Määndseq võissi ollaq võrokõisi lipp ja hümn' ?*
 

Võrokõisi hindäsolõmisõst

Jüvä Sullõv, keelemiis'

Hindäsolõminõ (identitiit') um inemise arvosaaminõ tuust, kiä tä um. 1998. aastal tettü uur'misõ tulõmuisi (kaeq Võro instituudi toimõndusõq 8) perrä um võrokõisi hindäsolõminõ küländ kimmäs ja tuu kygõ tähtsämbäs toes um selgehe võro kiil'. Võro kiilt mõistõtas häste, a pruugitas kõrrast veidemb ja veidemb.

Parhillaq pidä suurõmb inämbüs aoluulidsõ Võromaa inemiisist hinnäst võrokõsõs. Tuu tähendäs, et nail inemiisil um hindäkeskeh suurõmb üttekuulumistunnõq ku muiõ iistläisigaq. Samal aol pia kyik' võrokõsõq pidäväq hinnäst rahvusõ poolõst iistläses. Tuu tähendäs, et võrokõisi hindäsolõmist tukõ uma maa ja keele, a mitte umaette rahvusõ tunnõq.

Suurõmb inämbüs võrokõsist pidä kygõ tähtsämbäs võrokõsõ tunnismärgis võro keele pruuk'mist. Tuu tähendäs, et võrokõsõq ummaq külh Võromaa rahvas, a kygõpäält umaette keelegaq rahvas. Samal aol ynnõ poolõq võrokõisist ütleseq, et nääq pruuk'vaq kyik' aig võro kiilt. Tuu tähendäs, et poolil võrokõisil olõ-i võro kiil' inämb esiqhindästmõistõtav egäpääväkiil'. Tuu tähendäs, et võrokõsõq esiq saa ei inämb puuli hindä hulgast pitäq peris otsaniq võrokõisis.

Suurõmb inämbüs võrokõisist arvas, et um vaia kotoh latsigaq võro kiilt kynõldaq. Samal aol ynnõ viiendik võrokõisist ütles, et nääq kynõlõsõq ummi latsigaq kyik' aig võro kiilt. Tuu tähendäs, et periselt peetä-i võrokõsõs olõmist nii tähtsäs, et tuud pidänüq edesi andma latsilõ. Tuu tähendäs võrokõisilõ kipõt keele ja hindäsolõmisõ vaihtust.

Suurõmb inämbüs võrokõisist arvas, et nääq mõistvaq võro kiilt väega häste. Samal aol kyik' võrokõsõq ummaq imäkeeletunnõh aastit op'nuq ynnõ eesti ja ei tunnigiq võro kiilt. Tuu tähendäs, et periselt saa ei võro keele mõistminõ kuikimuudu väega hää ja kõrralik ollaq. Samah tähendäs tuu ka, et võrokõsõq tunnõ-i tarvidust umma kiilt oppiq ja parandaq. Siist saa seletüst ka võrokõisi võõristus umakeelidse ja esiqeränis umah kiräviisih teksti vasta. Kokko tähendäs taa võrokõisilõ segäkiilt ja segähindäspidämist, miä lätväq kõrrast segätsembäs.

Midä tetäq, et võro kiil' ja tuuläbi võrokõisi hindäsolõminõ es vähänüq, es segonuq egaq es vaihtunuq vällä, a hoitunuq alalõ ja lännüq kimmämbäs? Tulõ suurõndaq võro keele pruukmist nii pall'o ku vähägiq saa. Kipõ keelevaihtusõ piätämises um esiqerälidselt tähtsä võro keele kynõlõminõ latsigaq, keele parandamisõs võro keele oppus ni hääh võro keeleh ao- ja ilokirändüs.

Tähtsä um, et võrokõsõq es häbendänüq egaq võõristanuq inämb võro keele, meele ja kiräviisi noid ossõ, miä eesti keelest, meelest ja kiräviisist palļo tõistõ ummaq. Võrokõsõq võinuq uma ummamuuduolõmisõ üle uhkõ ollaq ni tetäq tuugaq umma kiilt ja olõmist kimmämbäs ja selgembäs, nii et sääl es valitsnuq võro ja eesti segäpudõr, a eräle puhas võro ni puhas eesti kiiļ ja hindäsolõminõ.

Võrokõisi hindäsolõmisõ tugõmisõs tulnuq luvvaq vai vällä otsiq ka sääntseq tunnismärgiq niguq uma lipp, hümn' (miä ummaq jo setodõlgiq olõmah) ja keelekuul', mink perrä võisiq võrokõisi ja näide kiilt ärq tundaq, üles otsiq vai puutriprogrammih hiirenoolõgaq vällä valliq.

*Autori kiräviisin

 Pakkõ vällä võrokõisi lipp ja hümn' !

Kõik' inemise, kinkal om vällä pakku, määne võissi vällä nätä võrokõisi lipp vai määne illos laul võinu olla Võromaa hümn, andkõ tuust Uma Lehe toimõndusõlõ teedä.

 

Rutiku Emil: ulle lövvüs egäl puul, a häid inemiisi kah!

Rutiku Emili (39) soonin juusk kirriv veri, a 12 latsõpõlvõaastat Antslan omma tennü tunnõtust sõu- ja bändimehest timä hindä sõnnu perrä säändse inemise, kiä tä täämbä om. Hingelt või Emilit kimmäle võrukõsõs lukõ: tä kõnõlõs sukka ku vana tutva ja tulõtas mõnuga miilde, kuis umal aol esäga Antsla liinasannan käve.

Määndse inemise võrukõsõ omma?

Võrumaa inemine olõ-i nii rats'onaalnõ, a tä om luudusõga lähkümb. Ku inemisele miildüs tävveligult maaelu ja tä mõtlõ-i, midä kõkkõ inemise külh liinan saava, sis om seo võimas ja suur' asi. Sa ei aja takan midägi, toimõndat ummi tegemiisi ja seo omgi häste lahe.

Kas võrokõso omma tõistmuudu - ulle lövvüs egäl puul, a häid inemiisi kah! Hää tunnõ oll', ku sõidi Suumõ ja küsse üte Eesti mehe käest, et kost olõt? Antslast!

Sai ilda aigu kokku üte tütär'latsõga, kiä tüütäs laiva pääl. Sõidimi Suumõ vai Ruutsi. Tä ütel' vällä säändse sõna, et ma sai õkvalt arru, et tä om võrukõnõ. Ütel'gi, et jah, olõ. Ma küsse sis, et mille häbendät umma kiilt kõnõlda? Timä ütel': sis kõik' kaesõ, et ma olõ maakas! Tuu asõmõl, et uhkust tunda, et sul om nii eriline, äge kiil', tä häbendäs!

Su esä oll' Antsla muusigakoolin viiulioppaja?

Tä opas' vas't kõkkõ kõrraga. Kuulsa muusik Mürgi Toomas opsõ esä käe all klarnetit. Ku joba olõt üten väikun kotussõn, sis püvvät kõik' mulgu är täütä, orkestrijuht' ja miä tä kõik' oll'.

Mu edimäne mälehtüs esäst – seo keväjä matsõ tedä – om karm'. Tõnõ miis' oll' är kistunu ja esä pand' minnu kontrabassi mäng'mä. Väiku inemise värk', näpp läts' õkvalt katski. Mähkse kilekotiga, pandsõ sampusõkorgi pääle, a iks oll' vallus. Esä üte' sis, et ku rahha tahat tiini, piät kannatama!

Muusigakooli oppaja – tuu oll' umal aol korõmb klass'! Üts'kõrd andsõ esä mullõ kaabu. Ütel', et sa olõt nüüd herräsmiis' ja lähät kaabuga! Ma istsõ klassi, kaabu pään. Ega kiäki es ütle, et tarõn tulõ kaabu maha võtta! Üts' oppaja es kannata tuud, et tulõ määnegi miis' ja arvas, et om määnegi intelligent. Võtsõ kaabu, sõtksõ tuu pääl ja rüüke!

Mis sul Antsla-elust viil meelen om?

Ku ma Antslan elli, sis oll' sääl liinasann. Egä puul'päävä käüti, sann oll' suhtlõmisõ kotus. Iin võeti limpsi, olut olõ-õs väega. Sääl kävve kats' põhivelle, üts' oll' vist Sõrmus. Näil oll' kimmäs aig, sis küteti ahi eriti kuumas. Ku nuu mehe tulli, sis lätsi kõik' tõsõ minemä.

Seo kandi inemiisil omma ummamuudu ütlemise. Ütel mehel oll' ütlemine: «Kae litsi!» Kersna Vahuri esä oll' mul kehalisõ kasvatusõ oppaja, perän direktor'. Ku vana Kersna Akseli hobõnõ är kuuli, sis tull' tuu miis' ja ütel': «Kae litsi, ärki kuuli!» Ku naabrimehel naanõ kuuli, sis ütel' tuudsamma.

Kas olõt mõtõlnu, et võissi võro keelen laulda, mängi vai võrokiilset saadõt juhti?

Seo nõvvassi mult kõvva pingutust, kukki tuu olõssi põnnõv. Kiäki piät olõma man ja kaema, kas kõik' sõna omma iks õigõ. Ilda aigu oll' Bingo saatõn üts' miis' Võrolt. Ma küsse, kuis om väga hea võro keeli. Jätse miilde, et umbõ hää!

Määndselgi aol – 25, 35, 40 – saa inemine aru, et täl om vidänü, et tä om maal kasunu. Tä om saanu midägi säänest, midä tõsõl inemisel saa-i kunagi olõmagi. Maal kasunu inemise omma pall'u süämligumba. Ma sai Antslast midägi säänest, ilma milleldä ma olõssi ei tuu, miä ma olõ.

Liin om häötäv, välläkiskva. Käüt liinan ja tuu väsütäs. Inemise kõnõlõsõ, et liinan tunnõt, et midägi om võlssi. Taha-i sääl olla. Kõigil om jutt, et ku veidü vanõmbas saa, koli liinast vällä.

Om sul määnegi unistus, midä sa tahassit lähembäl aol är tetä?

Ma olõ vilmihull ja taha kõrralikku otsast otsani vilmi tetä. Kõik' esi, stsenaariumist grimmini. Üts'kõik' midä ma kae, säält jääse miilde kaadri, tükükese.

Millest tuu vilm'  võissi olla?

Tuu lugu piässi olõma säändsest armastusõst, minkal olõ-i pretensiuunõ, puhtast armastusõst. Et inemine küsüssi hindä käest, kas tuu om tõtõst võimalik. Õrna ja lahedat. Seo võissi olla näütes puusepäst, kinkalõ miildüs väega timä tüü. Kink kässin om väke ja kink unistus om tetä klavõr'.

Küsse Harju Ülle