Tossu Tilda  pajatusõ


Ei jovva mooduga üten joosta!

Üts’ 70-aastanõ naistõrahvas kand’ väega lühkeisi kleite. Säändsit, et põlvõ paistsõ. Tõõnõ niisama vana naanõ es kannada tuud jäledüst vällä ja ütel’: «Nii lühkü kleit olõ-i moodun!»

Sääne jutt pahand’ edimäist naist väega ja tä and’ vasta: «Ma olõ joba küländ vana inemine ja jovva-i inämb mooduga üten joosta!»

Autumaat’vastaja

Naistõrahvas kõlist’ ütte liina asutustõ. Kõnõtraadin vastas’ tutva mehe helü: «Hää inemine...» Naanõ hõigas’ torro: «Mis hää inemine ma sullõ iks olõ!»

A miis’ es tii hõikamisõst vällägi ja sellet’ edesi, kohe kõlista, ku kedägi kipõlt vaia. Peräkõrd jäi vakka ja naasõ kõrva lasti signaali. Sis sai naanõ arvo, et sõimas’ autumaat’vastajat.

_________________________________________
 

Kats’ ja kolm

Oppaja kiild koolin ulakat koolipoissi: «Ma keelan sul kategooriliselt...»
«Ma tii õks, keelä vai kolmõkoorilidsõlt!» tiatas pois’kõnõ.

Suidsuliha

Üts’ miis’ küsüs tõsõ käest, et kuimuudu saanuq suidsulihha hoita nii, et tuu häste kavva alalõ püsünü.

Tõnõ soovitas: «Inne suidsutamisõ lõpõtamist tulõ ahju ala visada üts’ suur’ vana kummiseerik. Sis om lihaga nii, et esi ei süü ja tõsõ ka ei taha!»

Puutäi

Kats’ tüükaaslast märk’vä umavaihõl, kuis om puutäi läti keeli. Üts’ ütles: «Noh, panõq puugilõ s-täht’ otsa, sis omgi läti keelen – puuks!»

Maas’ka Miili

________________________________
 

Targa võhru

Meil om võhrõ nii miljon’! Küll om mürki pantu ja kõik’! Mina ei saa aru, kas valitsus ei mõista mürki tetä? Kagos vana Eesti aigu oll’ mürk’! Ku tuud rotilõ pannit, kuivi ärä nigu šk... šilett’. Taa es haisa ei mitte midägi. A nüüt, ega rott’ ei olõ ull’, tä ei süüki tuud mürki. Süü esi uma mürk’!

Kauksi külä mehe Männiste Lembitü jutu perrä Fastrõ Mariko

Puutäi – Eesti rahvussitik!

Ruitlanõ, puutäist putmalda
 

Naksi mõtlõma säändse as’a pääle, et ku eestläisi rahvuslill’ om rüälill’, rahvustsirk pääsläne ja nii edesi, et sõs piässi mi uma rahvussitigäs pidämä puutäi – seod väikut pruuni värvi lindamisvõimõlda eläjät.

Om teedä, et puutäi purõmisõ kätte või es’ki är koolda, a tõsõ, kinkal kerembält lännü, läävä lihtsäle ullis. Ja ku kaia rahvuslikku ull’ust, miä Eestimaal täüskässi laiutas, om selge, et puutäikene um mi jaos niisama uma nigu «Kalevipoig» vai laulupido.

Täämbä hummogu löüdse peris ilosa ja välläpaistva puutäipurõmisjuhussõ – üten vanan Postimehen oll’ säändene päälkiri: «Juunioride EM-il esindab Eestit üksteist ujujat ja üks vettehüppaja». Imelik? Üts’tõist esindäs ja õnnõ katõtõistkümnes märk’ seo tarvis vette hüpädä?

Viil parõmb, Päävälehe Internetilehe päält löüdse rubriigi «Tähtsamad uudised» alt: «Kuumus kurnab lemmikloomi». Rubriigin «Viimased uudised» – järeligult mittetähtsä – alt löüdse kinä päälkirä «Politsei palub abi surnud Elfriede-Marie Tiituse (s. 1920) sugulaste kindlakstegemisel». Nii et Elfriedekene kuun sugulaisiga – olõ-i teile parhilla niipall’ogi tähelepannu antu ku mõnõlõ puurisitvalõ meritsialõ!

Ega puutäi ütsindä, kuumus tege niisama ullis. Võrtsjärven koolõsõ kala, kalda pääl saava inemise rabandusõ, meritsia higistäse puurin... Elo om sääne!

Üts as’alik ja hää uudis kah sekkä – Emori Eestin läbi viid uuring näüdäs’, et Eesti elänikest omma inämb ku poolõ homoabielodõ säädüstämise vasta. Et eurorehverendum’ ei olõ kah jo muud midägi, ku üts’ suur’ pedevärk’, vas’t sõs hääletedäs septembrin kah niisama vasta? Euroliidu viljastavat toimõt mi majandusõlõ ja esisaisvusõlõ mõistusõga inemine ei usu, selle et kuna pullõl innembi vasikit om olnu?

Arnold-poiss’ kül kihutas ja Lippmaa ts’algutas, et ilma euroliidulda jäämi ütsindä, a egas näide man mõosõ joba vanadus, lämmi ilm ja egas rahvussitik puutäigi mudsu mant umma võtmalda ei jätäq!