"Purõja pini" müü häste

Harju Ülle
ylle@polvakoit.ee

„Huvvi oll' pall'o, kaup läts'  häste,“ seletäs Raudoja Ahto (29), kiä lassõ Lindora laadul müümise jaos tetä kümme silti kiräga „Purõja pini“ ja sai laadaplatsil õkvalt säitsmest sildist vallalõ.

Ahto küsse sildi iist peris kõva hinna, a huvilidsõ ostsõ sildi iks vägevüse peräst är. „Märgotiva, a lõpus iks võtsõva,“ ütel' Ahto. „Mitmõ laadalisõ ütli, et ku ma olõssi paknu silti „Purõja naanõ“, olõssi nuu viil parõmbalõ möönü!“

Sildikaejit oll' hulga, a pall'o leivä käega: mis ma taast iks osta - pini koton sääne lond'o, purõ-i joht kedägi! „Ma ütli sis vasta, et pini lugõ silti ja nakas tuu pääle lõpus purõma kah!“ olõ-õs ka Ahto suu pääle sadanu. Tõsõ jäl vabandi, et olõ-i näil koton üttegi pinni. No laadu päält sai kutsikit osta külh, a inemise tahtsõ silti ilma iist kätte saia.

Ahto lassõ pinisildi tetä Villändin, täämbädses om tä kõigist valla saanu ja lupa silte mano tetä. Kiä taht hindä majapidämiste umakiilset pinisilti saia, toolõ lupa Ahto, et pand vahtsõ sildi müüki mõntõ käsitüüpuuti.

Kotussõnimmi korjaja Saarõ Evar, kiä om läbi sõitnu tuhandit tallõ, ütles, et om varramba nännü õnnõ ütte silti „Kuri peni“ Valgamaal Laatren üte väreti küllen. „Seo iist trehvät Võromaal silte „Dangerous dog“,“ kinnütäs Saarõ Evar.

Lattiku Jaan köüt Karula rahvast

Saarõ Evar

22. rehekuu pääväl peeti Lüllemäel Lattiku Jaani 125. sünnüaastapäävä konvõrentsi. Kavvõst tulnu prominente oll' seokõrd kõnõlaman ja kullõman veidemb ku viis' aastat tagasi, a nuu inemise, kiä tulli, saiva tast iks väega hää tundõ. Inne ettelugõmiisi kullõmist tetti seokõrd sõitu bussiga, miä kand' uhkõt kirja «Karula reisid». Konvõrendsi üts' kõrraldajist Kotovi Toivo oll' valda müüde lakja kirutanu Lattiku üte kuulsamba jutu «Teejuht». Egä talu man, minkast kar'apois'kõnõ tuun jutun võõralõ kõnõl', et määndse pini sääl omma, oll' tä üles sääd'nü sildi tuu kiräkotussõ ja pini pildiga. Sõit alust' pääle Karula kerigukõrdsi mant ja jõud' lõpus Mägistele, Lattiku Jaani kodutallu.

Perän läts' matk edesi Karula surnuaidu müüde, kon kõnõli väega huvitavalõ Lattiku veletütär' Merila Helbe, Lattiku tütrepoig Pätsu Matti ja Karula opõtaja Tanilasõ Enno. Inemiisi elukäügi, ku noist kõnõldas havvakääpä man, saava tan hoobis kõvõmba väe ja õigusõ kävvü terve rahva kottalõ. Ja niisama oll' kah huvitav kaia, kuis ütel puul tiid puhkasõ Uibopuu, noidõ hulgan ka kiränik Uibopuu Valev, ja tõsõl puul tiid Toomepuu, sõamehe Toomepuu Jüri hõim.

Kotovi Toivo ütel', et ku viie aasta iist es tiiä Karula inemise Lattiku Jaanist üüd ei ilma, sõs nüüd om tuust umaaigsõst kuulsast poliitigamehest, kiränikust ja keriguopõtajast saanu sümbol', miä kihlkunna rahvast katõlt puult rajoonipiiri kokku tuu. Tuud oll' tõtõst ka inemiisi päält nätä.

 BBC näütäs mõtsavelli

Üleilmalinõ telejaam BBC World näütäs ligembäl aol saatõjuppi, miä om tett vana Harglõ mõtsavelle ja kirämehe Käärmanni Alfredi ja Mõtsavenna talu peremehe Mõttusõ Meelisega. Mõttus kõnõl', et Käärmannil lasti kõnõlda umast mõtsavelleelust ja küsti ka suhtumist Euruupa Liitu. Timä pidi seletämä, minkast tull' plaan' naada mõtsavelli ja näide aigu turismitalu kaudu rahvalõ tutvustama.

BBC mehe vilmevä Mõtsavenna talun mitu tunni. Saatõlõ piät tuust minemä külh kõgõst kats' ja puul' minutit, a tuugi om Mõttusõ hindamisõ perrä pikk' aig. BBC Worldi programmi näge 273 mill'onat majapidämist 200 riigin, tuu man 24-tunnilist programmi näge 111 mill'onat majapidämist.

Saarõ Evar

Viiest värskist raamatust

Oktoobrikuu tull' trüküst vällä hulga värskit raamatit, miä omma tävveligult vai jupõldõ Võromaa vai võro keelega köüdedü.

Võro Selts' VKKF and' vällä «Võro-Seto täht'raamadu 2004. aastagas». Seo om tulõva aasta kallendri, miä mõtõld Võromaa inemiisile. Kallendri lõpust saat lukõ värskembät võrokiilset kiräsõnna.

Mõnistõ kuul' and' vällä raamatukõsõ uma kooli latsi võrokiilside kirätükkega. Raamadu näütämine käve üten veerändi lõpupidoga ja võro kiilt op'vidõ latsi kokkosaamisõga.

Kindakudaja ja kindakirju uurja Praakli Aino otsõ umma raamatuhe «Kirikindad» vällä hulga kindamustrit päämädselt Lõuna-Eestist. Sinnä om moiõ hulgan är trükit 7 kindakirja Räpinält ja 11 Setomaalt.

Torp-Kõivupuu Marju vahtsõnõ raamat «Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel» pututas ekäütte meist ja and ülekaehusõ tuust, midä mi kandin matidsil tetäs.

Korgõst koolitõdulõ lugõjalõ om mõtõld Võro instituudi toimõnduisi 15. raamat «Õdagumeresoomõ hummogupiir'. Läänemeresoome idapiir», kon seen tiidüsligu artikli.

Fastrõ Mariko