Eesti luudus, säälhulgan ka Võromaa uma, om järest
suurõmban hädäohon. Arvatas külh, et midä rikkambas mi
saa, tuuvõrd parõmbidõ saami tedä kaitsa. A tuu man
kasus märk'misviis', et ku luudus rahva rikkusõ kasumist
sekä, sõs võit tä mõnõs aos är unõta.
Piä egäüts' om sügüse seenel kävvün
imehtänü: satu hektääre lankõ ja noorõndikkõ vaihõl om
alalõ viil õnnõ kümme hektääri vanna kuusõ- ja
pedäjämõtsa. A lehe kirotasõ, et ragomisõ keeluga
pingutõdi üle, saekaadri jääse saisma, tüülise tüüldä,
eksport' satas ja kruun' kõigus. Sõs usutas tuud juttu,
mitte tuud, midä uma silm om mõtsan nännü.
Mõts om iks kavvõn, a tüüldä
saekaadrimiis' või su umma kodo vargilõ tulla. Nii
tegünes ands'ak usk, et saekaadri tüüsaaminõ om
tähtsämb, ku mõtsu häötämisele piiri pandminõ.
Ku meil om hädä mõtsaga, sis Saarõmaal
süväsadamaga. Aokirändüsen andas sõnna päämädselt
Saarõmaa ammõtnikõlõ, kiä nimetäse kohtuasja
paragrahviväändmises ja näide kohtulõandjit ELF-i ja
tsirguhuviliidsi eluvõõras liinarahvas. Päämine, midä
rohilidsõ tahtva, jääs vällä toomalda: Talliina Satam
piät arvu saama, et tä piä-i saama kõgõ odavamba
ehitüskuluga sadamakotust. Las ehitäse Veerele, kon om
vana satam joba olõman.
Mille piät vahtsõ kotussõ är tsolk'ma?
Ka Võromaal õhutõdi kõrd massipsühhuusi,
et ku mi Vällämäele mäesuusakeskust ei tii, sõs jääs
tulõmada hulga turistõ, rahha ja tüükotussit. Nüüd om
arvu saad, et olõ-i mõtõt Otõmpää kõrvalõ punni, tulõ
löüdä uma suusarahvas, kinkalõ miildüse mi mäe, nigu
luuja nä tennü om.
UMA LEHE
SÕBÕR!!
