Esimuudu

Tsung’va tävvüpalanik Kidanimaalt!

Rahmani Jan

Ku ilma teküs mano mõni vahtsõnõ asi, löüdäs tuu as’a nimmamisõs vahtsõnõ sõna kah. Täämbädsel pääväl om vahtsõs ja kõkkõ ilma hirmu all hoitvas haigusõs saanu SARS, midä eesti keelen kutsutas nimega tappev kopsuviirus.

iisamatõ nigu eesti kiilde tetäs vahtsit sõnno ja mõistit, piämi mi tegemä noid ka võro kiilde, ku tahami kõrralik kultuur’kiil’ olla.

Tuuperäst ommagi Elleri Kalle ja Pulga Jaañ võro sõnaraamadu tüürühmäle vällä paknu, et SARSi umakiilses nimes võinu olla «tsung’va tävvüpalanik» vai «tsung’va tävvütõbi».

Nime edimene osa, tuu tsung’va, näüdänü ka kur’a tõvõ peritolomaad, selle et Hiina uma hiinakeeline nimi om ladina tähtiga kirotõn Zhongguo [loe: tš‘ungk‘uo]. Täü vai tävv om vanast võro keelen kopsu kotsilõ üteld.

Hiinat või viil võro keelen Kidanimaas kah kutsu, nii et kiä tõpõ tsung’vas kutsu ei taha, või üteldä ka kidani tävvütõbi.

Kagahii iäpuud!



Timahavvanõ külm jürikuu tekk’ rahvalõ meelehärmi, a vahel ka silmärõõmu. Kanepin võisõ üten aian 26. ja 27. mahlakuu pääväl nätä sitigõpuhma, miä oll’ iäpurikist loogan. Lumi oll’ õgalt puult muialt är kaonu ja päiv paistu. Niimuudu tundu, et puriga omma plastikaadist tettü. A oll’ iks peris iä.

Asi oll’ tuudviisi, et Pärli Ustavil oll’ aian viitoro katski löönü ja et üü oll’ külm, sõs külmi puhma pääle prits’vä vesi är. Jaheligu ilmaga võtt’ iäpuu sulaminõ mitu päivä.

Saarõ Evar