Mille korsna piät vildak olõma?

Umbõs saa aasta iist tull' mii maalõ kah huunidõ tulõ vasta kindlustamisõ vai nigu tuukõrt ülti – kinnitämise – muud.

Paar’kümmend aastat ildamba nakas' ehitüsmiihi tarkuisilõ mano tulõma üts'nipp, midä edimält nõvvi nuu peremehe, kinkal kindlustusõga tegemist oll' olnu. Tuu nipp om, et korsnat tohe-i tetä jalast otsani tävveste loodin. Kohegi jala lähküle tulõ üts' kõrralik jõnks sisse jättä. Ku korsna om loodin ja tarõ maha palas, jääs tuu pistü ja kindlustusrahast tõmmatas õkva mitukümmend protsenti maaha. Ummõtõ nakka-i kiäki palanu maja korsnalõ vahtsõt maia ümbre ehitämä. Nii et parõmb las satas esi.

Kindlustusõ petmine om asi, midä pall'o tetäs ja miä vahel ka vällä tulõ. Ku vällä tulõ-i, sõs rahvas iks kõnõlas. Tuu om õkva erälde rahvajutu tüüp, kuis külärahvas tulõ palavat majja kistutama ja peremiis kah pritsiga kistutas, a pritsi seen om hoobis pertol. Miss'on kõnõldas täämbädseni, kuis üts' Luhamaa miis' pand' uma tarrõ tulõsoetusõ hõõgama ja esi läts bussi pääle, sõit' Võrolõ. Naanõ oll' joba varõmb sugulaisilõ küllä lännü. Ku maja lõpus palama läts', oll' tä liinan, kõik külärahvas näkk' bussi pääle minekit, kohto jaos tunnistajit ku pall'o. Luhamaa mehe jäl kõnõlasõ, kuis Miss'on oll' lavvavabrikant Peterson, kiä läts' pangrotti ja lassõ saekaadri ni veski kõvva är kindlusta. Esi läts’ naasõga Võrolõ ja ollõv bussi pääl hünähtänü: “Nüüd piäs joba palama.” Palligi.

Saarõ Evar

Kagahii post’kasti!

Kärbläse Jüril Urvastõ vallan Härmäl om väega kimmäs post’kast’. Tuu om kokku lüüd vähämbält kolmõst tsink’plekk’pangist ja paarist lavvajupist. Üts' kummalõ põh'alda pang' om postkast esi, puust põhi all. Tõsõst pangist om tett kaasõ viir’ ja kolmandast viil kaasõpäälne. Jüri ütel’, et post’kasti tekk’ tiiotsa joba timä kadunu unu Kärbläse Leo paar’kümmend aastakka tagasi. Post’kast’ ei lasõ seoniaoni sisse ei lummõ ega vihma. Umal aol jäi Jüri post’kast’ Contra kuulsa raamatulõ raot postiringi pääle.

Saarõ Evar