Tossu Tilda  pajatusõ

 

Iiskanniga ollõ perrä

Ku Eesti riik’ oll’ jäl tagasi tulnu, jäie unõhtustõ Vinne valitsusõ aol alostõt karskusõ asi. Ollõput’kandus lei häitsemä, kaupmehe lõiksi ollõmüügist suurt kassu.

Mehe jõiva vaadiolt niipall’o, ku kõttu läts’, ja osti purkõ ja pudõldõga viil kodo kah üten. Üts’ miis’ tull’ ollõmüüjä mano iiskanniga.

Kaupmehel oll’ sääntse ollõhimo üle hää miil’, selle et raha tull’. Nii moodu peräst küsse, et kas olõ-õs määnestki tõist anomat. «Inämb suurõmbat anomat es olõ joht!» tunnist’ miis’ puhtast süämest.

Kõtutõbi

Vinne-aol pidi nuur’ petsälist’ päält ülikuuli kolm aastat koolirahha tagasi tiin’mä. Ütte Võro liina asutustõ trehväs’ nuur’ miis’, kiä olõssi parõmba meelega tüü asõmal pitu pandnu ja tütrikke takan ajanu. Tuud tä tegigi.

Üts’kõrd oll’ nuur’miis’ jäl mitu päivä kaonu. Ku tä peräkõrd haigõ pääga vällä ilmu, trehväs’ tä koritorin silm silmä vasta kaadriinspektoriga. Tuu oll’ väega tihkõ naistõrahvas ja nakas’ noorõ mehe pääle rüük’mä.

A asutusõ juhataja oll’ rahuligu meelega vanõmb meesterahvas ja täl nakas’ noorõst mehest hallõ. Ütel’ kaadriülembäle: massa-i nii hirmsahe rüüki, noorõl mehel oll’ kõtt vallalõ, peräkõrd kogoni düsenteeria.

Kaadriülemb lõvvas’ edesi ja käsk’ sanepidjaamast tõendi tuvva. Nuur’ petsälist’ kattõ käso pääle nigu tuul’ ja oll’ viil piä nädälikese tüü mant är. Ku vällä ilmu, pand’ ausa näoga kaadriinspektori lavva pääle paprõ. Kirän sais’, et välläheide näüdä-i düsenteeriäpisiläisi.

__________________________________
 

Löüti rüäsusi

Sääne asi johtu üts’kõrd meil siin Rõugõn. Üts’ talosulanõ löüdse põllu päält üte lõpnu eläjäkese, kedä tä är es tunnõ. Näüdäs’ tuud eläjäkeist sis kõigilõ külämiihile, a ütski es mõista midägi üldä, kiäki eläjät är es tunnõ.

Mõtliva sis kõik’, et kuis õks teedä saia, määne elläi tuu õks om. Üts’ miis’ ütel’, et küske tuu vana Põllu Kaarli käest, tuu om tark miis’, om Talinah käünü ja om Urvastõ kerigu vüülmöldri. Näütsivä sis Kaarlilõ tuud eläjäkeist.

Kaarli kai tõist iist ja takast, käändse ütte ja tõist külge ja viimäte ütel’, et miä taa muu iks om, ku rüäsusi. Tuuga jäivä kõik’ rahulõ.

Rõõmu Roosi

Uutkõ Võro- ja Setovisiooni!

Ruitlanõ, tiidjämiis’

Miä ma ütli – es toht’nu Ruffust Eurovisioonilõ laskõ! A kiä minnu kullõs? Martin-poiss’ olõs lännü ja edimädse kotussõ är toonu, selle et tä om seest niisama suur’ ku Pühävaimu kerik; ja tiiäti, ku hää kõla Pühävaimu kerigun om? Või jummal’! Pühävaimu kerigu torn’ palli maaha, panti vahtsõnõ ja õks helisäs. Martin-poiss’, ull’vaim, om kah üllest mitu kõrda palanu, täl olõ-i pään inämb üttegi kõrraligu isolatsiooniga juhtmõotsa. A õks miis’ nigu heliretel’!

Martin-poiss’ om muidoki tujust är! Eurovisioonilõ es lasta, sport’ tulõ maaha jättä, selle, et täl om parhilla suur’konkurent’ Märtin-poiss’: tuu, kiä Ford Fookusega autorallit sõit ja saa kõik’ aig umbõlõ häid aigu. Viie kilomeetri pääl om tä joba kipõmb ku Šmigun ja Kirsipuu Jaan ja Valvõ kokko ja tege ülejäänü spordiala pehmelt ülden naarualutsiis. Miä sa õks ummi suusõ vasta maad nühit, ku bussiga kipõmbidõ saa, om jo nii!

Täämbäne Eurovisiuun’ om tussi ja tissi karnõvaal’, muiõ muus’kainstrumentega sääl vehki ei massassi. Ku Epliku Vaiko kuulunu mõntõ seksuaal’vähämbüste, olnu transvestiit vai vähämbält pedohviil’, sõs joudnu tä nuidõ Tätuu lesbide lähküle külh. Vas’t. A nii ku tä om, kõrralik pereesä – kinkalõ säänest vaia om? Euruuplanõ taht perverte nigu Markii de Sade... Ma jo ütli, et Martin-poiss’ esi olõssi pidänü minemä.

Mullõ tuu «Eitiins kamin päkk» (‘katsakümnendä tulõva tagasi’) väega miildü, sääne Briti popp vas’t jah, a maitsõkas ja sääne tunnõ jäi, et säält hääst Zeppelini-aost peri asi. Parõmb ku tuu umaaignõ Martin-poisi pinihitt’: «Mina olen sinu sõber». Mu meelest oll’ pinilugu. Selle, et ku ma lats’ olli, kingiti mullõ raamat, mink päälkiri oll’ «Mina olen sinu sõber!» Ja Müürsepä Martini pilt’ oll’ pääl... Vai oll’ pini uma... Ei olõ inämb häste meelen kah.

Mi piässi iks uma, Võro- ja Setovisiooni tegemä! Sinnä tulõssi kõrraligu võro ja seto mehe ja tütrigu, Lõkõriq ja tõsõ säändse, keda hää kullõlda. Seto naanõ sullõ nall’alt rahva iin tissi ei näütä, a hõpõrahasit võit kavvõst vahti, nii et suu lätt vesidses. A ku perän pito mõnõlõ küüdse taadõ saat, sõs tegevä sullõ säänest «tätuud», et perän eloaig mälehtät. Egas ma niisama ei kõnõlõ, ma olõ kõik’ uma naha pääl är pruuv’nu.

Meil ei olõ vaia häpü tunda tuu iistläisi Eurovisiooni peräst. Võrokõsõ omma maailman laulurahvas nummõr’ üts’: mine pääle lõunat kohegi poodi mano ja kae esi – õks mõni jorisõs küllüle trepi pääl!