Võtkõq
vägi kokko, kynõlgõq latsigaq umma kiilt!*
Võro kiil’
tõisi siän
Ilda aigu saimiq Roodsi Lapimaal
Kirunan edimäst kõrda kuun istuq väikurahvidõ kymrõ,
katalaanõ, eskimoiõ ja tõisigaq. Ollimiq võrokõisi
iist välän ütsändäl üleilmalidsõl vähämbüskiili
konvõrendsil.
Tuud tulõ külh imehtäq, ku suurt tüüd
väikuidõ, mynõl puul peris puul’koolnuidõ kiili
elonhoitmisõs ärq tetäs!
Kygõ ands’akumb näüdeq keele vahtsõlõ
elolõ herätämisest om korni kiil’ Inglüsmaal. Meile
näüdäti pilti havvakivist, kohe oll’ pääle raot, et
Dolly Pentreath, perämäne korni keele kynõlõja kuuli
1777. aastal. Parlaq om korni keele kynõlõjit jälq
paar’-kolm tuhat, kiilt opatas 16 koolin ja 38
õdagukursusõl.
Võro keele sais
om hulga parõmb ku mynõl tõsõl väikul keelel. Mi
viimädse küsümise perrä kynõlõs aoluulidsõl Võromaal
umma kiilt kyik’ aig 45% ja aig-aolt 45% inemiisist.
Kymri (wales’i) keele kynõlõjit om
Suuėbritannia Wales’i jaon 20%. Kymrõl om täüs’
umakeeline koolioppus, tele- ja raadiokanaliq ja
es’kiq võimalus uman keelen kohut pitäq.
Väikuidõ kiili päähädä om tuu, et
kynõlõjit om veidüq, kiilt põlõtas ni peedäs
maahajäänüide inemiisi keeles.
Umakeeline koolioppus ja massimeediä
ommaq asja pall’o muutnuq. Kymrõl om nuuri
keelemõistminõ parõmb ku vannul. Hispaanian
Kataloonian pandvaq ka hispaaniakeelidseq vanõmbaq
ummi latsi katalaani kuuli. Ku Kataloonian katalaani
kiilt ei mõistaq, om rassõ tüüd löüdäq.
Kymrõ om muidokiq ka puul’ mill’onat
ja katalaanõ inämb ku suumlaisi, a ummõhtõ olõ-i
naaq keeleq riigikeeleq. Euruupan om väikuid kiili
tunnistõt ja riigikeele kõrval edesi arõndõt viimäne
20-30 aastakka.
Ku miiq manoq tagasi tullaq, sis
ütelt puult võimiq väega uhkõq ollaq, et 90%
inemiisist viil mõist kiilt, a nuuri siän om
keelemõistminõ viimädse paarikümne aasta seen väega
kehväs jäänüq.
Olõmiq püüdnüq kuulõhe võro keele
tunnõ saiaq. A Euruupan naadas latsigaq tüüle viil
inne sündümist – opatas vanõmbit, kuis latsi uman
keelen üles kasvataq.
Vastaliidsilõ om väega rassõ selges
tetäq, mille om ütte väikut kiilt vaia, ku
inämbüskiilt niikuinii kyik mõistvaq. Pia naatas jo
küsümä, mille om vaia eesti kiilt, ku inglüse
keelegaq saa parõmbahe leibä tiiniq.
A inemine elä ei ütsindä leeväst. Mi
kaidsa egäsugumaidsi eläjit ja tsirgukõisi. Või
küssüq, miä tuust om, ku myni naist ärq häös. A
maailma luudus jääs tuust vaesõmbas. Ku üts’ kiil’
ärq kaos, jääs niisama maailm vaesõmbas.
Nuuq, kel om selge, mille eesti kiilt
kaitsaq tulõ, pankuq samaq synaq võro keele kotsilõ.
Võromaal om küländ harilik, et
inemine kynõlõs umma kiilt, a sis püürd latsõ poolõ
ja lätt eesti keele pääle üle. Mynõq noorõq nõstvaq
jo hellü: mis õigusõgaq ti mi käest esäessi tarkusõ
ärq võtiq?
Parhillaq või viil taa as’a kõrda
saiaq: imäq-esäq, kiä viil mõistvaq kiilt, võtkõq
uma vägi ja kimmüs kokko ja kynõlgõq ummi latsigaq
umma kiilt!
Ku mi olõ siin Eestin kimmäq ja
hoiamiq alalõ nii eesti ku võro keele, om tuu kygõ
suurõmb asi, miä mi või tetäq maailma ilo ja
kirivüse hoitmisõs.
* Jutt om vahtsõn kiräviisin.
Roose Celia: Võrumaal om väega pall’u ilusit laulõ!
Või luuta, et Võrumaal naatas inämb
umma rahvamuusigat mäng’mä – paar’ nädälit tagasi
valiti Võru muusigakooli direktris
rahvamuusiga-oppaja Roose Celia (38). Tä tull’
Villändi kultuurikolletsist Võrumaalõ ummi juuri
manu tagasi ja unistas, et and Võru oppajilõ ja
latsilõ vaimsõt rikkust manu.
Kuis tull’ mõtõ naada Võru
muusigakooli direktris?
Olõ joba ammu tahtnu är Võrumaalõ
tulla. Mõtõ tull’ veebruarin, ku istõ Tal’na
Muusigamajan ja märke, et Villändin saa hindä jaos
aig läbi. Sääl om mul pall’u häid sõpru, a Mulgimaa
saa-s mullõ kodudsõs. Tahtsõ saia Karula kanti
Pirrupuusaardõ umma tallu elämä ja kukki sääl maia
alalõ olõ-i, tulõ tuugi üts’kõrd ehitä.
Mõtli joba inne direktris
kandidiir’mist, et muusigakuulõ man piässi saama
rahvamuusikat oppi. Naksimi tegemä kuuntüüd Eesti
Nuursuutüü keskusõga, et säänest vurhvi ainõkavva
tetä. 1. novvembris piässi ainõkava valmis olõma.
Mille tuud teemi – sakõst juhtus nii,
et inemise pandva päält muusigakuuli pilli kapi otsa
ja võta-i naid säält inämb elun alla. Ku saa latsilõ
inämb rahvamuusikat opada, sis või-olla löüd suurõmb
hulk inemiisi uma õigõ tsihi.
Kas sis Võrul tulõgi võimalus tuud
ainõkavva pruuvi?
Aigupiten. Võrumaa om mullõ kõgõ
väega hingelähküne olnu ja siinkandin om tukõv
rahvamuusiga: folkloorifestivaali, lõõdsa- ja
kandlõpäävä... Tuuperäst tahagi siin väega täpsäle
teedä saia, määndse jou siin olõman omma, inne ku
ummi plaanõga pääle naada.
Võru liin olõ-i mullõ väega tutva,
olõ op’nu Põlvan ja Tal’nan. Ma es tiiä tuudki, et
Võrul om nii suur’ muusigakuul’: 250 last. Ku huvvi
om nii pall’ļu, sis om sääl ka väke pall’u.
Midä plaanit Võru Muusigakoolin
kõgõpäält tegemä naada?
Kõgõpäält saa oppajidõ ja latsiga
tutvas. Edimädse aastaga tahassi hää selts’kunna
kokku saia. Villändin oll’ tuuga rassõ, inemise olli
üle Eesti lakja. Ma unista, et mul omma inemise,
kinka saa midägi kuun tegemä naada.
Ma tiiä, et koolin omma oppajidõ
palga väiku ja püvvä näile vähämbält vaimsõt rikkust
manu anda. Ma tiiä väega pall’u häid muusikit, kedä
saa mäng’mä-kõnõlõma kutsu ja inemiisile rõõmu tetä.
Kas säänest asja ei pelgä, et Võru om
väiku kotus ja mõni vastalinõ punt’ nakkas sinno
õkvalt vällä süümä?
Ma tiiä säändsit näütit ja olõ tuuga
arvõstanu. Et tuud ei juhtusi, püvvä hinnäst avada
ja arvu saia, miä toimus. Sis püvvä uma mõttõ sinnä
manu liitä. Tuud ma muiduki tegemä nakka-i, midä ma
esi õigõs ei piä. Minu unistus om suunada mõnõ
inemise sügävämbä rahvamuusigahuvi pääle.
Midä hääd latsõ rahvamuusikast saava?
Muusigakooli oppasõ päämädselt
klassikalist muusikat. Ku tuvva kõrvalõ
rahvamuusigat ja pop-jatsu, sis saa muusigalõ laemba
kandõpinna. Mõlõmba stiili oppasõ improvisiir’mä.
Mul om sääne unistus, et tii kunagi
muusigakooli oppajilõ ja latsilõ muusigatunni, kon
võta läbi kõik’ Võrumaa lauluvara. Võrumaal om
pall’u ilusit laulõ ja ku lats’ tiid uma
esivanõmbidõ lauluvarra, sis seo takista-i timä
klaveri vai muu pilli op’mist, tege tedä õnnõ
rikkambas.
Kost saia häid rahvamuusigaoppajit?
Oppajit saa egäl juhul paigapäält. Mi
kandi pillitegijit ja -mängjit tulõ võimaligult
pall’u är kasuta. Nimä omma traditsiooni kandja.
Mändse omma su juurõ?
Ma olõ Antslan sündünü. Imä om
siist, esä Otepäält. Vanaimäga kõnõli iks võru kiilt.
Ku kunagi Leigaridõ punti lätsi, sis ma tei hindäle
Otepää rahvarõiva. Ku koorin lauli, tetti mullõ
Saarõmaa Kihelkonna kihlkunna rahvarõiva, et omma
säändse kelmika, sobissõ mullõ! Ku siiä tulla
otsusti, sis mõtli, et prõlla om mul jäl vahtsit
rõivit vaia. Seo tagasitulõmisõga om määnegi tsõõr’
täüs saanu. Mu vanavanaesä ost’ Pirrupuusaarõ mõisa
käest, imä om siin sündünü. Esi olõ siin suvõl joba
säidse aastat elänü.
Küsse
Harju Ülle
Roose
Celia om sündünü 13.08.1964 Antslan. Käve koolin
Val’gjärvel ja Põlva Muusigakoolin. 1980. aastal
läts’ Talliina Georg Otsa Muusigakuuli. Opsõ
1984-1989 konsõrvatooriumin koorijuht’mist ja
laulõ kammõrkoorin Eesti Projekt.
Oll’ Leigarin rahvalaulujuht’,
Tal’na Muusigakoolin solfedžooppaja ja
poissõkoori dirigent’.
Villändin oll’ (1997-2003)
rahvamuusiga opitooli juhataja. 25. põimukuu
pääväst saa Võru Muusigakooli direktris. |
|