PÄÄLEHT
ELO
MÄRGOTUS
INNEMBI
KERGÜSI
KIRÄ
 


 


 

Võrol tulõ vana-ao laat

Harju Ülle

Kuis peeti Võro ker’ko iin laatu sada aastat tagasi, tuud saa nätä 31. lehekuu pääväl säälsaman. Laadukõrraldaja käsitüüklubi «Esi» kuts kauplõma ja ostma kõiki, kiä mõistva esitettüist as’ost luku pitä.

«Plaanimi tetä säändse laadu, nigu oll’ 1900. aastal,» seletäs üts’ «Esi» katõtõiskümnest kangõst naasõst Suurmanni Aino Oravalt.
 



Suurmanni Aino kuts vanaaolisõlõ laadulõ kauplõma ja ostma kõiki, kiä mõistva esitettüist as’ost luku pitä.

Laadu mõtõ om tuun, et Võro inemise saassi kotost vällä tulla ja hindätettüid asjo müügis pakku. Saman om ka hää võimalus vajalikkõ asjo tõisi käest osta, näütüses lastukorvõ, kaldsuvaipu, kirvõvarsi, leevämõhkõ vai lihasuulamisõ pütte peris pütümeistride käest.

«Avida egäl juhul seod ettevõtmist uma osavõtmisõga!» lupa Nopri talo piimämiis’ Niilo Tiit, kiä luut, et vanaao laat ka rahvalõ miildüs. «Tegejä omma herksä tütrigu ja ku nä mõistva umma vanaao juunt lõpuni vällä pitä, sis või laat peris pall’o rahvast kokko meelütä,» löüd tä.

Samma miilt om ka Hartsmäe talo pernaanõ Saarõ Helgi Haanist, kinka esitettüt magusat ja mahlast leibä rahvas kitt. «Läämi iks laadulõ kauplõma, ku midägi ette ei tulõ,» ütles Helgi.

Suurmanni Aino ütles, et esitett leib piät kimmähe laa­dal olõma. «Pall’o liinainemise olõ-i kas sukugi esitettü leibä saanu vai mäletäse tuud vanast aost,» seletäs tä.

Ka vanakraamipuut’ tulõ uma kraamiga vällä ja plaanin omma viil aolehepoisi, saiamüüjä-tütrigu, lillinäio ja pääväpiltnik. Aino ütles, et ku kauplõja tulõ vanna vurhvi rõivin, saa tä kotussõ poolõ hinnaga, ku hobõsõga, sis mastas es’ki pääle.

«Ei-ei! Tuud mi ei taha!» om Aino tävveste kimmäs, et poola pulstõ müüjit seokõrd kauplõma lasta-i. «Mi tahami iks Võro umma ja hääd pakku.»

Laadul tulõ ka kõva kultuuriprogramm’: alostas puhkpilliorkestre, esinese Loosi nall’anaasõ, Alvela Milvi punt’ ja Hurda külätiätri. Vällä om lubanu tulla viil mitmõ, lõpõtasõ Lõkõriq.

«Laadu pääle olõssi ka mustlast vaia, a peris mustlast julgu-i kutsu,» seletäs Aino. «Kultuurimaja lubasi kordnigu rõiva, et laadulõ saasi ka kordnik, kiä kõrda pidä.»

«Üts’kõik’ kinka mano olõmi lännü, kõik’ omma avitanu: liinavalitsusõst ker’kooppajani vällä,» om Ainol hää miil’. «Kõik’ löüdvä, et õkva säänest asja omgi Võrolõ vaia.»

Vanastõ oll’ Võro ker’koplatsi pääl laat vai turg egä puul’päiv. Es’ki talvõl. Prõlla om platsi veeren õnnõ vanakraamipuut’ ja «Esi»-naisi käsitüükeldre.

Taha keldrehe tuu ummi asjo üle 140 käsitüümeistre, inämbüs näist om Võromaalt.

Aino ütles, et «Esi»-naisil om plaanin Eesti Rahva Muuseumi abiga põh’aligult selges tetä, määndse omma õkva Võromaa vüü, pääväteki ja muu käsitüüas’a. Sis nakasõ seldsi naasõ õnnõ noid tegemä.

Harju Ülle pilt



Talivili om hukan

Varajanõ talvõ tulõk’ ja kevä­jäd­se külmä omma mõnõ tali­vil­läpõllu pääl peris musta maa perrä jätnü. Timmi Mart Na­vilt ütel’, et täl tulõ vähämbält poolõ talivilämaa ümbre kül­vä. Väega halvastõ läts’ tri­ti­kuga, mille võtt’ är katsõtõis­küm­nekraadinõ külm õkva pe­rän lumõminekit. Oidermaa Er­ki Vilustõst kõnõl’, et vana sor­di pidi häste vasta, a üts’ tritikusort’ Lupus läts’ täl ka hukka ja 17 hektaari 120st tulõ täl ümb­re külvä. Rosenbergi Ai­var Sulbist löüd’, et seo keväjä om­ma kõgõ ilosamba nuu kül­vi, miä sügüse üles es jõvva tul­la. Nisu juurdu sügüse är ja nüüd viil om tä nõna maast väl­lä tsusanu. A katõssa hek­taari 70st tulõ täl kah ümbre tsun­gi.

  Servä Taavi Kurõnurmõst kõ­nõl’, et ku nä talivilläkülvi lõ­põti, tull’ järgmine hummuk lu­mi maha ja paraja külmä­kraa­di kah takan. A üte läm­mä­ga jõudsõ terä viil idanõda ja tulõ nüüd üles. Peris maha kanda ei mõistõv tä viil üttegi põldu. Kruusla Avo Hurmi kandist löüd’ kah, et inneaigu ümbre külvmä ei nakka tä midägi. «Kõgõpäält tulõ nisu üle äestä ja kaia, miä säält tulõ. Kohe iks midägi ei tulõ, sinnä külvä ma õkva ilma harimalda suvivillä pääle. A taliviläsaak’ tulõ timahavva kimmäle keh­vemb ku minevaasta.»

  Liiva Jaan Võromaa Talopi­dä­jide Liidust ütel’ kah, et tali­vili om üle Eesti hukan ja Võ­ro­maal olõ-i asi kõgõ hullõmb. Kõgõ suurõmbat kahju kand­va nuu edumiilse põllumehe, kiä omma nakanu lajalt ta­li­kesvä ja talirapsi kasvata­ma. Noi­dõ põldõ pääl om tõtõst must maa.

Saarõ Evar



Tsigani petvä vanno

Aino (79) Kanõpi vallast Hurmi küläst hiitü väega, ku mustlasõmuur’ suurõl neläpääväl autoga huuvi sõit’, tarõussõ vallalõ lei ja timä käe küsümäldä ennustamisõs peiu haard’.

Viil suurõmb oll’ Aino hiitümine, ku mustlanõ «ennustamisõ» iist tassu küsse - 2000 kruuni! «Ma saa-i jo penssigi nii pall’o!»  ütles Aino. «Es’ki üttegi juunt es kae, mugu lugi õnnõgi! Ütel’, et teil om üts’ needus pääl, tuu lasõ-i ellä.»

Aino pakk’ sata kruuni, a tuuga muur’ lepü es. Raha minnev Petseri kloostri hääs ja tuud tohe-i keeldä. Sai 125 kruuni.

Sis taht muur’ hindä latsilõ ubinit. Ku Aino aita ubinit ots’ma läts’, naas’ muur’ riioli päält maas’kamuusi ja kirsikompottõ kotti laat’ma.

Koritori pääl olli keldrest tuudu kardoka, mustlasõmuur’ vali terve korvi hindä kilekotti ja küsse sis kuldkellä. «Tuud mul olõ-õs, sis küsse seod telekat, et annõta seo kloostrilõ!» kaiblõs Aino. «Ull’ peris! Tuu mu pujapuja telek, tohe-i tuud är anda!»

Aino ütles, et mustlaisiga piät karmimb olõma, a timäl tulõ-õs tuust midägi vällä. «Ma olõ sääne nõrga verega, helde olõ,» tunnistas Aino.

Mustlanõ käve ka Aino puja Ülo man. Tuugi andsõ 150 kruuni, et mustlasõst valla saia.

Põlva ja Võro politseist üteldi, et näile olõ-i viil rahapetjist mustlaisist tiatit. «Tiiämi sändsit, kiä tii veeren autuid piatasõ ja bensiini vasta pulstõ pakva,» ütles Lillemäe Ave Põlva politseist. «Meil oll’ viimäne petmine, ku müüdi vererõhuaparaatõ, a neo olõ-õs mustlasõ,» kinnütäs Paabu Anti Võro politseist.

Põlva politsei soovitas, et mustlasõ tulõssi ussõ taadõ jättä ja näidega ärri mitte aia.

Konstaabli Zimmi Aivar hoiatas, et ku mustlasõ joba tarõn omma, sis näütäse kõrralikku kaupa, a ku sällä käänät, vaihtasõ kats’kisõ aúa vasta vällä. Tuuperäst tulõssi kõrraga üldä, et ostusuuvi olõ-i ja ku päälekäüjä iks vällä lähä-i, sis politseile helistä.

Harju Ülle



Rebäst mängi om kõgõ vägevämb

Harju Ülle
 



Mõnistõ latsõ olõssi võinu saia eriavvuhinna kostüüme iist, kõgõ uhkõmba olli repän (kural) ja susi.


Et latsi lemmikelläi om repän’ , tuu tull’ vällä 12. nall’akuu pääväl Puigal, kon tetti kolmandat kõrda võrokeelitside näütemängõ päivä.

Latsi näütemängõ oll’ kokko kümme, noist puulin mänge repän’. Kõgõ uhkõmb, väega karvadsõ hannaga repän’ oll’ Mõnistõ kooli uma, a terve tuu latsi punt’ olõssi võinu saia eriavvuhinna kostüüme iist. Kõgõ osavamb oll’ jälleki Vahtsõliina repän’, kiä esi väega ilosahe kassi, kikka ja kana kardokakotti pudõsi.

Et uma ja hää kodokiil’ om latsi siän avvu seen, tuud näütäs tuu, et näütüses väikun Leevi algkoolin Veriora vallan tege võrokiilset tiatrit piäaigu terve kuul’. Viil käve Puigal lava pääl Vahtsõliina, Puiga, Pikäkannu, Krabi, Miss’o ja Haani kooli latsõ.

Puiga näütemängupäivi peeti jo kolmas kõrd. A sjoo aasta tekkü Puigalõ mano viil ka tõõnõ päiv, kon võrokeelist näütemängu kuulda sai. 1. aprillil pidi Harglõ kuul’ nall’apäivä, kon kah võrokeelitsiid nall’atükke näüdäti ja laulõ laulti. Nall’apäiv Harglõn tahetas kah traditsioonis tetä, nigu Puiga näütemängupäiv jo om.

Prõlla opatas umma kiilt 26 aoluulidsõ Võromaa ja 3 Setomaa koolin. Et oppaja omma keeleoppusõga kõvastõ vaiva nännü, tuud nimmas’ näütemängu sürii liigõ Reimanni Nele Võro instituudist, kinka sõnno perrä oll’ näütemänguliidsi kiil’ illos, kimmäs ja lätt egä aastaga parõmbas.

Harju Ülle pilt



Oppaja käve op’ man

16 võro keele ja kultuuri oppajat Võromaalt lõpõt’ 26. aprillil Tarton lõunaeesti keele ja kultuuri aladsõ tävvendüskoolitusõ, midä vidäsi Tarto Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskus.

Oppaja saiõ vahtsiid tiidmiisi Lõuna-Eesti aoluust, kirändüsest, rahvaluulõst, etnoluugiast ja keelest. Oppajis olli Tarto Ülikooli ja ERMi  inemise.

Oppajidõ tävvendüskoolitusõ pidolikul lõpõtamisõl rõhotõdi tuud, et tego om tävveste esierälidse keele ja kultuuriga, midä tulõ hoita ja avvo seen pitä. Tuuperäst Tarto Ülikooli Lõuna-Eesti keskus taad asja tegemä naas’ki.

Oppaja umalt puult ütli, et üle nädäli olnu koolitusõl käümine tekk’ võro keele ja kultuuri oppaja umavaihõl tutvambas, näil oll’ võimalus pikembält juttu aia ja asjo üle ütenkuun perrä märki.

Paprõ tävvendüskoolitusõ lõpõtamisõ kotsilõ saiõ: Aia Hele Ruusalt, Glaseri Maaja Oravalt, Hanimäe Maiu Võrolt, Kadaja Üllar Harglõst, Lepassoni Marju Mamastõst, Lillemäe Siret Vana-Koiolast, Loka Tiiu Rasinalt, Moreli Eva Leevilt, Pedeski Evi Miss’ost, Peebu Valve Nahalt, Rebase Liivia Antslast, Ritso Helle Lüllemäelt, Ruuli Helve Puigalt, Sarapuu Helju Vahtsõliinast, Valsi Aile  Himmastõst ja Vendi Imbi Põlvast.

Fastrõ Mariko