PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
KAGAHII
KERGÜSI
KIRÄ


 



 

Võtkõq vägi kokko, kynõlgõq latsigaq umma kiilt!*

Võro kiil’ tõisi siän

Ilda aigu saimiq Roodsi Lapimaal Kirunan edimäst kõrda kuun istuq väikurahvidõ kymrõ, katalaanõ, eskimoiõ ja tõisigaq. Ollimiq võrokõisi iist välän ütsändäl üleilmalidsõl vähämbüskiili konvõrendsil.

Tuud tulõ külh imehtäq, ku suurt tüüd väikuidõ, mynõl puul peris puul’koolnuidõ kiili elonhoitmisõs ärq tetäs!

Kygõ ands’akumb näüdeq keele vahtsõlõ elolõ herätämisest om korni kiil’ Inglüsmaal. Meile näüdäti pilti havvakivist, kohe oll’ pääle raot, et Dolly Pentreath, perämäne korni keele kynõlõja kuuli 1777. aastal. Parlaq om korni keele kynõlõjit jälq paar’-kolm tuhat, kiilt opatas 16 koolin ja 38 õdagukursusõl.

Võro keele sais om hulga parõmb ku mynõl tõsõl väikul keelel. Mi viimädse küsümise perrä kynõlõs aoluulidsõl Võromaal umma kiilt kyik’ aig  45% ja aig-aolt 45% inemiisist.

Kymri (wales’i) keele kynõlõjit om Suuėbritannia Wales’i jaon 20%. Kymrõl om täüs’ umakeeline koolioppus, tele- ja raadiokanaliq ja es’kiq võimalus uman keelen kohut pitäq.

Väikuidõ kiili päähädä om tuu, et kynõlõjit om veidüq, kiilt põlõtas ni peedäs maahajäänüide inemiisi keeles.

Umakeeline koolioppus ja massimeediä ommaq asja pall’o muutnuq. Kymrõl om nuuri keelemõistminõ parõmb ku vannul. Hispaanian Kataloonian pandvaq ka hispaaniakeelidseq vanõmbaq ummi latsi katalaani kuuli. Ku Kataloonian katalaani kiilt ei mõistaq, om rassõ tüüd löüdäq.

Kymrõ om muidokiq ka puul’ mill’onat ja katalaanõ inämb ku suumlaisi, a ummõhtõ olõ-i naaq keeleq riigikeeleq. Euruupan om väikuid kiili tunnistõt ja riigikeele kõrval edesi arõndõt viimäne 20-30 aastakka.

Ku miiq manoq tagasi tullaq, sis ütelt puult võimiq väega uhkõq ollaq, et 90% inemiisist viil mõist kiilt, a nuuri siän om keelemõistminõ viimädse paarikümne aasta seen väega kehväs jäänüq.

Olõmiq püüdnüq kuulõhe võro keele tunnõ saiaq. A Euruupan naadas latsigaq tüüle viil inne sündümist – opatas vanõmbit, kuis latsi uman keelen üles kasvataq.

Vastaliidsilõ om väega rassõ selges tetäq, mille om ütte väikut kiilt vaia, ku inämbüskiilt niikuinii kyik mõistvaq. Pia naatas jo küsümä, mille om vaia eesti kiilt, ku inglüse keelegaq saa parõmbahe leibä tiiniq.

A inemine elä ei ütsindä leeväst. Mi kaidsa egäsugumaidsi eläjit ja tsirgukõisi. Või küssüq, miä tuust om, ku myni naist ärq häös. A maailma luudus jääs tuust vaesõmbas. Ku üts’ kiil’ ärq kaos, jääs niisama maailm vaesõmbas.

Nuuq, kel om selge, mille eesti kiilt kaitsaq tulõ, pankuq samaq synaq võro keele kotsilõ.

Võromaal om küländ harilik, et inemine kynõlõs umma kiilt, a sis püürd latsõ poolõ ja lätt eesti keele pääle üle. Mynõq noorõq nõstvaq jo hellü: mis õigusõgaq ti mi käest esäessi tarkusõ ärq võtiq?

Parhillaq või viil taa as’a kõrda saiaq: imäq-esäq, kiä viil mõistvaq kiilt, võtkõq uma vägi ja kimmüs kokko ja kynõlgõq ummi latsigaq umma kiilt!

Ku mi olõ siin Eestin kimmäq ja hoiamiq alalõ nii eesti ku võro keele, om tuu kygõ suurõmb asi, miä mi või tetäq maailma ilo ja kirivüse hoitmisõs.

* Jutt om vahtsõn kiräviisin.


Roose Celia: Võrumaal om väega pall’u ilusit laulõ!

 

Või luuta, et Võrumaal naatas inämb umma rahvamuusigat mäng’mä – paar’ nädälit tagasi valiti Võru muusigakooli direktris rahvamuusiga-oppaja Roose Celia (38). Tä tull’ Villändi kultuurikolletsist Võrumaalõ ummi juuri manu tagasi ja unistas, et and Võru oppajilõ ja latsilõ vaimsõt rikkust manu.

Kuis tull’ mõtõ naada Võru muusigakooli direktris?

Olõ joba ammu tahtnu är Võrumaalõ tulla. Mõtõ tull’ veebruarin, ku istõ Tal’na Muusigamajan ja märke, et Villändin saa hindä jaos aig läbi. Sääl om mul pall’u häid sõpru, a Mulgimaa saa-s mullõ kodudsõs. Tahtsõ saia Karula kanti Pirrupuusaardõ umma tallu elämä ja kukki sääl maia alalõ olõ-i, tulõ tuugi üts’kõrd ehitä.

Mõtli joba inne direktris kandidiir’mist, et muusigakuulõ man piässi saama rahvamuusikat oppi. Naksimi tegemä kuuntüüd Eesti Nuursuutüü keskusõga, et säänest vurhvi ainõkavva tetä. 1. novvembris piässi ainõkava valmis olõma.

Mille tuud teemi – sakõst juhtus nii, et inemise pandva päält muusigakuuli pilli kapi otsa ja võta-i naid säält inämb elun alla. Ku saa latsilõ inämb rahvamuusikat opada, sis või-olla löüd suurõmb hulk inemiisi uma õigõ tsihi.

Kas sis Võrul tulõgi võimalus tuud  ainõkavva pruuvi?

Aigupiten. Võrumaa om mullõ kõgõ väega hingelähküne olnu ja siinkandin om tukõv rahvamuusiga: folkloorifestivaali, lõõdsa- ja kandlõpäävä... Tuuperäst tahagi siin väega täpsäle teedä saia, määndse jou siin olõman omma, inne ku ummi plaanõga pääle naada.

Võru liin olõ-i mullõ väega tutva, olõ op’nu Põlvan ja Tal’nan. Ma es tiiä tuudki, et Võrul om nii suur’ muusigakuul’: 250 last. Ku huvvi om nii pall’ļu, sis om sääl ka väke pall’u.

Midä plaanit Võru Muusigakoolin kõgõpäält tegemä naada?

Kõgõpäält saa oppajidõ ja latsiga tutvas. Edimädse aastaga tahassi hää selts’kunna kokku saia. Villändin oll’ tuuga rassõ, inemise olli üle Eesti lakja. Ma unista, et mul omma inemise, kinka saa midägi kuun tegemä naada.

Ma tiiä, et koolin omma oppajidõ palga väiku ja püvvä näile vähämbält vaimsõt rikkust manu anda. Ma tiiä väega pall’u häid muusikit, kedä saa mäng’mä-kõnõlõma kutsu ja inemiisile rõõmu tetä.

Kas säänest asja ei pelgä, et Võru om väiku kotus ja mõni vastalinõ punt’ nakkas sinno õkvalt vällä süümä?

Ma tiiä säändsit näütit ja olõ tuuga arvõstanu. Et tuud ei juhtusi, püvvä hinnäst avada ja arvu saia, miä toimus. Sis püvvä uma mõttõ sinnä manu liitä. Tuud ma muiduki tegemä nakka-i, midä ma esi õigõs ei piä. Minu unistus om suunada mõnõ inemise sügävämbä rahvamuusigahuvi pääle.

Midä hääd latsõ rahvamuusikast saava?

Muusigakooli oppasõ päämädselt klassikalist muusikat. Ku tuvva kõrvalõ rahvamuusigat ja pop-jatsu, sis saa muusigalõ laemba kandõpinna. Mõlõmba stiili oppasõ improvisiir’mä.

Mul om sääne unistus, et tii kunagi muusigakooli oppajilõ ja latsilõ muusigatunni, kon võta läbi kõik’ Võrumaa lauluvara. Võrumaal om pall’u ilusit laulõ ja ku lats’ tiid uma esivanõmbidõ lauluvarra, sis seo takista-i timä klaveri vai muu pilli op’mist, tege tedä õnnõ rikkambas.

Kost saia häid rahvamuusigaoppajit?

Oppajit saa egäl juhul paigapäält. Mi kandi pillitegijit ja -mängjit tulõ võimaligult pall’u är kasuta. Nimä omma traditsiooni kandja.

Mändse omma su juurõ?

  Ma olõ Antslan sündünü. Imä om siist, esä Otepäält. Vanaimäga kõnõli iks võru kiilt. Ku kunagi Leigaridõ punti lätsi, sis ma tei hindäle Otepää rahvarõiva. Ku koorin lauli, tetti mullõ Saarõmaa Kihelkonna kihlkunna rahvarõiva, et omma säändse kelmika, sobissõ mullõ! Ku siiä tulla otsusti, sis mõtli, et prõlla om mul jäl vahtsit rõivit vaia. Seo tagasitulõmisõga om määnegi tsõõr’ täüs saanu. Mu vanavanaesä ost’ Pirrupuusaarõ mõisa käest, imä om siin sündünü. Esi olõ siin suvõl joba säidse aastat elänü.

Küsse Harju Ülle

Roose Celia om sündünü 13.08.1964 Antslan. Käve koolin Val’gjärvel ja Põlva Muusigakoolin. 1980. aastal läts’ Talliina Georg Otsa Muusigakuuli. Opsõ 1984-1989 konsõrvatooriumin koorijuht’mist ja laulõ kammõrkoorin Eesti Projekt.

Oll’ Leigarin rahvalaulujuht’, Tal’na Muusigakoolin solfedžooppaja ja poissõkoori dirigent’.

Villändin oll’ (1997-2003) rahvamuusiga opitooli juhataja. 25. põimukuu pääväst saa Võru Muusigakooli direktris.