Tossu Tilda  pajatusõ


Sünnütä häste kipõlt!

Katskümmend aastat tagasi läts' üts' Võro kuul'meistri sünnütämä. Tohtri käsot' naasõ lavva pääle, esi ütel', et tekku tä häste kipõlt, timäl nakkas kuunolõk'. Kuul'meistri oll' harinu käskü täütmä ja veeränd' tunni peräst oll' poig käen.

Segäne lugu poodiussõga

Taa lugu juhtu Võro eelektripoodin Vinne aol. Puul'päävä inemise hariligult väega varra puuti es tulõ ja kaupmehe olli säändse as'aga harinu. A tuul puul'pääväl es olõ ütski inemine puuti tulnu es'ki puul' tunni pääle ussõ lukust vallakäändmist. Asi tundu kahtlanõ. Juhataja küünüt' läbi aknõ vällä kaema. Ja midä tä näkk'! Ussõ takan oll' rahvameri! Juhataja pruuvsõ ust: seestpuult oll' tuu võtmõga vallalõ käänet, a ussõst vällä es päse. Sis tormas' juhataja takastussõst vällä, et as'ast selget sotti saia. Tä näkk', et ussõ ette oll' tõmmat ravvast latt', mink külen rippu tabalukk! Tuu ravvast latt' oll' sääl joba tiid-mis aost rippunu, a nüüd oll' kiäki toolõ luku ka ette pandnu. Puul' oll' muido valvõ all ja tuust avit', ku uss' tüüpäävä lõpun seestpuult võtmõga kinni kääneti ja vahtsõ tüüpäävä algusõn säältsamast jäl vallalõ tetti. Poodirahvas käve sisse ja vällä takastussõst.

Nüüd tull' uss' ostjilõ vallalõ tetä, nuu olli närvilidse ja maruvihadsõ. Peräkõrd murti raudkangiga lukk iist.

Eelektripoodi rahvas kahtlust' majapidämiskraami müüjit, a nuu es võta süüdistüst umas. Perän tuud väega segäst seiklust poodiussõga koristõdi ravvast latt' kipõlt är, et tulõvigun midägi viil hullõmbat ei juhtusi.
 

Õigõ joro lätt sisse

Rahvamajan oll' puhkpilliorkestri pruuv'. Orkestrijuht' kuuld', et üts' pillimiis' mäng' väega võlssi. Tä juhtõ mängjä tähelepanu tuu pääle, et miis' puhk võlss' jorro.

"Õigõ joro puhu sisse, a ma ka ei tiiä, mille võlss' joro pasunast vällä tulõ,» vaband' pillimiis'."

_____________________________________________________
 

Kuis miis' nõksuga är peteti

Üts' miis' kõgõ väega uhkust', et timä um viil niisama nuur' ja illos ku timä poigki. Nä olliva kül maru sarnadsõ. Lätsivä üts'kõrd sis rahva ette, et ütelgu inemise, kumb om esä, kumb poig.

Keski rahva siäst hõigas': «Vana iks vana, tsilkki nõna otsah!» Tuupääle pühäs' miis' salaja umma nõnna, a tuuga tä andsõgi hindä är! Kõik' näütsivä timä pääle, et vana um iks timä.

Rulli Roosi



Vindläisi kudõmisala

Ruitlanõ, potipoliitik

Ma mõtlõ, et luudus ku ekäpiten harmoonilinõ jupstükk' hoit tasakaalu: ku tingimüse omma kehvä, sis võtt arõnõminõ inämb aigu. Näütüses om Sahaaran veidükene lämmävõitu ja ahvist inemises arõnõminõ om sääl seenimaani õnnõ kaamlini jõudnu. Peris põh'an om inemine viil iäkahr ja veidükene allpuul vindläne. Ja vindläse kõrval om käng'elläi tiidüisi tohtri ja niigrivanamutt' Lumivalgõkõnõ.

Mullõ ei miildü, ku täüskasunu inemise vingva ja vinüsse müüdä as'aajamiisi nigu täi müüdä likõt m...i. Esi leivä, raipõ, päält Tõist ilmasõta uma intelligentsi maaha ja parhilla haisas terve Õuruupa perräjäänüide perrä.

Vingutas, et mi ei lõpõtagi vindläisi inemise-õiguisi tsurk'mist. Mis kurradi inemisest jutt käü! Lugõgõ lehti: egä päiv lask mõni Andrei Sergeil pussiga sooligu vällä, egä päiv käänd mõni Nikolai hindäl varastõt autoga kaala katõkõrra, saa aidsi ja sulas mõnõ kuu peräst Kopli prügükastõ vaihõlt lumõ seest vällä. Siinne vindläisi sort' koolõs vällä ja tetä ei olõ mitte ku midägi. Vindläne om ku kudõma tulnu lõhe – jätt uma sita siiä kivve pääle ja viskas esi vedro vällä.

Kudõmisalloga om ahtas lännü – nüüd taht Vinnemaa Õuruupa Liidult viisavabadust. Persele, minku jäletsegu umin Uraalõn vai Vologda oblastin edesi, ma olõ sääl käünü ja uma silmäga päält nännü, määntside «õuruuplaisiga» tegemist om!

Na ei mõista sääl latsigi tõistmuudu kasvata ku jalaga pesehe, ei mõista suku tetä ilma vägistämäldä ja ei mõista umavaihõl ilma kärbikideldä suhõlda. Uma silmäga näi päält, kuis Arhangelski liinan katõ vastamiisi saisva ütsäkõrdsõ maja aknist kats' perekunnapääd jahipüssega vastamiisi üts'tõsõ aknit põmmutiva. Andkõ vindläisile viisavabadus, sõs ei lövvä poolõ aasta peräst Õuruupan puhast sittapotti, kon muatsiidõ jalguga prill'lavva otsa ei olõ ronit. Vindläne ei tiiäki, mis tuu prill'-laud om. Esiki Tretjakovi galerii marmorpeldikun ei olõ arõng prill'-laudu manopandmisõni küündünü.

Tõsõ sitakäia omma ameeriklasõ! Kaegõ vilme: uulidsa päält tulõva ja ronisõ kõiki kängiga sängü ja tuu om näile peris rahvuslik eriperä.

Vinnemaa Riigiduuma asõesimiis' Žirinovski (kae, kos ullil kotus!) lupa perän võimulõtulõkit Narva ja Tartu ku vana Vinne liina jäl tagasi imämaa mano panda.

Egän kõrran ütiskunnan olõs säändse mehe muna kaala köüdedü, nii et kats' puul' tsiiru pääl, a Vinnemaal: asõesimiis' ja ei pestäki egä päiv jalaga persehe!