Kallis mälestüs

Kalkuni Ago
 

Üts’kõrd keväjä mõtli üüse uma hukka lännü elu üle. Vasta hummukut jäi magama ja näi säänest und. Olli katõraudsõga Piusa silla pääl. Saats’e puult tull’ kolm sutt. Mõtli, et lasõ häste ligi tulla, sõs anna katsaliisi kartetsega. Oll’gi paras maa. Vaoda ütest ravvast - ei lää valla! Vaoda tõsõst - ei lää! Edimäne susi – suur’ hatatükk’ - ai hamba indsi ja karas’ mullõ kallalõ. Dutkit brat, umma ellu ma nii odavalõ ei müü! Tsusksi püssätoru eläjäle kurku ja virudi tälle hirmsa hoobi kirsasaapaga rindu. Käve jälle raksahus ja mi abielusepikua otsalaud linnas’ minemä. Piaaigu vahtsõnõ säng’, vaivalt kats’kümmend aastat vana. Naanõ lubasi mullõ küüki vana madratsi tuvva ja üten piniga magama panda. Ma ollõv es’ki sängün maadõn eluohtlik.

A tuu iist vidi mul tuu keväjä kopridõga. Olli neid 7-8 tükkü är koks’nu. Värski liha oll’ egä päiv lavva pääl ja tarõn es olõ üttegi tühjä saina vai ust, kon nahk es kuiunu. Naanõ arvas’, et korter’ om nigu ürginemise vai rüüvli kuup.

Jahitärmin’ nakas’ joba läbi saama ja ma kai, et lähä tuu viil üte eläjä biotiike päält är. Mul on sääne kommõ, et tsagiraud om vallavõetult kaalan mäntli hõlma all. Veidükene inne suu pääle käändmist panni toru ja perä kokku. Kai, et õdagunõ aig, kiä siin iks käü. Sai paar’ sammukõist astu, nii nigu maa alt tull’ tutva vanamutt’ vasta. Tuu vana kronks’ ütel’: «Noh, Ago, hääd jahiõnnõ sis!» Mul lätsi jala nõrgas, süä jätt’ paar’ lüüki vaihõlõ. Vanamuti vastatulõk’ om es’ki õnnõtus. Mul kadunu esä käänd’ sääntsel juhul alasi otsa ümbre, läts’ kodu tagasi ja võtt’ hobõsõgi iist. Ja nüüd tuu mutt’ suuvõ viil hääd jahiõnnõ kah! Kõgõ suurõmba nõstanguga olõ ma mõtsast kodu tulnu, ku kadunu imäkene jõud’ läve päält üldä: «Miä sa sääl mõtsan ummõtõgi käüt, nigunii midägi ei saa!»

Kopra umma üte igävedse sala ja targa eläjä. Sügüse seivä nä suu veerest, a vasta keväjät olli uma langi tennü biotiike keskele, kohe nii lihtsäle lähküle ei lää. Ma ku mandri ja Haani mäki miis’ pelgä vett ja iäd ku vanakurat’ välku. A mul üts’ sõbõr Viidiku Paavli Kremessüväst opas’, et inne ku läbi vaot, nakkas iä kohisõma. Naksi sõs tassakõistõ üle lumbi minemä. Sai jo piä tõsõlõ poolõ, ku tunni, et nüüd om minek’. Visksi püssä kalda pääle, padronivüü tõsõ perve pääle ja sõs vaiu kaalast saani läbi. Jalakõsõ põhja es putu, nii tull’ hädäga iätükke seen ujuma naada, a kalda pääle lõpus ma ronõ.

Koorõ hinnäst alastõlla ja naksi rõivit vällä pusõrdama. Parasjagu ku aluspükse vällä väänässi, näi, et suur’ kobras roni perve pääle. Tsusksi tassakõistõ püssäle patroni rauda, tsihtse ja anni välgi. Elläi sattõ pikäle, tsipõl’ veidü jalguga ja jäi vaiki. No tuu oll’ küll illus pilt’: ma alastõlla ku Aadam ja kobras maan. Lätsi manu, illus elläi oll’, must ku vana kurat’. Naksi jo tõist võtma, ku tä äkki viirdü pervest alla, õkva iäprakku ja vii ala. Lasi sõs kõtulõ iä pääle, naksi kump’ma ja sai roisul hambist kinni.

Hummoku naksi kaema, kõik’ dokumendi rahakotin triibulidsõ ku mõtstsia põrsa. A mul vaja üle lahe minnä. Lätsi sõs Põlva migratsiooniammõtihe. Ma ütli, et elä Verskan piiri veeren ja valvuri omma minnu mitu kõrda piksevihma aigu kontroll’nu ja pass’ om vii sisse tõmmanu. Kuis ma ütle, et Velnä sohu sattõ. Ammõtnik ütel’, et kuis tõisil ei olõ nii ja taht’ 275 kruuni. Mullõ oll’ tuu väega suur’ raha ja kaup jäi kats’ki.

Jõud’ kätte tuu aokõnõ, ku Tal’na sadaman ammõtnikulõ passi pidi näütämä. Võtt’ki sõs ammõt’miis’ mu passi, kai ja küsse, et kohe sa seo partjankaga tahat minnä? Mul läts’ ka süä täüs ja ütli, et seo ei olõ partjanka, seo om mul kallis mälestüs! «Kas ti olõt midägi kuulnu Estonia hukust?» küsse ma. Mitte kõik’ es upu. Ma rabõli põh’ast üles ja jäi ellu. Ammõt’miis’ tegi viisaka kummardusõ ja and’ tõsidsõ näoga mullõ passi tagasi.

Soomõn sai ma peris pääväkangõlasõs: miis’, kiä es upu är, a «püssü pinnalla». Turu Sanomidõ reportri tegi must reportaasi. Iltasanomat taht’, et ma posiir’nü üten neegritarist Miss’ Soomõga. Muud es olõki ku välklampõ plõksi ja kopsaka honorarri. Viimäte nakas’ tuu oopõr’ mullõ nii miildümä, nigu olõssigi esi tuu üle elänü. Ega sääl suurt vaiht jo ei olõ, kas Velnä biotiik’ vai Läänemeri.


Tossu Tilda  pajatusõ

Maipühhi loosung’

Pääle sõta saadõti Vinnemaa eestläse Eesti kõvvu ammõtidõ pääle. Üts’ sääne miis’ panti telliskivivabrigu etteotsa. Maipühä olli tulõkil. Egä asutus pidi paraadilõ minemä loosungiga, kon pääl olli är näüdädü asutusõ saavutusõ. Direktori eesti kiil’ oll’ väega vilets, tuuperäst kitt’ tä hääs säändse loosungi: «Võtame maipühad vastu täisväärtusliku tellisega!»

Rahvas katõl puul tiid irvõli, ku telliskivivabrigu kolonn’ uma loosungiga müüdä marssõ. Ülembüse tribüüni pääl olli vihast sinidse.

Hobõsõl pall’o keremb

Vanal aol sõit’ potiseto kuurmaga Võõpsost Võrolõ, esi oll’ küllüle vankrin ja jala tilbõndõlli üle vankrõveere. Võro miis’ trehväs’ nägemä ja küsse, et mille sul piät jala sõitõn üle vankrõveere olõma. «A sis om hobõsõl pall’o keremb vitä,» es lasõ potiseto hinnäst sekä.
 

___________________________

Kattõ sorti joogi

Ei tetä parõmbalt olut koskil maal, ku õnnõ Saarõmaal. Tuu om niisäändene juuk’, miä võtt laulu vällä ja jala tands’ma. A ku ollõtegejä käest küsüt, et midä tä sinnä sisse pand, sis hoit Saarõmaa miis’ puul’ suud lukuh.

Võro- ja Setomaa kandi miihi käest küstäs jälki, et midä nimä uma hans’a sisse pandva, et tuu tege pää nii purjo, et mõista-i inämb arvu saia, midä tiit vai kuis olõt. Vähämbält setol sis suu külh lukuh saisa-i. Ütles õkvalt vällä, et lehmäsitta ja kardohkakuuri!

Märksi Ilmar

 

Monica, ooda, mi tulõ!
 

Ruitlasõ Olavi, pandja miis’

Lõpõdi õkva Monica Lewinski telesõu kaemisõ, kon tä näüdäs’ hinnäst ku ohvri, vaihõpääl ku veidükene ull’, sõs jälki ku kainõlt arvõstav ärinaanõ. Mõtli veidükese, miä olõssi Eestimaal tuust nii­üldä minevädse aatasaa ütest suurõmbast seksiskandaalist oppi.

Edimädses – Clintonil om väega halv maidsõ! Mi maal omma tütrigu nii ilosa, et Lewinski tselluliidiga ei tahassi näid kuigimuudu võrdlõma naada. A Ameerikan muidogi – laja popcorniperse ja lõvvaloti – näile sääl om Lewinski ku Marilyn Monroe!

Tõsõs om seo näüde mi kõlladsõlõ aokirändüsele, kuis luku tetä ja kohe uudis om käkit. Seo, et pankurimammi sai käümä pääle vai et Padari Tanel oll’ jälki pur’on, omgi SL Õhtulehe kõlladsõ as’a lagi. Lewinskiga võrrõldõn väega matal’  lagi!

Kolmandas olõssi sääne muud Eestit ilmalõ tutvusta kõvõmb sõna ku hallõvõitu welcome to estonia! Ja odavamb kah tulõssi, selle et seksiskandaali jaos om vaia õnnõ kattõ inemist, a määntsegi märgi vällämõtlõmisõs lätt tüüjoudu kõvastõ inämb.

Mõnõ tehnilidse küsümise sõski tulõva – Päts, Meri ja Rüütli saiõ kõik’ presitendes viil sõs, ku suurõmb seksuaalnõ potõntsiaal’ müüdä ja ammuki är unõhtõt. Ku anda nüüd Rüütli kohtu ala ahistamisõ iist, või trehvädä, et kohtulõkaibajat ei võeda tõsidsõlt. A miä sõs tuust – rahvalõ õks miildünü, ku Arnold-poiss’ televiisorin puhtast süämest tunnistanu, et timä ei olõ midägi tennü ja sõs näüdätäsi Ingridit ja tuu olõssi näost lapilinõ.

Seod vabariiki om joba üle kümne aasta, a kõrraligust seksiskandaalist olõi haisugi. Millen asi? Kas olõmi hindä etteotsa impotendi valinu? Raidal ollõv juttõ perrä kangõ miis’ pois’kõisiga videosid vaht’ma, Ojulandi ja Tarandi vaihõl tsusisi kah midägi, a sõs nakassi «vinne litsi» lindama... A tõsi om tuu, et sääntse väiku kala kudõgu, kon tahtva, brandi jaos alla «purika» ei avida.

Määnegi võimalus om Brüssel. Ku saasi näid sääl kuigimuudu ahista ja perän hinnäst näüdädä ku kannataja? Sõs piässi Oksmaa Arnoldi määntsegi delegatsiooniga üten saatma ja perän ütlema, et inne oll’ mehekesel IQ sada nelikümmend katõssa ja mõistus pään, a kaegõ nüüd! Ja piät toonitama, et säänest ahistamist, miä tälle sääl tetti, ei olõssi es’ki Lurich vällä kannatanu!

Seksiskandaali jaos om vaja algplatvormi, täpsembalt, perversset ütiskunda ja aokirändüst ja njoo omma meil nii ku Ameerikalgi tävveste olõman. Martinpoiss’, Pornokunn’ ja nii edesi. Kuis Ameerikan asi käümä läts’? Lehe kirodi, et Lewinski, Clinton ja… ja üleüü tekkü kadõhus – riigi edimädse tuusamudsõga olõssi viil nii mõnigi tütrik... Tõsõltpuult miihi kadõhus – ah sa olõt presitent’ ja võit panda kinkalõ tahat, a ma olõ ausa mutriväänäja ja piät uma lehmätükügä... Kurrat’!

Ei tiiä, kuis niimuudu saa? Gagarin pidi kuulsas saamisõ iist kosmosõlõ lindama, Einstein egäsugutsiid asju vällä mõtlõma, a Monica – naks ja kõrran.

Lewinski om viil üts’ näüde Ameeriga unõlmast, et nii ku muinasjutt, kon Tuhkatriinu võtt’ võlupasuna ja edesi: kuulsus, Mercedes, uma maja ja tävvelik pensionikindlustus. Mi maal om viil elo tsipakõnõ rassõmb... A piä huugu, mi arõnõmi. Monica, ooda, mi olõmi su poolõ tiil!