Põllu jääse elotähtsä lubjalda

Silmä Sandri
silmaonu@hotmail.com

Võromaa põllumehe omma vahtsõl aastal pistü hädän, selle et riik' om otsustanu lupjamistoetusõ masmisõ ärki lõpõta. Lupjamalda saa siinkandin kasvata õnnõ linna, tatrikku ja ohtjit.

Lupjamistoetus oll' timahavva 15 miljonit kruuni. Seod rahha omma saanu 250 põllumiist, päämädselt Lõuna-Eestist. Ütsindä Põlva maakunnan saiva seo aasta lupja 2900 hektaari põllumaad.

A 2004. aastal jääs lupjaminõ är, tuuperäst, et põllumajandusministeerium inämb lupjamistoetusõs rahha ei anna.

Võromaa üts' suurõmbit köögiviläkasvatajit, Jaagumäe talo peremiis' Timmi Mart om kimmäs, et seo ministeeriumi otsus tähendäs mi kandi põllumajandusõ otsa algust.

«Lõuna-Eesti põllumajandus sai õigõ huu sis, ku siin naati põldõ lupjama,» tiid Timmi Mart. «Ku parhilla seo toetus är piässi kaoma, saa tan kasvata õnnõ linna ja tatrikku.»

Tobiasõ Lembit Põlva Maaparandusõst ütles viil, et lupjamistoetusõ lõpõtaminõ tähendä-i õnnõ tuud, et seo kandi põllumaa jääse mõnõs aos lupjamalda. Viil hullõmb om, et terve süsteem' satas kokko.

«Ma olõ kats'kümmend aastakka seod süsteemi arõndanu,» märgotas miis'. «Parhilla tulõ mul kümme miist valla tetä ja raudtii päält maaha võtta tuhahoidla, selle et mitte millegi iist olõ-i raudtiile mõtõt renti massa.»

Üts' võimalus siskina jääs. Põllumiihil tulõssi naada ütenkuun kas Rakkest lubjakivijahhu vai Kundast klinkritolmu tuuma ja laotama. A tuu sisse olõ-i usku ei Tobiasõ Lembitül egä Timmi Mardil.

«Üte hektääri lupjaminõ lätt masma 1700 kruuni, a meile massa-i kiäki toodangu iist inämb,» ütles Timmi Mart. Parhilla tulõ talunikõl üte hektääri lupjamisõ iist massa hindäl 450 kruuni. Tobiasõ Lembit ütles viil, et ehk ütsigu herksämbä ja edukamba põllumehe vas't olõssi nõun masma lupjamisõ iist ka esi, a tervet süsteemi üllen hoita üte-katõ põllumehe peräst olõssi väega kallis.

Põllumajandusministeeriumist üteldi Umalõ Lehele, et järgmädse aasta riigi-iilarvõn olõi tõtõstõ lupjamistoetuisis rahha ette nättü. A et iilarvõ olõ-i viil vasta võet, sis või asi viimädsel minutil viil tõsõs minnä.

Miä om lupjaminõ?

Lupjamistoetust saiva sääntside põldõ umanigu, kon happõsus oll' nika ku 6,0 ja miä olõ-õs nelläl aastal lupjamistoetust saanu. Riik'  massõ kinni 60 protsenti lubja hinnast, 60 protsenti laotamisõst ja 80 protsenti vidämisest.

Põldõ lubjati nii, kuis põllumiis' taht', kas kaaliumirikka Kunda klinkritolmuga vai magneesiumirikka Rakke lubjakivijahuga. Nii oll' võimalik anda põllulõ ka vajalikku väetüst. Minevä aasta oll' kõgõ suurõmb lupjamistoetus ütele taotlõjalõ 259 851 kruuni ja 95 senti.

Lätte: Silmä Sandri ja PRIA

Märdilaadal sai suumlaisilõ umma ja hääd kraami pakku

Fastrõ Mariko

Talliina kilu, Saarõmaa suidsujuust, Viru Ranna sproti, verivorsti, suidsuvorst', leib, eestikiilse raamadu ja aolehe, eestläisi tettü käsitüü, näütemängu, rahvalaulu ja pillimängu – tuud kõkkõ ja inämbki viil sai osta, kaia ja kullõlda seoaastadsõl märdilaadal 15. märdikuu pääväl Helsingin Wanhan Sataman.

Mi kandi inemiisi oll' seokõrd Helsingi märdilaadalõ vähä joudnu. Jõgeda Ivari laud jäigi tühäs. A setukõisi tudvusti Hõrna Rieka ja Soomõ Setosõpru selts' ni võrukõisi Oittisõ Hannu Soomõ Võrosõpru seldsist. Müügil oll' võru- ja setukiilsiid lasõrtsõõrõ ni vannu ja vahtsõmbiid raamatiid. Hõrna Rieka pakk' huviliisilõ maitsmisõs sõira.

Seoaastadsõ laada märk'sõnas oll' elläv rahvakultuur'. Tuu iist hoolidsi Villändi kultuurikooli inemise: rahvalaulõ laulti ja rahvapille mängiti piä kõik' päiv. Pääle tuu sai viil kävvü kultuurikohvikun, kon kohvi- vai ollõlavvan istun sai kaia vahtsiidõ raamatiidõ näütämist ja kullõlda muusigat ni tuud, midä arvasõ ilmaelust kiränigu. Tiatrisaalin näüdäti kattõ vahtsõt tiätritükkü ja Eesti vilme. Kõgõ lõpus oll' muusiga- ja tandsuõdak Undsakidõ andsambliga.

Märdilaat käü ütel ja samal aol nii Soomõ ku Eesti pääliinan. Helsingin om tuu üts' suurõmbit Eesti kultuuri ja Eestimaad tudvustavit üritüisi, mink takan sais suumlaisilõ Eesti kultuuri tudvustav selts' Tuglas-seura.
 

Setoq lauliq ja tandsõq televiisorih,
lossih ja kõrdsih*

Kauksi Ülle

13. novvembri hummogu rutas'  läbi undsõsõ pääliina parv' Tsibihärbläisi, mustaq sukmanihannaq peräh hiibõlõmah. Piä ilmuvaq nä ETV hummogutelevisiooni ekraani pääle laulma seto laulu Truba-Taarjast.

Tansaman teret' umma rahvast soots'ka Riitsaari Evar. Seto Kongressi Vanõmbidõ Kogo päävanõmb Hõrna Aare kõnõl' seto kultuuri vahtsõstluumisõst ja nõsõmisõst, Obinitsa kanti elämä tulnuist nuurist perrist, potisetodõst, Lõkõridõ ja Tsibihärbläisi laululustist.

Kas latsi sunnitas laulma?

Saatõjuht' uursõ Hõrna Aare käest, et kas iks nääq andsambli iistvõtja Riekagaq sund'vaq latsi, et noorõq kinäq tütriguq, vanaaolidsih seto rõivih, rätikeseki pääh, laulkõ vanaaigsid laulõ! A kuis latsi pesmisegaq lugu om, jäi selgüseldäq, selle et setodõ aig teleh sai seos kõrras ümbre ja tsibihärbläseq liikuq Kadrioru pääle, kos näid oodõti lossi. Presitendipaar' võtt' andsambli vasta ja lossirahvas tull' lats'kõisi laulõ kullõma.

Rüütli Ingridil oll' hüä miil' üle hulga ao seto laulu kuuldaq. Tä naas' miilde tulõtama laulikit, kedä om esiq lindistänüq rahvamuus'ka uur'misõs: muuhulgah Masti Hemmot – Tsibihärbläisi üte iistütlejä Blumi Kärdi vanaimmä ja Riitsaari Kaar'ot, soots'ka Evari vanaessä. Mälestüses kingeq Hõrna Aare ja Rieka presitendile sõira ja timä imändäle Tsibihärbläisi ja Helbi koori plaadiq.

Ku Tsibihärbläseq noq vahtsõst pääliina uulidsa pääle pässiq, sis lehvitediq näile sakõstõ perrä – näid olliq hulgaq inemiseq jo hummogu läbi ekraani nännüq. Määndsegiq vinne ts'uraq olliq perrä hõiganuq, et parosnjaq ('aadlipreiliq').

Õdaguhämärüseh naas' von Krahli tiatrihe kogonõma mustriliidsi sukkõgaq seto tśurrõ ja lehvelevide ündrikkõgaq ni pillikastõgaq tegeläisi. Potisetoq (Raudoja Ahto, Palolilli Margus, pillimeheq Raali Ain ja Valgu Toomas jt) pakiq tulõjilõ hans'at, sõira, suidsulihha, ummaküdsetüt leibä, ni muud säänest.

Seto küläliisi oll' tulnuq miikoogigaq ja laulugaq tervitämä Tal'na seto koori Siidisõsarõ paar' võrksat lauljat. Tsibihärbläseq esiniq vungi ja tsärdsügaq, helüq olliq kimmäq ja tandsusammuq kebjaq: iks maalatsõq, tragiq ni hakkajaq. Tsibihärbläisi julgõ kõva laulu ja liikmisõgaq esinemine pand' kõrdsirahva hõiklõma, vilistämä ni jalga tümpsämä.

«DJ Karmoška» pand' tands'ma

Ku Tsibihärbläseq lõpõdiq, tull' üllätüs «DJ Karmoška» – ei kiäki moid ku kõvaq pillimeheq Raali Ain ja Valgu Toomas. Õkva sai kyik' vaba põrmand tandsjid täüs ni ku lava jo pillimiihi täüs oll' kogonuq, naas' Lõkõridõ kontsert' pääle. Edimädse puul' kontserti oll' primadonna Merca mustõh rõivih, tõsõ poolõ valgih. Ku Lõkõridõ meheq (Riitsaari Evar, Ilvese Aapo, Kalla Urmas, Kesselmani Janek) helü üles võtiq, et miihilaulõ lauldaq, joud' Merca Pree Peebu man ärq kävvüq ja esit' umaluud seto räpi kah äräq.

* autori tahtmisõl võro kiräviisin

 

Prantslaisilõ võrokõsõq miildüq*

Pauk luvvahannast – õkva muud ei mõistaqkiq üldäq tuu kotsilõ, kuis Tal'na võrokõsõq Prantsusmaal käveq.

Tuu oll' Paluveere Maire, kiä arvas', et Jaigi Juhani juttõ perrä tettü Kõivu Andsu näütemängu «Perändüs» võinuq Pariisih kah näüdädäq. Eesti-Prantsusõ Instituudi juhataja Kavaldi Anneli es piäqkiq plaani väega ullis. A tä kynõl' hoobis Chambray-lès-Toursi liinavalitsusõgaq – oll' arvadaq, et tuust saa Võro sõprusliin.

Mi es loodaqkiq, et aúast asja saa, a sügüse anti teedäq, et näütemäng ja Liiso kontsõrt' om Chambray-lès-Toursin rehekuu 28. pääväl. Tull' kipõlt asju pak'ma naadaq.

Ku kohalõ jõudsõmiq, naksiq naasõq Pruudeni Valvõ käe all käsitüünäütüst üles pandma. Prantslaisilõ miildü, palssiq näütüs sinnäq jättäq ja tahtvaq nüüd osa asju ärq ostaq.

Päälelõunõl viidi meid kaema Lochesi lossi (alostõdi Charles VII aigu 1422. aastagal), kohe turistiq ei päseqkiq. Tuud uhkõmp oll' meil kullõldaq Prantsusmaa kuningist, kiä lossi ehitäq lasiq ja näide naisist.

Õdagu tull' pitto peris pall'o rahvast. «Lämmistüsbändis» oll' meil Võromaa miis' Kartsepä Heino. Sis oll' Hüdsi (mi tiatritrupi) kõrd. Kavaldi Anneli pand' näütemängu ümbre, ilosahe pand'. Rahvas kullõl' hoolõgaq, es'kiq naardsõ mõnõ paiga pääl – raha ja perändüse as'aq ommaq yga rahva hulgah tähtsäq.

Liiso lauljil oll' joba peris hää püüne pääle tullaq. Ja ku perämäne laul «Kas tunned maad» (miiq olõmiq taa viie prantslaisi käest lainanuq) tagasi plaksutõdi, laulsõ saal' ummi synnugaq üteh.

Vaheaigu oll' Pruudeni Valvõ käsitüüoppus, kyik' tahtjaq lavva viirde ärq es mahuq. Prantslasõq löüdseq, et ku myni inne viil peläs', kas sõprusliina valik om õigõ, sis nüüd inämb kahtlõjit ei olõq. Võromaa sai pall'o lähembäs.

Tagasitii pääl saivaq inemiseq üldäq, miä nimäq sõidust arvasõq ja kyik' olliq rahul. Tennäti Kartsepä Heinot, kes es lasõq sõidul igäväs minnäq, Germalo giidi Maretit, bussijuhtõ Tarvot ja Marti. Kavaldi Anneli saat' meili: «Tahan veelkord suur tänu öelda, sest kõik olid väga rahul ja õnnelikud, et te ikka tulla saite.» Mi umalt puult ütlemiq suurõ teno tälle, timä abildaq jäänüq meil taa illos sõit olõmaldaq.

Eksta Viivi
* autori tahtõ perrä vahtsõn kiräviisin

Tönk pidi olut saama

Kaasiku Maris

Lajalt om levünü arvaminõ, et ku katripäiv saa müüdä, om santõga seos aastas ütel puul ja saa kerembält hingädä. Et tuu sukugi nii ei pruugi olla, saa selges, ku veidükese rahvakombit pututavit raamatit lehitsä.

Andrõssõpääväl 30. novvembril käve ringi nõgidsõ näoga andrõssõsantõ, kinkalõ tull' verekäkki anda. Järgmidse valgin rõivin sandi jovvi ussõ taadõ luutsinapääväl 13. detsembril. Tuu om pühä Lucia märtrisurma kuulmisõ päiv. Luudsi tulli luvvaga ja näide tüü oll' perrä kaia, kas tarõ omma inne joulõ kraamit ja kas latsõ lukõ mõistva.

Tuumapääväst, 21. detsembrist, alost' põh'alik kraam'minõ inne joulõ, suur' söögi- ja ollõtegemine. Saarõmaal naksi ka sandi kõrraga tuumapääväst alostõn ringi käümä ja kolisti jouluni. Noidõ santõ ammõt' oll' jouluollõ maitsminõ. Et olõs rohkõmb, midä maitsa, võeti uma ollõpunds'u üten.

Joulupuul'päiv ja edimäne pühä olli esimuudu päävä, ku santõ es käüki. Et peris ikäv es olnu, käve edimädsel joulupühäl tarõst tarrõ joulupoiss'. Tull' häid pühhi suuv'ma ja sai vasta pähkmiid ni olut. Tuu-iist tõsõst joulupühäst lätś naabridõ ja sugulaisi puul käümine valla. Mehe vei küläkostis olut, miä ütenkuun är juudi.

   Setokõisi man käve noorõ jouluüüse hulgasna müüdä küllä krestotaman vai krestoslaavitaman – Kristusõ sündümist ette kuulutaman. Krestotajilõ anti vask'kopkit.

Egäsugutsiid ümbreaelõjit oll' joulu ja nääre aigu ülearvu: joulu- ja nääripoisi, hinnäst sikas tennü poisi, hani, kurõ, kahru. Jouluhani tull' ütsindä ja tsusksõ sannaliisi. Arvati, et ku tä vitsaga nähväs', sõs tuust tulõ tervüst. Hanilõ tull' anda olut. Umbõs säändsitsammu viguriid tekk' joulukurg', kinkalõ miildüvä pääle ollõ viil ka pähk'mä.

Hoobis laembalt tunnõtu kommõjanditegijä olli sika. Sikal oll' paheldõ kask sälän ja luuk vai luvvavars' jalgu vaihõl. Sikkõ võisõ olla ka terve kari, sõs oll' näil kar'us üten. Sikk kiidsut' kõgõ parõmba meelega peretütrit. Inne perrä es jätä, ku midägi anti. Ku sikalõ pererahvas miildü, ai tä kaska säläst ja istsõ lauda. Sikka peeti õnnõtuujas ja tuuperäst kinge tütär'latsõ tälle kindit-sukkõ, seerekaplu, vöid, tuvagukottõ.

Kihnun käve joulu aigu latsi hirmutaman jälle elläi jõulutönk – verevä silmä, rihapulgõst hamba, sarvõ pään. Tönk pidi olut saama. Umbõs säänesama elläi jõulutont' tull' varguisi ja pruuvsõ tarõst söögilavva päält kraami üten haarda.

Tõnõ joulupühä oll' ka tabanipäiv pühä Stephanusõ perrä. Tuu päiv ul'ativa ringi tabanisandi. Nimä es taha muud ku olut ja viina.

Nääripoisi, näärisika ja muu säändse naksi ringi käümä vana-aasta õdagu ja tuuritiva vahel mitu päivä. Egän tarõn olli olõ maan, maka kon tahat. Näile anti ka häste süvvä, muuna viil tii pääle üten, tütrigu anni kindit ja sukkõ. Näärisikk oll' nii tähtsä õnnõtuuja, et pidi kimmäle kõik' majapidämise läbi käümä.

Vahtsõaastpäävä maruti jäl ringi hani, kitsõ, kahru, sika, kurõ, mõnikõrd ütsindä, mõnikõrd summan kuun. Pritse hannaga vett, puskli umavaihõl, tandsõ, mürssi, niikavva ku süvven maaha rahusiva ja korm kotin minemä lätsi.

Taasama kirriv selts'kund käve sant'man ka kolmõkuningapääväl 6. jaanuaril. Tilla leivä viil kolm kuningat - lihtsält vanõmba mehe, kinkal ollõneelu käve.

Võissi arvada, et nüüd oll' katõnädäline piduaig läbi. A kost – 7. jaanuaar oll' nuudipäiv. Põh'a-Eesti randlaisi man keeruti vana mehe tuu päiv olõst kandsiku ja sõidi ratsalla külä pääle. Egäst talust nõuti ollõpunds'u vällä, kakuti punn' maaha ja juudi ütenkuun pärmine põhi är. A punni tsusati karmanni.