Põllu jääse elotähtsä
lubjalda
Silmä Sandri
silmaonu@hotmail.com
Võromaa põllumehe omma vahtsõl aastal
pistü hädän, selle et riik' om otsustanu lupjamistoetusõ
masmisõ ärki lõpõta. Lupjamalda saa siinkandin kasvata
õnnõ linna, tatrikku ja ohtjit.
Lupjamistoetus oll' timahavva 15 miljonit
kruuni. Seod rahha omma saanu 250 põllumiist, päämädselt
Lõuna-Eestist. Ütsindä Põlva maakunnan saiva seo aasta
lupja 2900 hektaari põllumaad.
A 2004. aastal jääs lupjaminõ är,
tuuperäst, et põllumajandusministeerium inämb
lupjamistoetusõs rahha ei anna.
Võromaa üts' suurõmbit
köögiviläkasvatajit, Jaagumäe talo peremiis' Timmi Mart
om kimmäs, et seo ministeeriumi otsus tähendäs mi kandi
põllumajandusõ otsa algust.
«Lõuna-Eesti põllumajandus sai õigõ huu
sis, ku siin naati põldõ lupjama,» tiid Timmi Mart. «Ku
parhilla seo toetus är piässi kaoma, saa tan kasvata
õnnõ linna ja tatrikku.»
Tobiasõ Lembit Põlva Maaparandusõst ütles
viil, et lupjamistoetusõ lõpõtaminõ tähendä-i õnnõ tuud,
et seo kandi põllumaa jääse mõnõs aos lupjamalda. Viil
hullõmb om, et terve süsteem' satas kokko.
«Ma olõ kats'kümmend aastakka seod
süsteemi arõndanu,» märgotas miis'. «Parhilla tulõ mul
kümme miist valla tetä ja raudtii päält maaha võtta
tuhahoidla, selle et mitte millegi iist olõ-i raudtiile
mõtõt renti massa.»
Üts' võimalus siskina jääs. Põllumiihil
tulõssi naada ütenkuun kas Rakkest lubjakivijahhu vai
Kundast klinkritolmu tuuma ja laotama. A tuu sisse olõ-i
usku ei Tobiasõ Lembitül egä Timmi Mardil.
«Üte hektääri lupjaminõ lätt masma
1700 kruuni, a meile massa-i kiäki toodangu iist inämb,»
ütles Timmi Mart. Parhilla tulõ talunikõl üte hektääri
lupjamisõ iist massa hindäl 450 kruuni. Tobiasõ Lembit
ütles viil, et ehk ütsigu herksämbä ja edukamba
põllumehe vas't olõssi nõun masma lupjamisõ iist ka esi,
a tervet süsteemi üllen hoita üte-katõ põllumehe peräst
olõssi väega kallis.
Põllumajandusministeeriumist üteldi
Umalõ Lehele, et järgmädse aasta riigi-iilarvõn olõi
tõtõstõ lupjamistoetuisis rahha ette nättü. A et iilarvõ
olõ-i viil vasta võet, sis või asi viimädsel minutil
viil tõsõs minnä.
Miä om lupjaminõ?
Lupjamistoetust saiva sääntside põldõ
umanigu, kon happõsus oll' nika ku 6,0 ja miä olõ-õs
nelläl aastal lupjamistoetust saanu. Riik' massõ kinni
60 protsenti lubja hinnast, 60 protsenti laotamisõst ja
80 protsenti vidämisest.
Põldõ lubjati nii, kuis põllumiis' taht', kas
kaaliumirikka Kunda klinkritolmuga vai magneesiumirikka
Rakke lubjakivijahuga. Nii oll' võimalik anda põllulõ ka
vajalikku väetüst. Minevä aasta oll' kõgõ suurõmb
lupjamistoetus ütele taotlõjalõ 259 851 kruuni ja 95
senti.
Lätte: Silmä Sandri ja PRIA
Märdilaadal sai
suumlaisilõ umma ja hääd kraami pakku
Fastrõ Mariko
Talliina kilu, Saarõmaa suidsujuust, Viru
Ranna sproti, verivorsti, suidsuvorst', leib,
eestikiilse raamadu ja aolehe, eestläisi tettü käsitüü,
näütemängu, rahvalaulu ja pillimängu – tuud kõkkõ ja
inämbki viil sai osta, kaia ja kullõlda seoaastadsõl
märdilaadal 15. märdikuu pääväl Helsingin Wanhan
Sataman.
Mi kandi inemiisi oll'
seokõrd Helsingi märdilaadalõ vähä joudnu. Jõgeda Ivari
laud jäigi tühäs. A setukõisi tudvusti Hõrna Rieka ja
Soomõ Setosõpru selts' ni võrukõisi Oittisõ Hannu Soomõ
Võrosõpru seldsist. Müügil oll' võru- ja setukiilsiid
lasõrtsõõrõ ni vannu ja vahtsõmbiid raamatiid. Hõrna
Rieka pakk' huviliisilõ maitsmisõs sõira.
Seoaastadsõ laada märk'sõnas
oll' elläv rahvakultuur'. Tuu iist hoolidsi Villändi
kultuurikooli inemise: rahvalaulõ laulti ja rahvapille
mängiti piä kõik' päiv. Pääle tuu sai viil kävvü
kultuurikohvikun, kon kohvi- vai ollõlavvan istun sai
kaia vahtsiidõ raamatiidõ näütämist ja kullõlda muusigat
ni tuud, midä arvasõ ilmaelust kiränigu. Tiatrisaalin
näüdäti kattõ vahtsõt tiätritükkü ja Eesti vilme. Kõgõ
lõpus oll' muusiga- ja tandsuõdak Undsakidõ andsambliga.
Märdilaat käü ütel ja samal
aol nii Soomõ ku Eesti pääliinan. Helsingin om tuu üts'
suurõmbit Eesti kultuuri ja Eestimaad tudvustavit
üritüisi, mink takan sais suumlaisilõ Eesti kultuuri
tudvustav selts' Tuglas-seura.
Setoq lauliq ja tandsõq televiisorih,
lossih ja kõrdsih*
Kauksi Ülle
13. novvembri hummogu rutas' läbi
undsõsõ pääliina parv' Tsibihärbläisi, mustaq
sukmanihannaq peräh hiibõlõmah. Piä ilmuvaq nä ETV
hummogutelevisiooni ekraani pääle laulma seto laulu
Truba-Taarjast.
Tansaman teret' umma rahvast soots'ka
Riitsaari Evar. Seto Kongressi Vanõmbidõ Kogo päävanõmb
Hõrna Aare kõnõl' seto kultuuri vahtsõstluumisõst ja
nõsõmisõst, Obinitsa kanti elämä tulnuist nuurist
perrist, potisetodõst, Lõkõridõ ja Tsibihärbläisi
laululustist.
Kas latsi sunnitas laulma?
Saatõjuht' uursõ Hõrna Aare käest, et kas
iks nääq andsambli iistvõtja Riekagaq sund'vaq latsi, et
noorõq kinäq tütriguq, vanaaolidsih seto rõivih,
rätikeseki pääh, laulkõ vanaaigsid laulõ! A kuis latsi
pesmisegaq lugu om, jäi selgüseldäq, selle et setodõ aig
teleh sai seos kõrras ümbre ja tsibihärbläseq liikuq
Kadrioru pääle, kos näid oodõti lossi. Presitendipaar'
võtt' andsambli vasta ja lossirahvas tull' lats'kõisi
laulõ kullõma.
Rüütli Ingridil oll' hüä miil' üle hulga
ao seto laulu kuuldaq. Tä naas' miilde tulõtama
laulikit, kedä om esiq lindistänüq rahvamuus'ka
uur'misõs: muuhulgah Masti Hemmot – Tsibihärbläisi üte
iistütlejä Blumi Kärdi vanaimmä ja Riitsaari Kaar'ot,
soots'ka Evari vanaessä. Mälestüses kingeq Hõrna Aare ja
Rieka presitendile sõira ja timä imändäle Tsibihärbläisi
ja Helbi koori plaadiq.
Ku Tsibihärbläseq noq vahtsõst pääliina
uulidsa pääle pässiq, sis lehvitediq näile sakõstõ perrä
– näid olliq hulgaq inemiseq jo hummogu läbi ekraani
nännüq. Määndsegiq vinne ts'uraq olliq perrä hõiganuq,
et parosnjaq ('aadlipreiliq').
Õdaguhämärüseh naas' von Krahli tiatrihe
kogonõma mustriliidsi sukkõgaq seto túurrõ ja
lehvelevide ündrikkõgaq ni pillikastõgaq tegeläisi.
Potisetoq (Raudoja Ahto, Palolilli Margus, pillimeheq
Raali Ain ja Valgu Toomas jt) pakiq tulõjilõ hans'at,
sõira, suidsulihha, ummaküdsetüt leibä, ni muud säänest.
Seto küläliisi oll' tulnuq miikoogigaq ja
laulugaq tervitämä Tal'na seto koori Siidisõsarõ paar'
võrksat lauljat. Tsibihärbläseq esiniq vungi ja
tsärdsügaq, helüq olliq kimmäq ja tandsusammuq kebjaq:
iks maalatsõq, tragiq ni hakkajaq. Tsibihärbläisi julgõ
kõva laulu ja liikmisõgaq esinemine pand' kõrdsirahva
hõiklõma, vilistämä ni jalga tümpsämä.
«DJ Karmoðka» pand' tands'ma
Ku Tsibihärbläseq lõpõdiq, tull' üllätüs
«DJ Karmoðka» – ei kiäki moid ku kõvaq pillimeheq Raali
Ain ja Valgu Toomas. Õkva sai kyik' vaba põrmand
tandsjid täüs ni ku lava jo pillimiihi täüs oll'
kogonuq, naas' Lõkõridõ kontsert' pääle. Edimädse puul'
kontserti oll' primadonna Merca mustõh
rõivih, tõsõ poolõ valgih. Ku Lõkõridõ meheq (Riitsaari
Evar, Ilvese Aapo, Kalla Urmas, Kesselmani Janek) helü
üles võtiq, et miihilaulõ lauldaq, joud' Merca Pree
Peebu man ärq kävvüq ja esit' umaluud seto räpi kah
äräq.
* autori
tahtmisõl võro kiräviisin
Prantslaisilõ võrokõsõq
miildüq*
Pauk luvvahannast – õkva
muud ei mõistaqkiq üldäq tuu kotsilõ, kuis Tal'na
võrokõsõq Prantsusmaal käveq.
Tuu oll' Paluveere Maire,
kiä arvas', et Jaigi Juhani juttõ perrä tettü Kõivu
Andsu näütemängu «Perändüs» võinuq Pariisih kah
näüdädäq. Eesti-Prantsusõ Instituudi juhataja Kavaldi
Anneli es piäqkiq plaani väega ullis. A tä kynõl' hoobis
Chambray-lès-Toursi liinavalitsusõgaq – oll' arvadaq, et
tuust saa Võro sõprusliin.
Mi es loodaqkiq, et aúast
asja saa, a sügüse anti teedäq, et näütemäng ja Liiso
kontsõrt' om Chambray-lès-Toursin rehekuu 28. pääväl.
Tull' kipõlt asju pak'ma naadaq.
Ku kohalõ jõudsõmiq, naksiq
naasõq Pruudeni Valvõ käe all käsitüünäütüst üles
pandma. Prantslaisilõ miildü, palssiq näütüs sinnäq
jättäq ja tahtvaq nüüd osa asju ärq ostaq.
Päälelõunõl viidi meid kaema
Lochesi lossi (alostõdi Charles VII aigu 1422.
aastagal), kohe turistiq ei päseqkiq. Tuud uhkõmp oll'
meil kullõldaq Prantsusmaa kuningist, kiä lossi ehitäq
lasiq ja näide naisist.
Õdagu tull' pitto peris
pall'o rahvast. «Lämmistüsbändis» oll' meil Võromaa
miis' Kartsepä Heino. Sis oll' Hüdsi (mi tiatritrupi)
kõrd. Kavaldi Anneli pand' näütemängu ümbre, ilosahe
pand'. Rahvas kullõl' hoolõgaq, es'kiq naardsõ mõnõ
paiga pääl – raha ja perändüse as'aq ommaq yga rahva
hulgah tähtsäq.
Liiso lauljil oll' joba
peris hää püüne pääle tullaq. Ja ku perämäne laul «Kas
tunned maad» (miiq olõmiq taa viie prantslaisi käest
lainanuq) tagasi plaksutõdi, laulsõ saal' ummi synnugaq
üteh.
Vaheaigu oll' Pruudeni Valvõ
käsitüüoppus, kyik' tahtjaq lavva viirde ärq es mahuq.
Prantslasõq löüdseq, et ku myni inne viil peläs', kas
sõprusliina valik om õigõ, sis nüüd inämb kahtlõjit ei
olõq. Võromaa sai pall'o lähembäs.
Tagasitii pääl saivaq
inemiseq üldäq, miä nimäq sõidust arvasõq ja kyik' olliq
rahul. Tennäti Kartsepä Heinot, kes es lasõq sõidul
igäväs minnäq, Germalo giidi Maretit, bussijuhtõ Tarvot
ja Marti. Kavaldi Anneli saat' meili: «Tahan veelkord
suur tänu öelda, sest kõik olid väga rahul ja õnnelikud,
et te ikka tulla saite.» Mi umalt puult ütlemiq suurõ
teno tälle, timä abildaq jäänüq meil taa illos sõit
olõmaldaq.
Eksta Viivi
*
autori tahtõ perrä vahtsõn kiräviisin
Tönk pidi olut saama
Kaasiku
Maris
Lajalt om levünü arvaminõ, et ku
katripäiv saa müüdä, om santõga seos aastas ütel puul ja
saa kerembält hingädä. Et tuu sukugi nii ei pruugi olla,
saa selges, ku veidükese rahvakombit pututavit raamatit
lehitsä.
Andrõssõpääväl 30. novvembril käve ringi
nõgidsõ näoga andrõssõsantõ, kinkalõ tull' verekäkki
anda. Järgmidse valgin rõivin sandi jovvi ussõ taadõ
luutsinapääväl 13. detsembril. Tuu om pühä Lucia
märtrisurma kuulmisõ päiv. Luudsi tulli luvvaga ja näide
tüü oll' perrä kaia, kas tarõ omma inne joulõ kraamit ja
kas latsõ lukõ mõistva.
Tuumapääväst, 21. detsembrist, alost'
põh'alik kraam'minõ inne joulõ, suur' söögi- ja
ollõtegemine. Saarõmaal naksi ka sandi kõrraga
tuumapääväst alostõn ringi käümä ja kolisti jouluni.
Noidõ santõ ammõt' oll' jouluollõ maitsminõ. Et olõs
rohkõmb, midä maitsa, võeti uma ollõpunds'u üten.
Joulupuul'päiv ja edimäne pühä olli
esimuudu päävä, ku santõ es käüki. Et peris ikäv es
olnu, käve edimädsel joulupühäl tarõst tarrõ
joulupoiss'. Tull' häid pühhi suuv'ma ja sai vasta
pähkmiid ni olut. Tuu-iist tõsõst joulupühäst lätú
naabridõ ja sugulaisi puul käümine valla. Mehe vei
küläkostis olut, miä ütenkuun är juudi.
Setokõisi man käve noorõ jouluüüse
hulgasna müüdä küllä krestotaman vai krestoslaavitaman –
Kristusõ sündümist ette kuulutaman. Krestotajilõ anti
vask'kopkit.
Egäsugutsiid ümbreaelõjit oll' joulu ja
nääre aigu ülearvu: joulu- ja nääripoisi, hinnäst sikas
tennü poisi, hani, kurõ, kahru. Jouluhani tull' ütsindä
ja tsusksõ sannaliisi. Arvati, et ku tä vitsaga nähväs',
sõs tuust tulõ tervüst. Hanilõ tull' anda olut. Umbõs
säändsitsammu viguriid tekk' joulukurg', kinkalõ
miildüvä pääle ollõ viil ka pähk'mä.
Hoobis laembalt tunnõtu kommõjanditegijä
olli sika. Sikal oll' paheldõ kask sälän ja luuk vai
luvvavars' jalgu vaihõl. Sikkõ võisõ olla ka terve kari,
sõs oll' näil kar'us üten. Sikk kiidsut' kõgõ parõmba
meelega peretütrit. Inne perrä es jätä, ku midägi anti.
Ku sikalõ pererahvas miildü, ai tä kaska säläst ja istsõ
lauda. Sikka peeti õnnõtuujas ja tuuperäst kinge
tütär'latsõ tälle kindit-sukkõ, seerekaplu, vöid,
tuvagukottõ.
Kihnun käve joulu aigu latsi hirmutaman
jälle elläi jõulutönk – verevä silmä, rihapulgõst hamba,
sarvõ pään. Tönk pidi olut saama. Umbõs säänesama elläi
jõulutont' tull' varguisi ja pruuvsõ tarõst söögilavva
päält kraami üten haarda.
Tõnõ joulupühä oll' ka tabanipäiv pühä
Stephanusõ perrä.
Tuu päiv ul'ativa ringi tabanisandi.
Nimä es taha muud ku olut ja viina.
Nääripoisi, näärisika ja muu säändse
naksi ringi käümä vana-aasta õdagu ja tuuritiva vahel
mitu päivä. Egän tarõn olli olõ maan, maka kon tahat.
Näile anti ka häste süvvä, muuna viil tii pääle üten,
tütrigu anni kindit ja sukkõ. Näärisikk oll' nii tähtsä
õnnõtuuja, et pidi kimmäle kõik' majapidämise läbi
käümä.
Vahtsõaastpäävä maruti jäl ringi hani,
kitsõ, kahru, sika, kurõ, mõnikõrd ütsindä, mõnikõrd
summan kuun. Pritse hannaga vett, puskli umavaihõl,
tandsõ, mürssi, niikavva ku süvven maaha rahusiva ja
korm kotin minemä lätsi.
Taasama kirriv selts'kund käve sant'man
ka kolmõkuningapääväl 6. jaanuaril. Tilla leivä viil
kolm kuningat - lihtsält vanõmba mehe, kinkal ollõneelu
käve.
Võissi arvada, et nüüd oll' katõnädäline
piduaig läbi. A kost – 7. jaanuaar oll' nuudipäiv.
Põh'a-Eesti randlaisi man keeruti vana mehe tuu päiv
olõst kandsiku ja sõidi ratsalla külä pääle. Egäst
talust nõuti ollõpunds'u vällä, kakuti punn' maaha ja
juudi ütenkuun pärmine põhi är. A punni tsusati
karmanni.
|