Ku
seo lehenumbrõ kirätükü kokko saiva, pand' meid õkva
imehtämä, ku hulga om juttõ nuurist ja nuuriga.
Suidsusannu jutust võiti lukõ, et Margna Epp ja Kalve
Toomas silmssi külä pääl liikun ja sannu pildisten
säänestsamma asja: uutmalda hulga nuuri ja huvitavit
inemiisi eläs maal vai om ildaaigu Võromaalõ elämä tulnu.
Säändse tagapõh'a pääl tunnus Elleri Kalle ennustus
eesti keele ja rahva kurvast käekäügist Euroliidu all
veidükese ülepingutõt.
Periselt või elo muiduki nii ka minnä, ku
eestläse, noidõ hulgan ka võrokõsõ ja seto, uma maa
paprõrahas vaihtasõ ja uma latsõ ärminejis kasvatasõ.
Ildaaigu oll' Vikerraadio
kesküüprogrammin saadõ, kon noorõ näütlejä, kiä olli
Napolin op'man käünü, kõnõli, kuis Napoli om tõistmuudu,
ku üts'ki tõnõ Euruupa suur'liin – ulli massituristi
jaos vastik kasimalda kotus, kon võit poodin pettä saia,
a naapollaisi jaos hindästmõista kõgõ parõmb kotus
maamuna pääl. Üts' näütlejä ütel', et ku eestläisil
olõssi nii kimmäs hindäst lukupidämine ku naapollaisil,
ei olõs täl määnestki hirmu Euruupa Liitu minegi iin.
Kõnõldi, et Napoli olõ-i inämb aastasatu umaette
kuningriik', a om sutnu kõik' tõisi kultuurõ mõotusõ
vasta võtta ja umahindä Napoli kultuuri osas jauhva.
Et Võromaa rahvas om nakanu umma näko ja esierälist
olõmist rohkõmb hoitma, tuud kinnütäse muuhulgan
kõgõsugumadsõ küläkokkotulõgi ja kodokandipäävä, midä
minevä suvõ joosul külh rohkõmb peeti ku mitma
varradsõmba aasta joosul kokko. Pall'o kõnõlas säänegi
asi, et Rõugõ kodokandipääväl sai kiränik Kauksi Ülle
tutvas uma esäga, kedä tä 40 aastakka – niipall'o täl
näid omgi – nännü es olõ.
UMA LEHE
SÕBÕR!!
 |
Silmä Sandri:
Vihm võtt
lavva
päält kardohka ja põllult vilä
Harju Ülle:
Suidsusann
om Võromaal avvu seen
Laube Kadri: lõõdsamängu
võedas maailman väega häste vasta
AHOLÄMMI!!!
ILM

Lühküt vannunaisisuvvõ

Bergmanni Karla,
ilmavana
Süküskuu algpäävä piässi olõma väega
segädse: pilven, selge, sadõmiid, või olla ka üükülmä
pelgüst.
Pääle edimist kuuveerändit või tulla ilma
sadõmilda pääväpaistõlinõ kuiv ilm üüsidsidõ üükülmiga.
Tuun aon või är olla ka vannunaisisuvi.
Pääle täüskuud piässi minemä jaihõmbas ja
ilm om mõningadsõ üükülmi ohuga nikani ku noorõnikuuni.
Kuu lõpuni piässi olõma peris jaih, või
olla sügüsiidsi külmiga ilmu, mõnõl puul või nakada ka
nõrgalt maad külmätämä. Tuu aig või olla ilma suuri
sadõmilda, mõnõl puul või sata vähätsiid lumõhelbit.
|
|