris Bin Laden teedüperäst ei juu ja suidsuta kah.

Olukõrra tege jupi maad tõsitsõmbas tuu, et liigus jutt ütest bilaadenist, kiä tõõmeeli ei võtaki mitte tsilkagi. Tuud miist om nättü mitmal puul ja harinõmalda silm või tä tõisikuga segi aia ja tõõnäolidsõlt peris Bin Laden tuud är kasutaski. Uma Lehele om Liinamäelt teedä juhtum, ku Bin Laden es võta tälle hääst süämest pakut pudelit vasta, a olõs pakjalõ piaaigu kässiga külge lännü. Huvitaval kombõl nätti tuusama päiv Liinamäel ütte korgõt kaitsõpolitsei ammõtnikku, kiä saisõ bussijaaman ja tekk’, nigu loessi huviga kolmõ nädäli vannuidsi valimisreklaamõ.

Bin Ladeni tõisik ei hiidü sukugi, ku aokiränik tä üte talu muru päält puulahkmisõ mant kätte saa. «Ti informatsiuun’ vastas tõelõ, olõ jah Bin Laden, a miä sõs tuust?» ütles tä koolitõt rahulikkusõga. Om koguni pilditegemisega nõun. Umõtõ ei tiiä mi viil, kiä tä periselt om ja kunas om timä asõmal peris Bin Laden.

Kanepi naasõ naarutasõ elost võetuidõ nall’oga

Harju Ülle

Türna Hele (kural) ja Laanõ Laine ütlese, et kõiki nall´u kirjäpandmisõs jääs näil aigo veitüs.

«Mi nal’a omma elost hindäst. Ku arsti man vai poodin mõnt hääd ütlemist kuulõmi, õkvalt tsehkendämi üles!» kitt Laanõ Laine (74) Kanepist, kiä üten Türnä Helega (65) joba kuus’ aastakka nal’akavvuga inemiisi naarutasõ.

«Meil om kava valimiisist, «Ämmä umavaihõl», «Elost hindäst», viimäne om «Uskmalda, a tõõperäne», seletäs Laanõ Laine. Tuu kõnõlõs tohtri man käümisest, Mangi ennustusõst ja valimiisist. Umakiilse kava iist saiva naasõ kittä 14. veebruaril Põlva kandi nal’amiihi pääväl Põlgastõn.

Minevädsel nalahambidõ konkursil Oraval lauli nä Türksoni Sinaida laulu «Nii omgi elo tuimas jäänü». «Süriile väega miildü, et umakiilne, satiiriline ja pääväkajalinõ,» ütles Laine.

Vahtsõ sõna, Euruliit, kalli roho, proteese tel’mine, Europeldik, vipõrusõ Soomõn Serena viipargin – muttõ kavvun omma seen kõik’ uudissõ, minkast inemise kõnõlõsõ.

«Mi ringen käävä väega torõda inemise ja aig-aolt nä ütlese iks mõnõ vahva ütlemise,» seletäs Hele. «Sis märgimi üles ja nakami ütlemise ümbre luud-lihha kasvatama.»

Häid pudõmit om nii pall’o, et naisil jääs kõgõ kirja pandmisõs aigo veitüs. «Kõnõldas külh, et pensionääril aigo pall’o, a kos taa sis pall’o om!» rehksäs Hele. «Pääväkeskusõn tegutsõmi, käümi mitmõn ringin: lauluringin, memmi rühmän, seeniorrõ segärühmän. Vahtsõnõ asi om meil seeniorrõ segätandsurühm, kon opitas 1930. aastidõ pidotandsõ. Elo om kipõmbas lännü. Ku ma tüül olli, sis es olõ puultki nii kipõ!»

Hele tekk’ inne pendsionilõminekit kultuuritüüd Koorastõn ja Kanõpin, Laine oll’ oppaja. Prõlla lätt Helel viies aasta vanno pääväkeskusõn Erästveren, pääle tuu om tä pall’o pulmavanna tennü ja õdagujuht’ olnu. Üten Lainega omma nä käünü esinemän Maaritsa ja Orava pensionäärele ja üles astnu Kanõpi laadal.

Kangõ naasõ pelgä-i ka muid tükke. Laine om näütüses Sarah Leanderi laulu laulnu ja samal aol kankaani tands’nu. «Tuu oll’ näide pilaminõ, kiä tahtva kõik’ aig võõran keelen laulda,» seletäs tä. «Nigu neo Eurovisiooni-laulu: kiä naist arvo saa!»

Laine ja Hele ütlese, et mõnõ omma näile ülnü, et mille nä võro keelen esinese. «Ütles mõni, midä ütles, a mi umma kodokiilt ei jätä!» kinnütäse mõlõmba.

Kärinä külä katõssa päivä

Rahmani Jan

Vilm «Kaheksa päeva nädalas» om olnu viimädsel aol üts’ mu suurõmbit vilmielämüisi. Tan näüdädäs Nopri piimämehe Niilo Tiidu ello ja tüüd, sümbuulsõlt omma timä tegemise kokko võedu nigu ütte nädälihe.

Tuu nädäliga, nigu päälkirästki arvo saia, om vähä nigu rassõmb asi. Tegevüst om vilmit kats’ aastakka. Tuuga olõ-i tego sukugi üte nädäliga Niilo Tiidu elost, innembi om seo portreevilm’. Pääle tuu ei klapi kuigi ka nädälipäivi arv – katõssa, a tuust ildampa.

Kõgõ laembast sisust vast niipall’o, et näüdädäs ütte tublit Lõunõ-Võromaa peret, kiä, nigu tunnus, ts’uklõs tõisiga võrrõldõn vastavuulu. Ku pall’o põllupidäjä lõpõtasõ umma majandamist, selle et ei tasu kuigi är, sis Noprin tunnus asi hoobis tõistõ min-nev: tetäs ja müvväs õks inämb kaupa, ostõtas mano meieritehnikat ja kogonistõ remonditas vanno majjo. Kas tuu tõtõst nii om, jääs vilmi kaiõn siski vallalidsõs. Selge om õnnõ üts’: Niilo Tiit ei hädäldä, a tege tüüd. Hirmsat tüüd tegevä ka Nopri talo naasõ: Tiidu naanõ ja sõsar Aive. Noist kah viil peränpoolõ.

Niilo Tiit esi näütäs hinnäst vilmin sääntse mehe muudu, kiä nal’alt muud kiilt ei kõnõlõ, ku umma kodost võro kiilt. Olkõ sõs üts’kõik’ määne kuunolõk’ vallamajan vai koolin vai Taloliidun, olkõ kullõjis vana vai latsõ, Tiit kõnõlõs ja ei räägi. Tuu kõnõlõmisõga om muidogi nii, et vahtsit mõistit ja asjo tulõ hulga pääle, eriti sõs, ku kirotat määnestki projekti. A Tiit ei hiidü tuust väega, kõnõlõs õks umma.

Muidogi ku ei olõ Tal’nan, sääl võtt tä tal’na kiilt kah kõnõlda. Ja pääministrile naka-i kah hindä kiilt pääle survma, selle et pääministril om kõgõ väega kipõ, a Tiidul om vajja mõnõ lausõga seletä ummi mõttit maaelo tulõvigust. Ja ka tuu är üteldä, et maa puult kaiõn kül tuud valitsusõ tukõ nii tunda ei olõ, nigu pääministri kitt.

A jätämi poliitiga sinnäpaika. Ja Niilo Tiidu kõrras kah. Kärinä külä ja Miss’o kandi inemiisist oll’ tuu vilm’ niisamatõ. Külän omma viil mitmõ Niilo Tiidu tegemiisi man. Noid tõisi näüdäs’ vilm’ kül vähä, a nigu tunda, oll’ tuu muu külärahva ja ammukoolnuidõ esivanõmbidõ tugi Tiidu tegemiisile.

Küläinemise, olkõ nois sõs «tüüdejuhataja» Ivan vai tehnikahullu traktoristi-poisi, tukõsõ Nopri tegemiisi jõuga. Esivanõmbilt om vaimnõ puul’: tiidmine kododsõst paigast, keelest, meelest. Niilo Tiidu mitmõ ettevõtmisõgi, nigu näütüses vannolõ huunilõ vahtsidõ katustõ tegemine (lastu, mitte määndsegi eterniidi vai tõrvapapi, miä olõssi kimmähe hulga odavamba), omma nigu kumardusõs esivanõmbilõ, tettü innekõkkõ mälestüse hoitmisõs.

A nüüd tuust katsandast pääväst. Sümbuulnõ katsas päiv (vai 25. tunn’ üüpääväst) om pühendet perrele. Viis’ last, naanõ ja 22-aastanõ sõsar om Nopri talu pere. Kõigil om uma tüü: latsõ kütvä sanna, korjasõ ubinit, naasõ sekässe kohopiimä, nüsvä lehmi, ku vajja, ja sõsar käü ülepäivi kraamiga turgu.

A sõsar om nuur’ inemine ja timä elo Nopril om täüs tüüd ja tüüd ja tüüd ja nii tä ütleski ütel pääväl vällä, et ku asi nii edesi lätt, om timä viie aasta peräst kimmähe sanatooriumin ja nigunii hullumajan kah.

Sääne ausa ja tõsinõ välläütlemine om vilmi kõgõ parõmb kotus, tuu vällä veidikese tuud, miä jääs ettevõtmisõ ilosa välläpoolõ suunat pildi takka. Pääle tuu kotussõ ärkaemist loksus paika pilt’ tuust, määnest vaiva piät nägemä nuu, kiä Nopri ettevõtmist pidävä. Saa väegagi selges, et Niilo Tiidu ettevõtmiisi takan om perre naisi, latsi ja Tiidu hindä mõtsik tüü, minkal määnestki otsa tulõman ei paistu.

Käävä jutu, et pia piässi tuud vilmi näütämä telen kah. Õgal juhul tasus tuud kaia, vilmi tegijä omma kõik’ tunnõdu ja tunnustõdu inemise, kõgõ suurõmba vaiva nägijä Ruusa Agoga iinotsan.

Ruusa Ago pilt: Niilo Tiidu (hääd kätt) sõsar Aive om nuur’ inemine ja timä elo Nopril om täüs tüüd, tüüd ja tüüd... Nii inämb edesi ei saa.