|
Bin Ladenit om nättü
Võromaal ja Valgamaal
Saarõ Evar
Puulahkmisõ mant kõrvalõ kutsut
Bin Laden and´ märku, et umma ellu
tä odavalõ käest ei anna. |
Võromaa
inemise omma seoniaoni küländ külmä rahuga päält kaenu,
kuis Ameeriga Ütisriigi Iraaki tümitäse ja muialgipuul
üle ilma terroriste takan ajava. Sõski või olokõrd mi
jaos kõrrapäält hulga hullõmbas minnä, ku Ütisriike
luurõ-keskagõntuur’ tuu vällä tõendusõ, et Ladini poig
Osama (Osama bin Laden) varjas hinnäst õkva nimelt
siinkandin.
Jutu tuust, et Bin Ladenit
om nättü, lätsi valla õkva pääle tuud, ku ameeriklasõ tä
jäle Afganistanin käest lassõva. Pia egäst Võromaa
vallast om kuulda olnu, et Bin Laden käve, Bin Laden
tekk’... Liinamäel om Bin Laden tegutsõnu joba üle
aasta: vahel nätäs tedä vanamuttõ man puid lahkman,
tõnõkõrd sõit jalgratta vai T 16-ga müüde, vahel kaos
jupis aos är ummi asju ajama.
Sangastõ vallan om nättü Bin
Ladenit, kiä kand kogoni tulirelvä ja määnestki kulunu
ja päivinännü mundrit, mõnõ kinnütäse et saksa
grenadeeri, tõsõ ütlese, et mõtsavahi umma. Säälsaman
Sangastõ valla Mäekülän mõistva kohaligu inemise
aokiränikulõ näüdädä esiki Bin Ladeni koobast. Kuup om
külh talulaudas maskeerit, a lauduga üle lüüdüide sainu
all või aimu saia meetripaksusõst raudbetuuñsainast, miä
võtt kinni esiki vähämbä taktikalidsõ raketi,
granaadihiitjä plähvist kõnõlamalda.
Bin Laden ei juu
Seoniaoni pidi kül võõras ka
aru saama, et noidõ paigapääl nättüide miihi man om olnu
tegemist Bin Ladeni tõisikidõga, kinka koolitamisõs olli
Afganistanin jo õkva umaette laagri. Asi tulõ vällä
tuust, et inämbüst Võromaal liikvist bilaadenist om
tõnõkõrd nättü hoolõga pääd sälgä ajaman, a peris Bin
Laden teedüperäst ei juu ja suidsuta kah.
Olukõrra tege jupi maad
tõsitsõmbas tuu, et liigus jutt ütest bilaadenist, kiä
tõõmeeli ei võtaki mitte tsilkagi. Tuud miist om nättü
mitmal puul ja harinõmalda silm või tä tõisikuga segi
aia ja tõõnäolidsõlt peris Bin Laden tuud är kasutaski.
Uma Lehele om Liinamäelt teedä juhtum, ku Bin Laden es
võta tälle hääst süämest pakut pudelit vasta, a olõs
pakjalõ piaaigu kässiga külge lännü. Huvitaval kombõl
nätti tuusama päiv Liinamäel ütte korgõt kaitsõpolitsei
ammõtnikku, kiä saisõ bussijaaman ja tekk’, nigu loessi
huviga kolmõ nädäli vannuidsi valimisreklaamõ.
Bin Ladeni tõisik ei hiidü
sukugi, ku aokiränik tä üte talu muru päält puulahkmisõ
mant kätte saa. «Ti informatsiuun’ vastas tõelõ, olõ jah
Bin Laden, a miä sõs tuust?» ütles tä koolitõt
rahulikkusõga. Om koguni pilditegemisega nõun. Umõtõ ei
tiiä mi viil, kiä tä periselt om ja kunas om timä asõmal
peris Bin Laden.
Kanepi naasõ
naarutasõ elost võetuidõ nall’oga
Harju Ülle
Türna Hele (kural) ja Laanõ Laine ütlese, et
kõiki nall´u
kirjäpandmisõs jääs näil aigo veitüs. |
«Mi
nal’a omma elost hindäst. Ku arsti man vai poodin mõnt
hääd ütlemist kuulõmi, õkvalt tsehkendämi üles!» kitt
Laanõ Laine (74) Kanepist, kiä üten Türnä Helega (65)
joba kuus’ aastakka nal’akavvuga inemiisi naarutasõ.
«Meil om kava valimiisist,
«Ämmä umavaihõl», «Elost hindäst», viimäne om «Uskmalda,
a tõõperäne», seletäs Laanõ Laine. Tuu kõnõlõs tohtri
man käümisest, Mangi ennustusõst ja valimiisist.
Umakiilse kava iist saiva naasõ kittä 14. veebruaril
Põlva kandi nal’amiihi pääväl Põlgastõn.
Minevädsel nalahambidõ
konkursil Oraval lauli nä Türksoni Sinaida laulu «Nii
omgi elo tuimas jäänü». «Süriile väega miildü, et
umakiilne, satiiriline ja pääväkajalinõ,» ütles Laine.
Vahtsõ sõna, Euruliit, kalli
roho, proteese tel’mine, Europeldik, vipõrusõ Soomõn
Serena viipargin – muttõ kavvun omma seen kõik’ uudissõ,
minkast inemise kõnõlõsõ.
«Mi ringen käävä väega
torõda inemise ja aig-aolt nä ütlese iks mõnõ vahva
ütlemise,» seletäs Hele. «Sis märgimi üles ja nakami
ütlemise ümbre luud-lihha kasvatama.»
Häid pudõmit om nii pall’o,
et naisil jääs kõgõ kirja pandmisõs aigo veitüs.
«Kõnõldas külh, et pensionääril aigo pall’o, a kos taa
sis pall’o om!» rehksäs Hele. «Pääväkeskusõn tegutsõmi,
käümi mitmõn ringin: lauluringin, memmi rühmän,
seeniorrõ segärühmän. Vahtsõnõ asi om meil seeniorrõ
segätandsurühm, kon opitas 1930. aastidõ pidotandsõ. Elo
om kipõmbas lännü. Ku ma tüül olli, sis es olõ puultki
nii kipõ!»
Hele tekk’ inne
pendsionilõminekit kultuuritüüd Koorastõn ja Kanõpin,
Laine oll’ oppaja. Prõlla lätt Helel viies aasta vanno
pääväkeskusõn Erästveren, pääle tuu om tä pall’o
pulmavanna tennü ja õdagujuht’ olnu. Üten Lainega omma
nä käünü esinemän Maaritsa ja Orava pensionäärele ja
üles astnu Kanõpi laadal.
Kangõ naasõ pelgä-i ka muid
tükke. Laine om näütüses Sarah Leanderi laulu laulnu ja
samal aol kankaani tands’nu. «Tuu oll’ näide pilaminõ,
kiä tahtva kõik’ aig võõran keelen laulda,» seletäs tä.
«Nigu neo Eurovisiooni-laulu: kiä naist arvo saa!»
Laine ja Hele ütlese, et
mõnõ omma näile ülnü, et mille nä võro keelen esinese.
«Ütles mõni, midä ütles, a mi umma kodokiilt ei jätä!»
kinnütäse mõlõmba.
Jupp’
kavast «Uskmalda, a tõõperäne» (lühendet)
Arsti ussõ takan.
Hele: Seo ilma
aigu om arsti man käümine üts’ igävene oopõr! Ku
vanast arsti mano lätsit, kobisi arst’ sinno iist ja
takast, koput’, lassõ sisse-vällä hingädä. Nüüd
astut arsti ussõst sisse, arst’ istus arvudi takan,
nõst kõrras silmä üles, klõbistas veitse nuppõ ja
nigu niuhti: diagnuus’ valmis! Omma nigu
selgeltnägijä!
Kae, seo valimiisi-iilse jandiga, naidõ suuri pitõga
panni umalõ jalalõ igävedse põndsu!
Laine: Valimise
joba läbi, mis sa inämb valimiisist! A kas sa tiiät:
ma sai Janno käest kats’ sokulaati ja Margussõ käest
sai üte sokulaadi! Lengi-poiss ja Pelisaar käristi
veini vällä!
Hele: Seokõrd
oll’ pitõ nii pall’o, tahtsõ kõik’ läbi traavõlda.
Jalg jäi suurõst läterdämisest haigõs. Pidi arsti
mano minemä, lasi haigõ jala kipõlt külmä viiga üle.
Tohtrõherrä, nuuë kinä miis’, ütel’ mullõ: «Proua,
võtke see jalg paljaks, võtke sukk ära!» Kobisi ja
küsse, kost vallus om. Äkki ütel’: näüdäke mullõ
tõist jalga kah! Helde taivas! Ma heitü nii rumaladõ
är, naksi es’ki kokutama. Ütli, et saa-i jalga
näüdädä: nii kipõ oll’, et tuu jäi ette
valmistamalda! |
Kärinä külä katõssa
päivä
Rahmani Jan
Vilm «Kaheksa päeva nädalas» om
olnu viimädsel aol üts’ mu suurõmbit vilmielämüisi. Tan
näüdädäs Nopri piimämehe Niilo Tiidu ello ja tüüd,
sümbuulsõlt omma timä tegemise kokko võedu nigu ütte
nädälihe.
Tuu nädäliga, nigu päälkirästki arvo saia,
om vähä nigu rassõmb asi. Tegevüst om vilmit kats’
aastakka. Tuuga olõ-i tego sukugi üte nädäliga Niilo
Tiidu elost, innembi om seo portreevilm’. Pääle tuu ei
klapi kuigi ka nädälipäivi arv – katõssa, a tuust
ildampa.
Kõgõ laembast sisust vast niipall’o, et näüdädäs ütte
tublit Lõunõ-Võromaa peret, kiä, nigu tunnus, ts’uklõs
tõisiga võrrõldõn vastavuulu. Ku pall’o põllupidäjä
lõpõtasõ umma majandamist, selle et ei tasu kuigi är,
sis Noprin tunnus asi hoobis tõistõ min-nev: tetäs ja
müvväs õks inämb kaupa, ostõtas mano meieritehnikat ja
kogonistõ remonditas vanno majjo. Kas tuu tõtõst nii om,
jääs vilmi kaiõn siski vallalidsõs. Selge om õnnõ üts’:
Niilo Tiit ei hädäldä, a tege tüüd. Hirmsat tüüd tegevä
ka Nopri talo naasõ: Tiidu naanõ ja sõsar Aive. Noist
kah viil peränpoolõ.
Niilo Tiit esi näütäs hinnäst vilmin sääntse mehe muudu,
kiä nal’alt muud kiilt ei kõnõlõ, ku umma kodost võro
kiilt. Olkõ sõs üts’kõik’ määne kuunolõk’ vallamajan vai
koolin vai Taloliidun, olkõ kullõjis vana vai latsõ,
Tiit kõnõlõs ja ei räägi. Tuu kõnõlõmisõga om muidogi
nii, et vahtsit mõistit ja asjo tulõ hulga pääle, eriti
sõs, ku kirotat määnestki projekti. A Tiit ei hiidü
tuust väega, kõnõlõs õks umma.
Muidogi ku ei olõ Tal’nan, sääl võtt tä tal’na kiilt kah
kõnõlda. Ja pääministrile naka-i kah hindä kiilt pääle
survma, selle et pääministril om kõgõ väega kipõ, a
Tiidul om vajja mõnõ lausõga seletä ummi mõttit maaelo
tulõvigust. Ja ka tuu är üteldä, et maa puult kaiõn kül
tuud valitsusõ tukõ nii tunda ei olõ, nigu pääministri
kitt.
A jätämi poliitiga sinnäpaika. Ja Niilo Tiidu kõrras kah.
Kärinä külä ja Miss’o kandi inemiisist oll’ tuu vilm’
niisamatõ. Külän omma viil mitmõ Niilo Tiidu tegemiisi
man. Noid tõisi näüdäs’ vilm’ kül vähä, a nigu tunda,
oll’ tuu muu külärahva ja ammukoolnuidõ esivanõmbidõ
tugi Tiidu tegemiisile.
Küläinemise, olkõ nois sõs «tüüdejuhataja» Ivan vai
tehnikahullu traktoristi-poisi, tukõsõ Nopri tegemiisi
jõuga. Esivanõmbilt om vaimnõ puul’: tiidmine kododsõst
paigast, keelest, meelest. Niilo Tiidu mitmõ
ettevõtmisõgi, nigu näütüses vannolõ huunilõ vahtsidõ
katustõ tegemine (lastu, mitte määndsegi eterniidi vai
tõrvapapi, miä olõssi kimmähe hulga odavamba), omma nigu
kumardusõs esivanõmbilõ, tettü innekõkkõ mälestüse
hoitmisõs.
A nüüd tuust katsandast pääväst. Sümbuulnõ katsas päiv (vai
25. tunn’ üüpääväst) om pühendet perrele. Viis’ last,
naanõ ja 22-aastanõ sõsar om Nopri talu pere. Kõigil om
uma tüü: latsõ kütvä sanna, korjasõ ubinit, naasõ
sekässe kohopiimä, nüsvä lehmi, ku vajja, ja sõsar käü
ülepäivi kraamiga turgu.
A sõsar om nuur’ inemine ja timä elo Nopril om täüs tüüd
ja tüüd ja tüüd ja nii tä ütleski ütel pääväl vällä, et
ku asi nii edesi lätt, om timä viie aasta peräst kimmähe
sanatooriumin ja nigunii hullumajan kah.
Sääne ausa ja tõsinõ välläütlemine om vilmi kõgõ parõmb
kotus, tuu vällä veidikese tuud, miä jääs ettevõtmisõ
ilosa välläpoolõ suunat pildi takka. Pääle tuu kotussõ
ärkaemist loksus paika pilt’ tuust, määnest vaiva piät
nägemä nuu, kiä Nopri ettevõtmist pidävä. Saa väegagi
selges, et Niilo Tiidu ettevõtmiisi takan om perre naisi,
latsi ja Tiidu hindä mõtsik tüü, minkal määnestki otsa
tulõman ei paistu.
Käävä jutu, et pia piässi tuud vilmi
näütämä telen kah. Õgal juhul tasus tuud kaia, vilmi
tegijä omma kõik’ tunnõdu ja tunnustõdu inemise, kõgõ
suurõmba vaiva nägijä Ruusa Agoga iinotsan.
Ruusa Ago pilt:
Niilo Tiidu (hääd kätt) sõsar Aive om
nuur’ inemine ja timä elo Nopril om täüs tüüd, tüüd ja
tüüd... Nii inämb edesi ei saa.
|